Kiiremini kui brauser!
28 suhted: Alküünid, Alkeenid, Alumiiniumoksiid, Amiinid, Atsetüleen, Dehüdrohalogeenimine, Dieenid, Elektrofiilne liitumine, Intermediaat, Isopreen, Karbokatioonid, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Keemiatööstus, Kloropreen, Kvaternaarsed ammooniumkatioonid, Markovnikovi reegel, Metüleenkloriid, Monomeer, Püridiin, Peroksiidid, Radikaalreaktsioon, Sekundaarne süsinikuaatom, Silikageel, Stüreen, Tertsiaarne süsinikuaatom, Vesinikbromiid, Vesinikkloriid, Vinüülkloriid.
Alküünid
Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Alküünid · Näe rohkem »
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Alkeenid · Näe rohkem »
Alumiiniumoksiid
Alumiiniumoksiid Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt, Tartu Ülikool Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Alumiiniumoksiid · Näe rohkem »
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Amiinid · Näe rohkem »
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Atsetüleen · Näe rohkem »
Dehüdrohalogeenimine
Dehüdrohalogeenimine skemaatiliselt (X on halogeeni aatom) Dehüdrohalogeenimine on orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena alküülhaliidist tekib alkeen, s.t moodustub kaksikside vesiniku ja halogeeni aatomite eraldumise tulemusena.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Dehüdrohalogeenimine · Näe rohkem »
Dieenid
1,5-Tsüklooktadieen (mittekonjugeeritud dieen) Konjugeeritud dieen - isopreen Dieenid ehk alkadieenid ehk diolefiinid on süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Dieenid · Näe rohkem »
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Elektrofiilne liitumine · Näe rohkem »
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Intermediaat · Näe rohkem »
Isopreen
pisi pisi pisi Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend, mis kuulub konjugeeritud dieenide klassi.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Isopreen · Näe rohkem »
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Karbokatioonid · Näe rohkem »
Küllastunud ja küllastumata ühendid
Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Küllastunud ja küllastumata ühendid · Näe rohkem »
Keemiatööstus
Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Keemiatööstus · Näe rohkem »
Kloropreen
Kloropreen ehk 2-kloro-1,3-butadieen on orgaaniline aine keemilise valemiga CH2.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Kloropreen · Näe rohkem »
Kvaternaarsed ammooniumkatioonid
Kvaternaarne ammooniumkatioon Kvaternaarsed ammooniumkatioonid R4N+ on positiivse laenguga kvaternaarsed (tetraalküül) ammooniumühendid.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Kvaternaarsed ammooniumkatioonid · Näe rohkem »
Markovnikovi reegel
Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Markovnikovi reegel · Näe rohkem »
Metüleenkloriid
Diklorometaani struktuurivalem Diklorometaani molekuli mudel Metüleenkloriid ehk diklorometaan on orgaaniline ühend, mida kasutatakse väga laialdaselt lahustina.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Metüleenkloriid · Näe rohkem »
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Monomeer · Näe rohkem »
Püridiin
Püridiin on orgaaniline ühend, mis kuulub mittebensoidsete aromaatsete ühendite klassi.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Püridiin · Näe rohkem »
Peroksiidid
Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-). Aatomite rühma O-O nimetatakse peroksürühmaks või peroksiidrühmaks.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Peroksiidid · Näe rohkem »
Radikaalreaktsioon
Radikaalreaktsioon (ehk vaba radikaal reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad väga reaktsioonivõimelised vabad radikaalid kui intermediaadid.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Radikaalreaktsioon · Näe rohkem »
Sekundaarne süsinikuaatom
Sekundaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kahe kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas kahe vesinikuaatomiga või ühe vesinikuaatomi ja funktsionaalrühmaga.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Sekundaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »
Silikageel
Silikageel on suure poorsusega amorfne hüdratiseerunud ränidioksiid (SiO2•xH2O), nn tahke geel, tavaliselt saadaval pulbrilisel või granuleeritud kujul.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Silikageel · Näe rohkem »
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Stüreen · Näe rohkem »
Tertsiaarne süsinikuaatom
Tertsiaarne süsinikuaatom tähendab, et orgaanilise ühendi mingi süsinikuaatom on kovalentse sideme kaudu seotud kolme kõrvaloleva süsinikuaatomiga ja veel kas vesinikuaatomiga või funktsionaalrühmaga.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Tertsiaarne süsinikuaatom · Näe rohkem »
Vesinikbromiid
Vesinikbromiid (keemiline valem HBr) on värvusetu terava lõhnaga gaas.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Vesinikbromiid · Näe rohkem »
Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Vesinikkloriid · Näe rohkem »
Vinüülkloriid
Vinüülkloriidi struktuurivalem Vinüülkloriid ehk kloroeteen, keemilise valemiga CH2.
Uus!!: Hüdrohalogeenimine ja Vinüülkloriid · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Hüdrobroomimine, Hüdrokloorimine, Hüdrokloreerimine.
