Kiiremini kui brauser!
19 suhted: Aineringe, Biomanipulatsioon, Eesti Maaülikool, Eutrofeerumine, Hüdrobioloogia mõisteid, Hüdrobioloogide loend, Heitvesi, Isepuhastus, Karl Ernst von Baer, Limnoloogia, Mageveebioloogia, Molekulaarne ökoloogia, Paleolimnoloogia, Richard Woltereck, Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, Veeõitseng, Veehoidla, Vesi, 1908.
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Aineringe · Näe rohkem »
Biomanipulatsioon
Biomanipulatsioon on laiemas mõistes ökosüsteemi(de) kooslus(t)e mõjutamine bioloogiliste vahendite ja meetoditega sihiotstarbelisel viisil.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Biomanipulatsioon · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Eutrofeerumine
Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Eutrofeerumine · Näe rohkem »
Hüdrobioloogia mõisteid
Siin on loetletud hüdrobioloogia mõisteid.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Hüdrobioloogia mõisteid · Näe rohkem »
Hüdrobioloogide loend
Siin on loetletud hüdrobiolooge.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Hüdrobioloogide loend · Näe rohkem »
Heitvesi
Heitvesi (inglise effluent) on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Heitvesi · Näe rohkem »
Isepuhastus
Isepuhastus ehk isepuhastumine on loodusprotsess, mille tulemusena keskkond vabaneb saastast.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Isepuhastus · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Mageveebioloogia
Mageveelises akvaariumis elav kala sirpuime perekonnast Mageveebioloogia on bioloogia haru, mis uurib magevee elustikku ja ökosüsteeme.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Mageveebioloogia · Näe rohkem »
Molekulaarne ökoloogia
Molekulaarne ökoloogia on üks evolutsioonibioloogia suundi, mis kasutab traditsiooniliste ökoloogia alaste küsimuste (üldine liikide uurimine, bioloogilise mitmekesisusega (elurikkusega) seotud küsimused, liikide ja nende loodusliku asuala suhted, mitmed käitumisökoloogia alased küsimused) lahendamisel molekulaarse populatsioonigeneetika, molekulaarse fülogeneesi ja ka genoomika meetodeid.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Molekulaarne ökoloogia · Näe rohkem »
Paleolimnoloogia
Paleolimnoloogia on teadusharu, mis on tihedalt seotud limnoloogia ja paleoökoloogiaga.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Paleolimnoloogia · Näe rohkem »
Richard Woltereck
Richard Woltereck (6. aprill 1877 – 23. veebruar 1944) oli saksa zooloog ja filosoof.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Richard Woltereck · Näe rohkem »
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus Võrtsjärve Limnoloogiakeskus (endise nimega Limnoloogiajaam) asub Vehendi külas Tartu maakonnas ning kuulub Eesti Maaülikooli koosseisu.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Võrtsjärve Limnoloogiakeskus · Näe rohkem »
Veeõitseng
Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Veeõitseng · Näe rohkem »
Veehoidla
Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Veehoidla · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja Vesi · Näe rohkem »
1908
1908.
Uus!!: Hüdrobioloogia ja 1908 · Näe rohkem »
