Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Absoluutne kõrgus, Aluspõhi, August Wilhelm Hupel, Eerikulaid, Elle Puurmann, Elle Roosaluste, Haapsalu, Harilaid, Harilik angervaks, Harilik jänesesalat, Harilik mänd, Harilik sinihelmikas, Heinlaid, Hektar, Heltermaa sadam, Hiiumaa, Hiiumaa vald, Kärbesõis, Laid, Liik (bioloogia), Liiv, Loopealne, Lubjakivi, Nõukogude armee, Rand-õisluht, Randristik, Rannaniit, Rannavall, Rannikas, Rohekas käokeel, Rohuküla–Heltermaa laevatee, Samblikud, Sammaltaimed, Soontaimed, Suur käopõll, Tiina Peil, Toomas Kokovkin, Tuderluga, Urve Ratas, Vahtrepa, Väinameri, Vohilaid, 1782, 1924, 1927, 1929, 1941, 1944, 20. sajand, 2006.
Absoluutne kõrgus
Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.
Uus!!: Hõralaid ja Absoluutne kõrgus · Näe rohkem »
Aluspõhi
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Aluspõhja paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluskorra suhtes illustreeriv skeem Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate.
Uus!!: Hõralaid ja Aluspõhi · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Hõralaid ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Eerikulaid
Eerikulaid on Hiiumaa vallale kuuluv 3,44 hektari suurune saar (laid) Väinameres Hari kurgus Hiiumaa ja Vormsi vahel.
Uus!!: Hõralaid ja Eerikulaid · Näe rohkem »
Elle Puurmann
Elle Puurmann (aastani 1978 Rebane, sündinud 12. juulil 1957 Järvamaal) on eesti biogeograaf ja ökoloog.
Uus!!: Hõralaid ja Elle Puurmann · Näe rohkem »
Elle Roosaluste
Elle Roosaluste (sündinud 12. jaanuaril 1948 Pärnus) on eesti bioloog.
Uus!!: Hõralaid ja Elle Roosaluste · Näe rohkem »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Uus!!: Hõralaid ja Haapsalu · Näe rohkem »
Harilaid
Harilaiu tulepaak 20. sajandi alguses Harilaid (rootsi keeles Grasö 'rohusaar') on 15 hektari suurune saar Hari kurgus 4 kilomeetrit Vormsist läänes.
Uus!!: Hõralaid ja Harilaid · Näe rohkem »
Harilik angervaks
Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) on roosõieliste sugukonda angervaksa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Hõralaid ja Harilik angervaks · Näe rohkem »
Harilik jänesesalat
Harilik jänesesalat (Mycelis muralis) on korvõieliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Hõralaid ja Harilik jänesesalat · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Hõralaid ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik sinihelmikas
Harilik sinihelmikas (Molinia caerulea) on taimeliik kõrreliste sugukonnast sinihelmika perekonnast.
Uus!!: Hõralaid ja Harilik sinihelmikas · Näe rohkem »
Heinlaid
Heinlaid on 149 hektari suurune laid Hiiumaa ranniku lähedal, Heltermaast 5 kilomeetrit kagus.
Uus!!: Hõralaid ja Heinlaid · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Hõralaid ja Hektar · Näe rohkem »
Heltermaa sadam
Heltermaa sadama panoraam Heltermaa sadam (sadama kood: EE HLT) on sadam Eestis, mis asub Hiiumaa idaosas Hiiumaa vallas Heltermaal, 25 km kaugusel Kärdlast.
Uus!!: Hõralaid ja Heltermaa sadam · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Hõralaid ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hiiumaa vald
Hiiumaa vald on vald Eestis Hiiu maakonnas.
Uus!!: Hõralaid ja Hiiumaa vald · Näe rohkem »
Kärbesõis
Kärbesõis (ebatäpselt kärbseõis; Ophrys insectifera L., sünonüümid Ophrys muscifera Hud., Ophrys myodes (L.) Jacq.) on sugukonda käpalised ja perekonda putukõis kuuluv taimeliik.
Uus!!: Hõralaid ja Kärbesõis · Näe rohkem »
Laid
Laid (omastav laiu) on väljakujunenud taimkattega väike saar.
Uus!!: Hõralaid ja Laid · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Hõralaid ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Hõralaid ja Liiv · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Hõralaid ja Loopealne · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Hõralaid ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Uus!!: Hõralaid ja Nõukogude armee · Näe rohkem »
Rand-õisluht
Rand-õisluht (Triglochin maritimum) on õisluhaliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Hõralaid ja Rand-õisluht · Näe rohkem »
Randristik
Randristik (Trifolium fragiferum) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast ristiku perekonnast.
Uus!!: Hõralaid ja Randristik · Näe rohkem »
Rannaniit
Vaade Matsalu lahele ning Haeska rannaniidule Haeska linnuvaatlustornist Biskaia lahe ääres Hispaanias Rannaniit (vanemas kirjanduses ka randniit) on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla.
Uus!!: Hõralaid ja Rannaniit · Näe rohkem »
Rannavall
Klibuvall Kassaril Rannavall (vananenud termin randvall ehk randrõõne) on tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm.
Uus!!: Hõralaid ja Rannavall · Näe rohkem »
Rannikas
Rannikas (Glaux maritima; sünonüüm Lysimachia maritima) on mererandadel ja rannaniitudel kasvav püsik, rannika perekonna ainus liik.
Uus!!: Hõralaid ja Rannikas · Näe rohkem »
Rohekas käokeel
Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Hõralaid ja Rohekas käokeel · Näe rohkem »
Rohuküla–Heltermaa laevatee
Muhumaa Heltermaa kanalis Rohuküla–Heltermaa laevatee on 12 meremiili pikkune faarvaater mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaa Heltermaa sadama vahel.
Uus!!: Hõralaid ja Rohuküla–Heltermaa laevatee · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Hõralaid ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Hõralaid ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Hõralaid ja Soontaimed · Näe rohkem »
Suur käopõll
Suur käopõll (Listera ovata) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Hõralaid ja Suur käopõll · Näe rohkem »
Tiina Peil
Tiina Peil (kuni 1987 Tiina Tarand; sündinud 17. aprillil 1967 Tallinnas) on eesti geograaf.
Uus!!: Hõralaid ja Tiina Peil · Näe rohkem »
Toomas Kokovkin
Toomas Kokovkin (sündinud 10. juulil 1960) on Eesti geograaf.
Uus!!: Hõralaid ja Toomas Kokovkin · Näe rohkem »
Tuderluga
Õitsev tuderluga Tuderluga (Juncus gerardii) on loaliste sugukonda loa perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Hõralaid ja Tuderluga · Näe rohkem »
Urve Ratas
Urve Ratas (aastani 1974 Sepp, sündinud 30. mail 1940 Tallinnas) on eesti geograaf.
Uus!!: Hõralaid ja Urve Ratas · Näe rohkem »
Vahtrepa
Vahtrepa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla idaosas Väinamere ääres Kärdla ja Heltermaa vahel.
Uus!!: Hõralaid ja Vahtrepa · Näe rohkem »
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Uus!!: Hõralaid ja Väinameri · Näe rohkem »
Vohilaid
Vohilaid on 4,48 km² suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa idaranniku lähedal Hari kurgu lõunapiiril.
Uus!!: Hõralaid ja Vohilaid · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Hõralaid ja 1782 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Hõralaid ja 1924 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Hõralaid ja 1927 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Hõralaid ja 1929 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Hõralaid ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Hõralaid ja 1944 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Hõralaid ja 20. sajand · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Hõralaid ja 2006 · Näe rohkem »
