Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Hüdroloogia mõisteid

Index Hüdroloogia mõisteid

Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.

317 suhted: Aabasoo, Aastaäravool, Abajas, Abüssaal, Abüssopelagiaal, Ablatsioon (glatsioloogia), Aeratsioonivöönd, Afootne vöönd, Aju- ja pagunähtus, Ajujää, Ajurand, Ajutee, Ajuvesi, Akumulatsioon (glatsioloogia), Akumulatsioon (hüdroloogia), Alanduslehter, Alass, Allikas, Allikasoo, Alumine bjeff, Alvin, Arteesia allikas, Arteesia vesi, Avameri, Barr, Basalt, Batüaal, Batümeetria, Batümeetriline kaart, Batüpelagiaal, Bentaal, Bentos, Bifurkatsioon, Billabong, Bioturbatsioon, Bjeff, Deebit, Deglatsiatsioon, Delta, Deluviaalsed veed, Depressioon (hüdroloogia), Destratifikatsioon, Dispersioon (hüdrogeoloogia), Ekmani spiraal, Epilimnion, Epipelagiaal, Erosioonibaas, Eufootne vöönd, Filtratsioon (hüdroloogia), Filtratsiooni põhiseadus, ..., Firn, Fjord, Fluviaalsus, Froude'i arv, Fumarool, Gaiot, Geiser, Geohüdroloogia, Geokrüoloogia, Geolitoraal, Geosfäär, Glatsioisostaasia, Glatsioloogia, Glomar Challenger, Gravitatsioonivesi, Hadaal, Haldjajuuksed, Hallitusseened, Halokliin, Hapestumine, Harujõgi, Haudmik, Härmatis, Hüdroakustika, Hüdrogeoloogia, Hüdrograaf, Hüdrograafia, Hüdroisohüps, Hüdrokeemia, Hüdroloogia, Hüdroloogiline aasta, Hüdromeetria, Hüdrosfäär, Hügroskoopsusvesi, Hüpolimnion, Hüppekiht, Heljum, Hiidrahn, Hiiukirn, Holomiktiline veekogu, Hoovus, Igijää, Igikelts, Igilumi, Infiltratsioon, Jää, Jääjärv, Jääkate, Jääkünd, Jäämägi, Jäänukjärv, Jääpaisjärv, Jäide, Järskrannik, Järv, Järvestik, Järvetüübid, Järvistu, Jõe lang, Jõe pikiprofiil, Jõe veerežiim, Jõeorg, Jõesäng, Jõestik, Jõevõrgu tihedus, Jõgi, Jõgikond, Joastik, Joogivesi, Juga, Juveniilne vesi, Kalatrepp, Kapillaarvesi, Kare vesi, Karst, Karstumine, Kärestik, Külm hoovus, Külmakühm, Kõrgvesi, Kilevesi, Kinnisjää, Kivi, Klibu, Kliburannik, Kompensatsioonisügavus, Koole, Korrosioon, Kosk, Krüosfäär, Krüptodepressioon, Kriik, Kristallvesi, Kurk (geograafia), Kuumaveeallikas, La Niña, Laht, Lahustamine, Lahvandus, Lais, Lamm, Lang, Langeallikas, Langus, Laugas, Laugrannik, Lähe, Lähtejärv, Lüüs, Lõugas, Lehtersuue, Liiv, Limnoloogia, Lisajõgi, Liustik, Looded, Lumehelves, Lumesadu, Lumi, Lumikate, Maa-alune jõgi, Maailmameri, Maakoor, Maavesi, Madalsoo, Madalvesi, Magevesi, Mandriliustik, Massibilanss, Mägijõgi, Märgala, Meander, Mediaal, Merefüüsika, Meregeoloogia, Merekeemia, Merevesi, Meri, Meromiktiline veekogu, Meteoorne vesi, Mineraalvesi, Mullavesi, Murenemine, Must tossutaja, Muul, Nõiavits, Neriitiline vöönd, Oja, Okeanograafia, Ookean, Ookeaniline saar, Org, Oruliustik, Otsamoreen, Paakjää, Padur, Paguvesi, Pais, Paleolimnoloogia, Passaathoovused, Püknokliin, Põhi (hüdroloogia), Põhjaveekiht, Põhjaveepind, Põhjavesi, Põikmadal, Peajõgi, Pelagiaal, Pelagos, Piesoisohüps, Pinnasevesi, Pinnaveekogu, Pinnavesi, Polder, Poorsus, Potamoloogia, Profundaal, Promill, Punane lumi, Raba, Rakendushüdroloogia, Rand, Randla, Rannajoon, Rannak, Rannik, Rannikulõugas, Rannikumeri, Rändkivi, Rüsijää, Reljeef, Riimvesi, Ripaal, Ruhiorg, Saar, Süvameri, Süvaveekerge, Secchi ketas, Seiš, Seisuveekogu, Settetransport, Siirdesoo, Siirdeveed, Siseveed, Siseveekogu, Soe hoovus, Solfataar, Soo, Soojuskihistus, Soolad, Soolajärv, Soolak, Soolane vesi, Soolsus, Soostik, Soot, Sufosioon, Suubumisjärv, Suue, Suurvesi, Tamm (ehitis), Tasakaaluprofiil, Tasandikujõgi, Tõusuallikas, Tõusukõrgvesi, Tõusulaine, Tehisjärv, Termohaliinne tsirkulatsioon, Termokarst, Termokliin, Transgressioon, Trofogeenne kiht, Tsunami, Tulv, Uhtaine, Umboja, Uurdejärv, Vadi, Vaheäravool, Valgla, Võõrikjõgi, Võrendik, Vee karedus, Veeala, Veeaur, Veebilanss, Veehaare, Veehoidla, Veejuhtivus, Veekogu, Veekogu stratifikatsioon, Veelahe, Veelahkmeahelik, Veelained, Veerežiim, Veeressursid, Veeringe, Veetase, Veetemperatuur, Vesi, Vesiliiv, Vettpidav kiht, Vooluhulk, Voolukiirus, Vooluveekogu, Vulkaaniline saar, Weichseli jäätumine. Laienda indeks (267 rohkem) »

Aabasoo

Utajärvi vallas Vaade Kepler Mire aabasoole Mt Yorki teelt Uus-Meremaa Lõunasaarel, juuni 2009 Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Aabasoo · Näe rohkem »

Aastaäravool

Aastaäravool on summaarne vee hulk, mis aasta jooksul veekogu valglalt ära jookseb.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Aastaäravool · Näe rohkem »

Abajas

Abajas (ka lõugasMaastik, Kajander. J. jt. 2004. EnDic 2004. Tartu, Mats; Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda) on väike madal laht.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Abajas · Näe rohkem »

Abüssaal

Abüssaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, mis asub 2000–6000 meetri sügavusel ookeani pinnast.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Abüssaal · Näe rohkem »

Abüssopelagiaal

Abüssopelagiaal on maailmamere ökoloogiline vertikaalne vöönd, pelagiaali osa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Abüssopelagiaal · Näe rohkem »

Ablatsioon (glatsioloogia)

Ablatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel liustiku mass väheneb.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ablatsioon (glatsioloogia) · Näe rohkem »

Aeratsioonivöönd

Õhustusvööndi skemaatiline kujutamine Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Aeratsioonivöönd · Näe rohkem »

Afootne vöönd

Afootne vöönd (ka afoot(ili)ne sügavusvöönd, valguseta sügavusvöönd) on see osa veemassiivist, kuhu päikesekiirgust ei jõua või jõuab seda üliväikestes kogustes.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Afootne vöönd · Näe rohkem »

Aju- ja pagunähtus

Aju- ja pagunähtus on mingis veekogus (nt meres) tuule mõjul tekkiv veemasside selline ümberpaigutumine, kus tuulealuses küljes vee tase langeb (paguvesi) ja tuulepealses tõuseb (ajuvesi).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Aju- ja pagunähtus · Näe rohkem »

Ajujää

Põhja-Jäämerd nähtuna Hiina jäämurdjalt Xue Long (Lumedraakon) Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate, mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ajujää · Näe rohkem »

Ajurand

Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Ajurand on ranna maapoolne osa, mis paikneb alati üle kõrgveetaseme.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ajurand · Näe rohkem »

Ajutee

Pika ajuteega laine on suure energiaga Laine ajutee (inglise fetch) on teepikkus, mille laine läbib enne kaldale jõudmist.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ajutee · Näe rohkem »

Ajuvesi

Ajuvesi ehk ründevesi (ka aju ja loevesi) on tugevate püsituulte põhjustatud ajutine veetaseme tõus.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ajuvesi · Näe rohkem »

Akumulatsioon (glatsioloogia)

Akumulatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel kasvab liustiku lumest ja jääst koosneva osa mass.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Akumulatsioon (glatsioloogia) · Näe rohkem »

Akumulatsioon (hüdroloogia)

Akumulatsioon on mõiste hüdroloogiast, mis tähendab veehulga muutumist arvutusperioodil.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Akumulatsioon (hüdroloogia) · Näe rohkem »

Alanduslehter

Alanduslehter ehk depressioonilehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Alanduslehter · Näe rohkem »

Alass

Alass on ümara läbilõike, lameda põhja ning järskude seintega termokarstiga seotud negatiivne pinnavorm.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Alass · Näe rohkem »

Allikas

Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Allikas · Näe rohkem »

Allikasoo

Allikasoo Viidumäe looduskaitsealal Allikasoo on madalsoo, mis toitub survelisest põhjaveest.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Allikasoo · Näe rohkem »

Alumine bjeff

Alumine bjeff ehk alavesi on vooluveekogu osa, mis jääb vahetult vesiehitisest (paisust või lüüsist) allapoole.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Alumine bjeff · Näe rohkem »

Alvin

Alvin võib tähendada järgmist.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Alvin · Näe rohkem »

Arteesia allikas

Arteesia allikas on allikas, mis saab oma veed arteesia vee kihist.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Arteesia allikas · Näe rohkem »

Arteesia vesi

1.Arteesia vesi2. Vettpidav kiht 3. Sademed4. Arteesia kaev5. Põhjaveetase6. Kaev7. Allikas Arteesia vesi ehk surveline põhjavesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi – lamami ja lasumi – vahel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Arteesia vesi · Näe rohkem »

Avameri

Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Avameri · Näe rohkem »

Barr

Barr ehk baar ehk joom on rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Barr · Näe rohkem »

Basalt

Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Basalt · Näe rohkem »

Batüaal

Batüaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Batüaal · Näe rohkem »

Batümeetria

Batümeetria ehk sügavusmõõtmine on hüdromeetria haru, mis tegeleb veekogude sügavuste mõõtmisega ja kaardistamisega.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Batümeetria · Näe rohkem »

Batümeetriline kaart

Batümeetriline kaart (ka batümeetriline skeem) on veekogu samasügavusjoonte kaart.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Batümeetriline kaart · Näe rohkem »

Batüpelagiaal

Batüpelagiaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, pelagiaali osa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Batüpelagiaal · Näe rohkem »

Bentaal

Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeani, mere, järve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Bentaal · Näe rohkem »

Bentos

Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Bentos · Näe rohkem »

Bifurkatsioon

Bifurkatsioon ehk jõe kahenemine on hüdroloogias vooluveekogu jagunemine kaheks haruks.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Bifurkatsioon · Näe rohkem »

Billabong

Billabong Austraalia Põhjaterritooriumil Billabong (viradjuri keeles 'surnud jõgi') on jõesängist eraldunud seisuveekogu, jõelooge või kaarjas pisijärv Austraalias.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Billabong · Näe rohkem »

Bioturbatsioon

Bioturbatsioon on okeanograafias ja limnoloogias mingi veekogu põhjasetete segustamine (turbatsioon) – millega sageli kaasneb selle keemilise koostise muutmine – bentiliste loomade (infauna ja epifauna) ja fütobentose elutegevuse käigus.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Bioturbatsioon · Näe rohkem »

Bjeff

Bjeff on veekogu (enamasti jõe) osa, mis külgneb vesiehitisega (paisuga või lüüsiga).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Bjeff · Näe rohkem »

Deebit

Deebit (ka tootlikkus) on geoloogias ja mäenduses keskmine vee, nafta või gaasi hulk, mida allikas või kaev ajaühikus annab.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Deebit · Näe rohkem »

Deglatsiatsioon

Deglatsiatsioon on protsess, mille käigus maa vabaneb liustike alt.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Deglatsiatsioon · Näe rohkem »

Delta

Niiluse delta nähtuna kosmosest. NASA foto Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Delta · Näe rohkem »

Deluviaalsed veed

Deluviaalsed veed ehk ajutised vooluveed moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmasadusid ja lume sulamist.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Deluviaalsed veed · Näe rohkem »

Depressioon (hüdroloogia)

Depressioon ehk alandus on põhjavee pinna või survetaseme alanemine põhjavee võtu või äravoolu tagajärjel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Depressioon (hüdroloogia) · Näe rohkem »

Destratifikatsioon

Destratifikatsioon on mingi veekogu (tavaliselt järve või veehoidla) väljakujunenud veekihtide looduslik (näiteks sõltuvalt aastaajast) või kunstlik (inimese kaasabil) segunemine.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Destratifikatsioon · Näe rohkem »

Dispersioon (hüdrogeoloogia)

Dispersioon ehk levimine on protsess, kui difusiooni ja segunemise kaudu mingi pinna- või põhjavette lastud keemiline aine (tavaliselt vedelik) seal levib.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Dispersioon (hüdrogeoloogia) · Näe rohkem »

Ekmani spiraal

Ekmani spiraal. 1 – tuul, 2 – pindmine veevool, 3 – tegelik veevool, 4 – Coriolisi jõud Ekmani spiraal (inglise Ekman spiral) on teoreetiline joonis, mille saab luua, kui kujutada jõujooni nii, et tuul püsivalt puhub üle piisavalt sügava ja suure veekogu veemassi ning selle eri kihid (vertikaalsihis) hakkavad eri suundades ja erineva kiirusega liikuma.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ekmani spiraal · Näe rohkem »

Epilimnion

Epilimnion (ka pealisvesi) on kihistunud veekogu (enamasti järve) kõige ülemine veekiht (limnion), mis asetseb allpool oleva hüpolimnioni peal (kui eristatakse ka metalimnioni, siis viimase peal).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Epilimnion · Näe rohkem »

Epipelagiaal

Epipelagiaal on maailmamere kõige pealmine sügavusvöönd, pelagiaali osa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Epipelagiaal · Näe rohkem »

Erosioonibaas

Erosioonibaas ehk uuristusbaas on veekogu veetaseme kõrgus, millesse vooluveekogu voolab.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Erosioonibaas · Näe rohkem »

Eufootne vöönd

Eufootne vöönd (ka foot(ili)ne vöönd, eufoot(ili)ne (sügavus)vöönd) on järves või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Eufootne vöönd · Näe rohkem »

Filtratsioon (hüdroloogia)

Filtratsioon ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Filtratsioon (hüdroloogia) · Näe rohkem »

Filtratsiooni põhiseadus

Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus on eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Filtratsiooni põhiseadus · Näe rohkem »

Firn

Liustikust pärit firni näidis Firn ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Firn · Näe rohkem »

Fjord

Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Fjord · Näe rohkem »

Fluviaalsus

Fluviaalsus ehk vooluveelisus ehk jõelisus on seotus vooluveekoguga, tavaliselt jõega.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Fluviaalsus · Näe rohkem »

Froude'i arv

Froude'i arv on avasängivoolu energeetilist seisundit (st, kas vool on rahulik või käre) kirjeldav dimensioonita suurus.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Froude'i arv · Näe rohkem »

Fumarool

Solfataar Uus-Meremaal Sadestunud väävel aurava fumarooli juures. Vulcano saar, Liparisaared, Itaalia. Damavandi mäel 2014. aastal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Fumarool · Näe rohkem »

Gaiot

Gaiot on merepinnast madalamal ookeanis paiknev lameda tipuga mägi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Gaiot · Näe rohkem »

Geiser

Yellowstone'i rahvuspargis. Geiser on aktiivse geotermilise piirkonna (kuuma) vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Geiser · Näe rohkem »

Geohüdroloogia

Geohüdroloogia ehk maaveehüdroloogia on hüdroloogia haru, mis keskendub maavee uurimisele.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Geohüdroloogia · Näe rohkem »

Geokrüoloogia

Geokrüoloogia on teadus külmunud kivimitest, nende omadustest, koostisest, kujunemisest ja nendega seotud protsessidest.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Geokrüoloogia · Näe rohkem »

Geolitoraal

Geolitoraal on mere või suure järve rannavöönd, mis jääb veekogu keskmise ja kõrgeima veetaseme vahele.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Geolitoraal · Näe rohkem »

Geosfäär

"Geosfäär" on termin, millel on palju tähendusi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Geosfäär · Näe rohkem »

Glatsioisostaasia

Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Glatsioisostaasia · Näe rohkem »

Glatsioloogia

Svalbardil, mis võimaldab koguda teavet varasemate ilmastikuolude kohta. Glatsioloogia on teadus, mis uurib peamiselt liustikke.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Glatsioloogia · Näe rohkem »

Glomar Challenger

thumb Glomar Challenger oli Ameerika Ühendriikide puurimislaev, mille abil uuriti ookeanipõhja, eelkõige Atlandi ookeani keskahelikku.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Glomar Challenger · Näe rohkem »

Gravitatsioonivesi

Gravitatsioonivesi ehk vajuvesi ehk nõrgvesi ehk vaba vesi on aeratsioonivööndis raskusjõu toimel liikuv vesi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Gravitatsioonivesi · Näe rohkem »

Hadaal

Hadaal ehk ultraabüssaal on ookeani sügavusvöönd, mis hõlmab maailmamere kõige sügavamad alad, kaasa arvatud süvikud.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hadaal · Näe rohkem »

Haldjajuuksed

Haldjajuuksed ehk inglijuuksed on härmatis, mis tekib hallitusseene Exidiopsis effusa osalusel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Haldjajuuksed · Näe rohkem »

Hallitusseened

Hallitav leib, mis on kaetud hallitusseentega Hallitusseened on erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid (hallitust).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hallitusseened · Näe rohkem »

Halokliin

Halokliin ehk soolsushüppekiht on okeanograafias veekiht (hüppekiht), kus vertikaalne soolsusgradient muutub tugevasti.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Halokliin · Näe rohkem »

Hapestumine

Hapestumine ehk atsidifikatsioon on veekogu või mulla (mulla hapestumine) muutumine happelise(ma)ks.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hapestumine · Näe rohkem »

Harujõgi

Harujõgi on peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Harujõgi · Näe rohkem »

Haudmik

Haudmik on järveveeruline tasase põhjaga nõgu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Haudmik · Näe rohkem »

Härmatis

Härmas puu Härmatis Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Härmatis · Näe rohkem »

Hüdroakustika

Hüdroakustika on akustika allharu, mis uurib heli levi ja selle rakendusi veekeskkonnas.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroakustika · Näe rohkem »

Hüdrogeoloogia

Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrogeoloogia · Näe rohkem »

Hüdrograaf

Amazonase hüdrograaf Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrograaf · Näe rohkem »

Hüdrograafia

Carl Rathlefi Liivi-, Eesti- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart (1852) Hüdrograafia (kreeka keeles hydōr 'vesi' + graphō 'kirjutan') on hüdroloogia haru, mis uurib ja kirjeldab veekogusid (jõgesid, järvi, veehoidlaid, ookeane jne.) ning nende osi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrograafia · Näe rohkem »

Hüdroisohüps

Hüdroisohüps on põhjavee pinna reljeefi kujutav samakõrgusjoon.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroisohüps · Näe rohkem »

Hüdrokeemia

Hüdrokeemia (inglise water chemistry) on teadusharu, mille uurimisvaldkonnaks on loodusliku vee koostis, selle kujunemine, muutumine ja seda põhjustavate keemiliste protsesside uurimine.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrokeemia · Näe rohkem »

Hüdroloogia

Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroloogia · Näe rohkem »

Hüdroloogiline aasta

Hüdroloogiline aasta ehk veeaasta on veebilansiaasta, mis algab ajal, mil valgla veevaru on kõige väiksem.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdroloogiline aasta · Näe rohkem »

Hüdromeetria

Hüdromeetria (kreeka sõnadest hydōr 'vesi' + metrein 'mõõtma') on hüdroloogia osa, mis tegeleb vooluvett iseloomustavate karakteristikute (näiteks voolukiirus, vooluhulk, sügavus) mõõtmise ja registreerimisega.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdromeetria · Näe rohkem »

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »

Hügroskoopsusvesi

Hügroskoopsusvesi ehk adsorptsioonivesi on mulla või kivimiosakeste pinnale tugevasti kinnitunud (adsorbeerunud) vesi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hügroskoopsusvesi · Näe rohkem »

Hüpolimnion

Hüpolimnion (eesti keeles nimetatud ka alusveeks) on kihistunud veekogu (enamasti sügava järve) kõige alumine veekiht.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüpolimnion · Näe rohkem »

Hüppekiht

Hüppekiht on suhteliselt sügavate veekogude (järved, mered jne) veekiht, enamasti õhuke, kus vee füüsikalised ja/või keemilised omadused kiiresti muutuvad.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hüppekiht · Näe rohkem »

Heljum

Heljum ehk heljeained on vedelikus liikuvad (heljuvad) väikesed tahked osakesed, mis võibolla settib põhja, kui Marticus Piirisus (setteainete 3. seadus) seda lubab.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Heljum · Näe rohkem »

Hiidrahn

Ehalkivi on Eesti suurim hiidrahn Hiidrahn on rändrahn ümbermõõduga 25 või enam meetrit või ühe läbiva mõõtmega, mis on 10 või rohkem meetrit.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hiidrahn · Näe rohkem »

Hiiukirn

Rovanieme hiiukirn Hiiukirn on kaljupinnasesse jääaegse liustikualuse või liustikupealse kose uuristatud lõõr.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hiiukirn · Näe rohkem »

Holomiktiline veekogu

Holomiktiline veekogu on veekogu, kus aastas vähemalt korra on veetemperatuur ja veetihedus kogu veesamba ulatuses ühtlane ning mille tagajärjel toimub veesamba täielik segunemine.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Holomiktiline veekogu · Näe rohkem »

Hoovus

Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Hoovus · Näe rohkem »

Igijää

Igijää on ehk igavene jää jääkate, mis püsib looduses aasta läbi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Igijää · Näe rohkem »

Igikelts

Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Igikelts · Näe rohkem »

Igilumi

Igilumi Kilimanjaro tipus Igilumi on aasta ringi püsiv lumikate.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Igilumi · Näe rohkem »

Infiltratsioon

Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Infiltratsioon · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jää · Näe rohkem »

Jääjärv

Rila järved Bulgaarias on jäätekkelise päritoluga Jääjärv (ka liustikujärv) on jahe seisuveekogu, mis on tekkinud mandrijää või mäeliustiku sulamisestEE 2.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jääjärv · Näe rohkem »

Jääkate

Jääkate on parasvöötme ja külmvöötme veekogudele tekkiv jääst moodustuv kiht.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jääkate · Näe rohkem »

Jääkünd

Jääkünd ehk eksaratsioon ehk jääkulutus on murenenud materjali transport liikuva liustiku abil.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jääkünd · Näe rohkem »

Jäämägi

Jäämägi Baffini saare lähedal Jäämäe veepealne ja veealune osa Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jäämägi · Näe rohkem »

Jäänukjärv

Inahamne järv Osmussaarel on jäänukjärv Jäänukjärv ehk reliktjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel www.keskkonnaamet.ee Jäänukjärve teket soodustavad hoovused, mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jäänukjärv · Näe rohkem »

Jääpaisjärv

Jääpaisjärv on jääjärv, mis on tekkinud liustiku ette.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jääpaisjärv · Näe rohkem »

Jäide

Jäide on jääkiht, mis tekib maapinnale ja esemeile alajahtunud vihma- või udupiiskade jäätumisel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jäide · Näe rohkem »

Järskrannik

Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Järskrannik · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Järv · Näe rohkem »

Järvestik

Järvestik on üksteise lähedal asuvate järvede kogum.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Järvestik · Näe rohkem »

Järvetüübid

Järvetüübid on järvede tüpidiseerimise käigus moodustunud objektid (tüübid).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Järvetüübid · Näe rohkem »

Järvistu

Suure järvistu satelliidipilt Järvistu on üksteisega seotud järvede kogum.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Järvistu · Näe rohkem »

Jõe lang

Jõe lang (lühemalt lang) on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõe lang · Näe rohkem »

Jõe pikiprofiil

Narva jõe pikiprofiil Jõe pikiprofiil (ka voolusängi pikiprofiil) on kõver, mis näitab voolusängi kallakust.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõe pikiprofiil · Näe rohkem »

Jõe veerežiim

Jõe veerežiim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud jõgikonna loodusgeograafiliste omadustega, esmajärjekorras kliimatingimustest.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõe veerežiim · Näe rohkem »

Jõeorg

Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõeorg · Näe rohkem »

Jõesäng

Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõesäng · Näe rohkem »

Jõestik

Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõestik · Näe rohkem »

Jõevõrgu tihedus

Jõevõrgu tihedus on valgla vooluveekogude üldpikkuse ja pindala suhe.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõevõrgu tihedus · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõgi · Näe rohkem »

Jõgikond

Jõgikond ehk jõe valg(a)la on ala, kust jõgi saab oma vee.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Jõgikond · Näe rohkem »

Joastik

Joastik ehk kaskaad on mitu üksteisele järgnevat jugaÕigekeelsussõnaraamat, 2006.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Joastik · Näe rohkem »

Joogivesi

Enamik inimese joogiveest tuleb veevärgi kraanist Eestis sobib ka merevesi paljudele loomadele joomiseks Joogivesi on joomiseks sobiv vesi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Joogivesi · Näe rohkem »

Juga

Juga on vee vaba langemine järsult astangult.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Juga · Näe rohkem »

Juveniilne vesi

Juveniilne vesi ehk juveniilvesi on magmalise päritoluga vesi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Juveniilne vesi · Näe rohkem »

Kalatrepp

Devonis Kalatrepp ehk kamberkalapääs on kaladele vooluveekogul mingit tõket (tavaliselt paisu) ületada võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kalatrepp · Näe rohkem »

Kapillaarvesi

Kapillaarvesi on pinnase tühemikke, kivimite poore jt lõhesid osaliselt või täielikult täitev vesi, mis püsib seal pindpinevusjõu toimel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kapillaarvesi · Näe rohkem »

Kare vesi

vannisegisti Arizonas Kare vesi (ka kalk vesi) on suure mineraalainete sisaldusega vesi (vastandina pehmele veele).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kare vesi · Näe rohkem »

Karst

Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Karst · Näe rohkem »

Karstumine

Karstumine (inglise karstification) on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Karstumine · Näe rohkem »

Kärestik

Kärestik Kärestik on madal kivine käreda vooluga jõelõik.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kärestik · Näe rohkem »

Külm hoovus

Külmad hoovused on kujutatud sinise värviga Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Külm hoovus · Näe rohkem »

Külmakühm

Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Külmakühm · Näe rohkem »

Kõrgvesi

Kõrgvesi Emajõel Kõrgvesi on mingis veekogus (enamasti jõe kontekstis) valitsev olukord, kus seal on kõrge vesi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kõrgvesi · Näe rohkem »

Kilevesi

Kilevesi ehk kelmevesi (ka kirmevesi, nõrgalt seotud vesi) on vahetult kivimi- ja mullaosakeste hügroskoopsusvee peal asuv nõrgalt kinnitunud vesi, mis püsib seal elektrostaatiliste ja molekulaarjõudude mõjul.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kilevesi · Näe rohkem »

Kinnisjää

Läänemeres. Gdynia, Poola Kinnisjää on ookeane, meresid ja lahtesid kattev liikumatu merejää, mis asub tekkekohas ning on kinnitunud kalda või ranna külge.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kinnisjää · Näe rohkem »

Kivi

Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kivi · Näe rohkem »

Klibu

Klibu ja liiv Uus-Meremaa rannikul Klibu on lapik ümardunud kivi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Klibu · Näe rohkem »

Kliburannik

Kliburannik Kanaaridel Kliburannik on osa rannikust, mis on kaetud klibuga.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kliburannik · Näe rohkem »

Kompensatsioonisügavus

Kompensatsioonisügavus (ka kompensatsioonikiht) on limnoloogias veekogu see sügavushorisont, kus respiratsioon (energiatarbimine) ja fotosüntees on tasakaalus.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kompensatsioonisügavus · Näe rohkem »

Koole

Põhja-Iirimaal asunud koole Koole (omastav: koolme) ehk koolmekoht on ülepääsuks sobiv madal koht jões.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Koole · Näe rohkem »

Korrosioon

Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Korrosioon · Näe rohkem »

Kosk

Ronneby Brunnsparki kosk Rootsis Kosk on suure languga ja seetõttu kiire vooluga vooluveekogu lõik.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kosk · Näe rohkem »

Krüosfäär

Igikelts Krüosfäär on geosfäär, mis ühendab igikeltsast haaratud maakoore ülaosa, lund, (mere)jääd ja liustikke.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Krüosfäär · Näe rohkem »

Krüptodepressioon

Krüptodepressioon on veega täitunud nõgu, mille põhi (või osa põhjast) on maailmamere tasemest madalamal, veepind aga kõrgemal.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Krüptodepressioon · Näe rohkem »

Kriik

Kriik (inglise creek) kuival ajal ärakuivav jõeke Austraalias ja USAs.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kriik · Näe rohkem »

Kristallvesi

Kristallvesi ehk kristallisatsioonivesi on kristallide koostisse kuuluv vesi, mis märgitakse ka keemilise aine valemisse (nt CuSO4 * 5H2O).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kristallvesi · Näe rohkem »

Kurk (geograafia)

Kurk on väina või merekitsuse nimetus mõningates Eesti mererannikupiirkondades, aga ka kaugemal.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kurk (geograafia) · Näe rohkem »

Kuumaveeallikas

Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Kuumaveeallikas · Näe rohkem »

La Niña

La Niña on El Niño vastasfaas.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja La Niña · Näe rohkem »

Laht

Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Laht · Näe rohkem »

Lahustamine

Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lahustamine · Näe rohkem »

Lahvandus

Lahvandus Antarktika vetes Lahvandus ehk jäälahvandus on veekogudes suhteliselt suur ja püsiv vaba vee väli, harilikult kinnisjääs või selle piiril.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lahvandus · Näe rohkem »

Lais

Lais on väike ja madal (suviti peaaegu kuivaks jääv) rannikujärv.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lais · Näe rohkem »

Lamm

Lamm (ka üleujutustasandik, jõelamm) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lamm · Näe rohkem »

Lang

Lang on kahe maa- või veepinnapunkti kõrgusvahe ja nende punktide vahelise kauguse suhe.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lang · Näe rohkem »

Langeallikas

Langeallikas ehk nõlvaallikas ehk reokreen on üldjuhul surveta põhjaveega alal olev allikas, mis paikneb nõlval liivases või kruusases pinnasesÖkoloogialeksikon.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Langeallikas · Näe rohkem »

Langus

Langus ehk jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Langus · Näe rohkem »

Laugas

Laukad Kakerdaja rabas Laugas Ohepalu soos Laugas on väike huumustoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravoolamine on peatunud.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Laugas · Näe rohkem »

Laugrannik

Laugrannik on lauge reljeefiga rannik.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Laugrannik · Näe rohkem »

Lähe

Jõe lähe on koht, kust jõgi saab alguse.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lähe · Näe rohkem »

Lähtejärv

Porkuni järv on allikatoiteline lähtejärv. Lähtejärv on järv, kuhu vesi valgub allikaist, vee viib järvest välja aga sellest algav jõgi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lähtejärv · Näe rohkem »

Lüüs

Lüüs Hollandis Noordoostpolderis Lüüs (hollandi sõnast sluis) on jões või kanalis paiknev hüdrotehniline rajatis.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lüüs · Näe rohkem »

Lõugas

Lõugas on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lõugas · Näe rohkem »

Lehtersuue

thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lehtersuue · Näe rohkem »

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Liiv · Näe rohkem »

Limnoloogia

Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine ​​inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "​Aerjalgsete teadus (copepodology) ​ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Limnoloogia · Näe rohkem »

Lisajõgi

Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lisajõgi · Näe rohkem »

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Liustik · Näe rohkem »

Looded

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Looded · Näe rohkem »

Lumehelves

Lumehelves mikroskoobi all Wilson Bentley fotod lumehelvestest Lumehelves on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lumehelves · Näe rohkem »

Lumesadu

Lumesadu Soomes Lumesadu Dresdenis Lumesadu on loodusnähtus, mille käigus sajab pilvest lund.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lumesadu · Näe rohkem »

Lumi

Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lumi · Näe rohkem »

Lumikate

Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Lumikate · Näe rohkem »

Maa-alune jõgi

Maa-alune jõgi ehk salajõgi on maapinnast allpool voolav vooluveekogu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Maa-alune jõgi · Näe rohkem »

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Maailmameri · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Maakoor · Näe rohkem »

Maavesi

Maavesi on maapõues mis tahes agregaatolekus (sh mullas) leiduv vesi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Maavesi · Näe rohkem »

Madalsoo

Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Madalsoo · Näe rohkem »

Madalvesi

Myjava jõel Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Madalvesi · Näe rohkem »

Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Magevesi · Näe rohkem »

Mandriliustik

Vaate mandriliustikele Gröönimaal Liustik. Alaska Liustik. Antarktis Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Mandriliustik · Näe rohkem »

Massibilanss

Aastane akumulatsiooni ja ablatsiooni tsükkel parasvöötmes ning polaaraladel koos massibilansi terminite definitsiooniga (Paterson, 1994) Massibilanss (inglise keeles mass balance) on massi muutus kas tervel või osal liustikul kindlaks määratud ajaperioodi jooksul.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Massibilanss · Näe rohkem »

Mägijõgi

Rhône'i ülemjooks Mägijõgi ehk mäestikujõgi on jõgi, mis osaliselt või tervikuna voolab mägedes.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Mägijõgi · Näe rohkem »

Märgala

Rudava märgala Poolas Flamingod Hürmetçi märgalal Türgis Kayseri provintsis Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Märgala · Näe rohkem »

Meander

Alaska osariigis soodiks Meander on jõelooge.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Meander · Näe rohkem »

Mediaal

Mediaal on jõgede ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Mediaal · Näe rohkem »

Merefüüsika

Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Merefüüsika · Näe rohkem »

Meregeoloogia

Meregeoloogia on geoloogia haru, mis tegeleb maailmamere põhja ja rannikualade geofüüsikaliste, geokeemiliste, sedimentoloogiliste ja paleontoloogiliste protsesside ja nähtuste uurimisega.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Meregeoloogia · Näe rohkem »

Merekeemia

Merekeemia on hüdrokeemia valdkond, mis tegeleb merevees lahustunud soolade, gaaside ja orgaaniliste ühendite analüüsiga, nende ajalis-ruumilise jaotumuse kirjeldamisega ning seletamisega keemiliste protsesside põhjal.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Merekeemia · Näe rohkem »

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Merevesi · Näe rohkem »

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Meri · Näe rohkem »

Meromiktiline veekogu

Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Meromiktiline veekogu · Näe rohkem »

Meteoorne vesi

Meteoorne vesi on põhjavesi, mis on pärit atmosfäärist.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Meteoorne vesi · Näe rohkem »

Mineraalvesi

Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Mineraalvesi · Näe rohkem »

Mullavesi

Mullavesi (inglise soil water, soil moisture) on mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Mullavesi · Näe rohkem »

Murenemine

Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Murenemine · Näe rohkem »

Must tossutaja

Must tossutaja Atlandi ookeani põhjas Must tossutaja ehk must suitsetaja on ookeanipõhja avanev kuuma mineraaliderikka vee allikas.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Must tossutaja · Näe rohkem »

Muul

Portlandi sadama merre ehitatud muulid Edela-Inglismaa lõunarannikul Pärnu muul 2019. Muul ehk lainemurdja on sadamasse ehitatud tamm, mis kaitseb sadamat või jõe suuet lainetuste (eriti murdlainete) ja uhtainete eest.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Muul · Näe rohkem »

Nõiavits

Nõiavits ehk pilda (ka võluvits) on hargi- või kaarekujuline puuoks (ka sellekujuline metallist ese), mida kasutatakse näiteks veesoonte leidmiseks.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Nõiavits · Näe rohkem »

Neriitiline vöönd

Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Neriitiline vöönd · Näe rohkem »

Oja

Nigula oja Rannu vallas Tartumaal Mägioja Butchers Creek Austraalias Yellow River Indianas Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Oja · Näe rohkem »

Okeanograafia

Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Okeanograafia · Näe rohkem »

Ookean

Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ookean · Näe rohkem »

Ookeaniline saar

Ookeaniline saar on peamiselt basaldist ja teistest vulkaanilistest kivimitest või biogeenseist kivimeist koosnev ookeanis asuv saar.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ookeaniline saar · Näe rohkem »

Org

Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Org · Näe rohkem »

Oruliustik

Šveitsis asuv Aletschi liustik on oruliustik Oruliustik ehk alpi liustik ehk mäestikuliustik on liustikutüüp.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Oruliustik · Näe rohkem »

Otsamoreen

Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Otsamoreen · Näe rohkem »

Paakjää

Paakjää on polaaraladel ookeani pinda kattev ühes tükis jää.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Paakjää · Näe rohkem »

Padur

Mageveeline padur Floridas Padur (ka marš, maršimaa, padurannik) on mere või suure järvega külgnev märgala, mis on perioodiliselt veega kaetud.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Padur · Näe rohkem »

Paguvesi

Paguvesi ehk pagu on mererannikul esinev ajutine veetaseme langus.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Paguvesi · Näe rohkem »

Pais

Induse jõel asuv ülisuurte mõõtmetega pais Pakistanis, mille tagust veehoidlat kutsutakse Tarbela järveks Karuni jõel Iraanis asuv pais Õhtune vaade Mont Blancile ja ehitusjärgus Emossoni paisule 1971. aastal Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pais · Näe rohkem »

Paleolimnoloogia

Paleolimnoloogia on teadusharu, mis on tihedalt seotud limnoloogia ja paleoökoloogiaga.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Paleolimnoloogia · Näe rohkem »

Passaathoovused

Passaathoovused on passaattuulte mõjul tekkivad hoovused.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Passaathoovused · Näe rohkem »

Püknokliin

Püknokliin (kreeka sõnadest pyknos 'tihe, paks' + klino 'kaldun') on veekiht, kus tihedusgradient on võrreldes alumise ja ülemise veekihiga märgatavalt suurem.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Püknokliin · Näe rohkem »

Põhi (hüdroloogia)

Liivane merepõhi Põhi on jõesängi või veekogu kõige alumine osa, kus lõpeb vesi ja algab pinnas.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Põhi (hüdroloogia) · Näe rohkem »

Põhjaveekiht

Põhjaveekiht ehk põhjaveelade (ka veelade) ehk põhjaveehorisont (ka veehorisont) on enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Põhjaveekiht · Näe rohkem »

Põhjaveepind

Põhjaveepinna asukoht märgituna joonisel Põhjaveepind on pind, millest allpool olev pinnas on veega küllastunud.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Põhjaveepind · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Põikmadal

Põikmadal ehk põikmadalik (inglise riffle) on kaldast kaldani ulatuv madala veega jõeosa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Põikmadal · Näe rohkem »

Peajõgi

Peajõgi (1) ja lisajõed (2) Peajõgi on jõgi, millesse suubuvad lisajõed.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Peajõgi · Näe rohkem »

Pelagiaal

Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pelagiaal · Näe rohkem »

Pelagos

Pelagos ehk avavee-elustik (kreeka sõnast pelagos 'avameri') on veekogu (ookeani, mere ja järve) pelagiaalis elutsevad organismid ehk pelaagilised organismid.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pelagos · Näe rohkem »

Piesoisohüps

Surveline põhjavesi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Piesoisohüps · Näe rohkem »

Pinnasevesi

Pinnasevesi (inglise groundwater in active zone) on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pinnasevesi · Näe rohkem »

Pinnaveekogu

Pinnaveekogu on pinnaveekogum, nt järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdevesi või rannikumereosaMaastik, A., Kajander, J. jt.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pinnaveekogu · Näe rohkem »

Pinnavesi

Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Pinnavesi · Näe rohkem »

Polder

Polder Satelliidipilt Hollandi Noordoostpolderist Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Polder · Näe rohkem »

Poorsus

visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Poorsus · Näe rohkem »

Potamoloogia

Potamoloogia ehk jõehüdroloogia ehk jõeteadus (kreeka keeles potamos 'jõgi' + logos 'teadus') on hüdroloogia, veedünaamika ja hüdraulika interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib pinnavooluveekogusid ja nende veerežiime.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Potamoloogia · Näe rohkem »

Profundaal

Profundaal sügavate veekogude (järvede, veehoidlate) bentaali ökoloogiline sügavusvöönd.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Profundaal · Näe rohkem »

Promill

Promill (lad pro mille, tuhande kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhandikosa tervikust.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Promill · Näe rohkem »

Punane lumi

Punane lumi võib olla ka auguline Punane lumi on punakas või roosa lumi, millele annab värvi rohevetikas Chlamydomonas nivalis.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Punane lumi · Näe rohkem »

Raba

Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Raba · Näe rohkem »

Rakendushüdroloogia

Rakendushüdroloogia (ka insenerihüdroloogia; inglise applied hydrology) on hüdroloogia haru, mis tegeleb veevarude kasutamiseks ja kaitsmiseks vajalike hüdroloogiliste arvutustega.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rakendushüdroloogia · Näe rohkem »

Rand

Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Tamula rand Rand on randla maismaaline osa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rand · Näe rohkem »

Randla

Randla ehk rannavöönd on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Randla · Näe rohkem »

Rannajoon

Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rannajoon · Näe rohkem »

Rannak

Rannak ehk rannanõlv on randla veealune osa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rannak · Näe rohkem »

Rannik

Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rannik · Näe rohkem »

Rannikulõugas

Rannikulõugas on endine laht, mis on maapinna kerkimise tõttu ülejäänud merest selgelt eraldunud, kuigi ühendus suurveega on tihti olemas.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rannikulõugas · Näe rohkem »

Rannikumeri

Rannikumeri on maailmamere osa, mille hüdroloogilist režiimi ja vee koostist mõjutab oluliselt rannik.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rannikumeri · Näe rohkem »

Rändkivi

Ehalkivi, suurim maa peal asuv rändkivi Baltikumis Rändkivi (inglise erratic) on liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rändkivi · Näe rohkem »

Rüsijää

Rüsijää ehk rüsi ehk jäärüsi on veekogu katva jää liikumisel tekkinud jäätükkidest kuhjatis.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Rüsijää · Näe rohkem »

Reljeef

Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Reljeef · Näe rohkem »

Riimvesi

Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Riimvesi · Näe rohkem »

Ripaal

Ripaal on jõgede ökoloogiline sügavusvöönd, mis ulatub jõe kalda veepiirist kuni põhjataimestiku lõpuni.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ripaal · Näe rohkem »

Ruhiorg

Little Cottonwood Creek Valley Utah' osariigis USAs Ruhiorg ehk troog (inglise glacial trough) on U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Ruhiorg · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Saar · Näe rohkem »

Süvameri

Süvameri on maailmamere osa, mis hõlmab pelagiaali ja bentaali sügavamad osad, mis ulatuvad 700...1000 m kuni sügavaimate süvikuteni (umbes 11 000 m).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Süvameri · Näe rohkem »

Süvaveekerge

Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Süvaveekerge · Näe rohkem »

Secchi ketas

Levinumad Secchi kettad: vasakul traditsiooniline valge ja paremal suhteliselt uuem mustvalge koloratsiooniga Secchi ketas ehk valge ketas on limnoloogias, harvem okeanograafias, kasutatav vahend, mille abil tehakse kindlaks uuritava veekogu vee läbipaistvus.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Secchi ketas · Näe rohkem »

Seiš

Seiši tekkimise põhimõtte graafiline kujutus; punane joon tähistab seisulainet (seiši) Seiš on seisulaine, mis saab tekkida suletud või osaliselt suletud veekogus, nagu järves, veehoidlas, lahes ja nii edasi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Seiš · Näe rohkem »

Seisuveekogu

Seisuveekogu on mandriveekogu, milles vesi seisab (ei voola) ja veevahetus on aeglane.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Seisuveekogu · Näe rohkem »

Settetransport

Settetransport on setteosakeste ümberpaigutamine tuule, voolava vee vms loodusliku teguri mõjul.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Settetransport · Näe rohkem »

Siirdesoo

Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Siirdesoo · Näe rohkem »

Siirdeveed

Siirdeveed ehk üleminekuveekogud on mere või ookeani läheduse tõttu madala soolsusega jõesuulähedased pinnaveekogud, mis on tugevasti mõjutatud mageveevoolust.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Siirdeveed · Näe rohkem »

Siseveed

Siseveed on maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Siseveed · Näe rohkem »

Siseveekogu

Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Siseveekogu · Näe rohkem »

Soe hoovus

Soojad hoovused on kujutatud punase värviga Soe hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soe hoovus · Näe rohkem »

Solfataar

Solfataar Uus-Meremaal, mille ümbrus on kaetud väävliga Solfataar ehk väävliallikas on väävlirikkaid gaase eraldav fumarool.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Solfataar · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soo · Näe rohkem »

Soojuskihistus

Soojuskihistus (ka soojuskihitus) on mingi veekogu veemassiivi jaotumus temperatuuri alusel kihtideks (veekogude stratifikatsioon).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soojuskihistus · Näe rohkem »

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soolad · Näe rohkem »

Soolajärv

Suur Soolajärv on läänepoolkera suurim soolajärv Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soolajärv · Näe rohkem »

Soolak

Soolak on soolalembeste taimedega maa-ala, mille mullas on palju kergesti lahustuvaid sooli.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soolak · Näe rohkem »

Soolane vesi

Soolane vesi on vesi, mille soolade sisaldus (soolsus) on üle 10 g/L (10‰)International Glossary of Hydrology.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soolane vesi · Näe rohkem »

Soolsus

Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soolsus · Näe rohkem »

Soostik

Soostik on lähestikku asuvate soode kogum.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soostik · Näe rohkem »

Soot

Songhua jõesäng loogete ja sootidega. Satelliidifoto Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi, Ida-Eestis ka struuga) on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Soot · Näe rohkem »

Sufosioon

Sufosioon on geoloogiline protsess, mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Sufosioon · Näe rohkem »

Suubumisjärv

Suubumisjärv on järv, millel puudub pindmine ja maa-alune väljavool.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Suubumisjärv · Näe rohkem »

Suue

Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Suue · Näe rohkem »

Suurvesi

Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Suurvesi · Näe rohkem »

Tamm (ehitis)

Sacramento jõe tamm Tamm (ka kaldavall) on pinnaspaisutaoline vesiehitis, mis võimaldab veekogu voolu suunata (juhttammid) või kaitseb veekogu üleujutuste ja lainete või hoovuste purustava toime eest (näiteks poldritammid).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tamm (ehitis) · Näe rohkem »

Tasakaaluprofiil

Tasakaaluprofiil (inglise profile of equilibrium või equilibrium profile) on jõesängi pikiprofiili ning mere või järve ranna ja nõlva ristprofiili teoreetiline kuju, mille korral veekogudes ei toimu setete kulutust (ärakannet) ega kuhjumist.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tasakaaluprofiil · Näe rohkem »

Tasandikujõgi

Alaska osariigis Tasandikujõgi on jõgi, mis osaliselt või tervikuna voolab tasandikul.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tasandikujõgi · Näe rohkem »

Tõusuallikas

Tõusuallikas ehk limnokreen on survelise põhjaveega alal olev allikas, mille vesi tuleb alt ülespoole maapinnasüvendisse, tekitades sinna väikese veekogu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tõusuallikas · Näe rohkem »

Tõusukõrgvesi

Fundy lahes Kanadas Tõusukõrgvesi on veekogu kõige kõrgem veetase loodete ajal tõusu lõppedes.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tõusukõrgvesi · Näe rohkem »

Tõusulaine

Ribble'i jõel Tõusulaine (inglise tidal bore, bore) on vahutava harjaga järsk laine, mis liigub koos tõusuhoovusega ülesvoolu mõnel ookeani suubuval jõel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tõusulaine · Näe rohkem »

Tehisjärv

Tehisjärv on inimtegevuse tagajärjel tekkinud järv, mille hüdroloogiline režiim sarnaneb loodusliku järve omaga.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tehisjärv · Näe rohkem »

Termohaliinne tsirkulatsioon

Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Termohaliinne tsirkulatsioon · Näe rohkem »

Termokarst

Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Termokarst · Näe rohkem »

Termokliin

Eri laiuskraadidele vastavad tüüpilised termokliinid. Madalamatel laiuskraadidel on termokliin paksem ning üleminek epilimnioni ja hüpolimnioni vahel sujuvam. Poolustele lähemal muutub termokliin õhemaks või kaob üldse Termokliin (ingl k thermocline, vene k слой скачка) ehk metalimnion on järsult muutuva temperatuuriga (1–3 °C ja rohkem 1 m kohta) õhuke hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Termokliin · Näe rohkem »

Transgressioon

Transgressioon ehk mere pealetung on geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung maismaa suunas.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Transgressioon · Näe rohkem »

Trofogeenne kiht

Trofogeenne kiht on sügavusvahemik (kiht) veekogudes, kus toimub taimede ja fütoplanktoni fotosüntees, kusjuures see ületab energiatarbimise (vastandina trofolüütilisele kihile).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Trofogeenne kiht · Näe rohkem »

Tsunami

Tsunami (jaapani keeles 津波 'sadamalaine') on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tsunami · Näe rohkem »

Tulv

Tulv Sovetsi jõe suudmealas Nižni Novgorodi oblastis Venemaal Tulv on vooluveekogudes (jões ja ojas) esinev ajutine ja aperioodiline kiire veetõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Tulv · Näe rohkem »

Uhtaine

Uhtaine on vooluveekokku erosiooni tagajärjel jõudnud pinnasest pärinev aines, mis jõesängis voolu mõjul liigub.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Uhtaine · Näe rohkem »

Umboja

Umboja on karstialal olev oja, mis lõppeb kurisuga ja seeläbi kaob maa alla.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Umboja · Näe rohkem »

Uurdejärv

Uurdejärv on järv, mis asub uurdeorus.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Uurdejärv · Näe rohkem »

Vadi

Vadi Iisraelis Negevi kõrbes Vadi on kuivanud jõesäng Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias või Hispaanias.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vadi · Näe rohkem »

Vaheäravool

Vaheäravool ehk maasisene äravool on see osa äravoolust, mis moodustub maa sisse imbunud (filtreerunud) sademe- ja sulaveest ning mis põhjavette jõudmata liigub läbi pinnase pinnaveekogudesse.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vaheäravool · Näe rohkem »

Valgla

jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Valgla · Näe rohkem »

Võõrikjõgi

Võõrikjõgi ehk transiitjõgi ehk allogeenne jõgi ehk eksootiline jõgi on harilikult pika jõe osa, mis voolab läbi sademevaeselt alalt ja mis saab oma veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Võõrikjõgi · Näe rohkem »

Võrendik

Võrendik ehk võreng on veevoolu uuristatud sügav koht jões või järves.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Võrendik · Näe rohkem »

Vee karedus

Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vee karedus · Näe rohkem »

Veeala

Veeala (ka akvatoorium, veeväli) on veega püsivalt kaetud ala.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veeala · Näe rohkem »

Veeaur

Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veeaur · Näe rohkem »

Veebilanss

Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) ja akumulatsiooni vahekorda iseloomustav näitaja vaadeldavas objektis (veekogus, organismis, mullas, biogeotsönoosis vms).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veebilanss · Näe rohkem »

Veehaare

Veehaare ehk veehaardeehitis on ehitis, mille kaudu toimub vee võtmine kas veekogust või põhjaveekihist, juhtimaks seda läbi kanalite või teiste vesiehitiste kohta, kus seda parasjagu vaja on.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veehaare · Näe rohkem »

Veehoidla

Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veehoidla · Näe rohkem »

Veejuhtivus

Veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul, tähistatud sümboliga K, on soontaimede, pinnase ja kivimite omadus lasta vett läbi sisemiste pooride või lõhede.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veejuhtivus · Näe rohkem »

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu · Näe rohkem »

Veekogu stratifikatsioon

Veekogu stratifikatsioon ehk veekogu kihistumine on nähtus, kus veekogus (meres, lahes, järves jne) toimub vertikaalsihis erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihtide tekkimine ehk kihitumine.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veekogu stratifikatsioon · Näe rohkem »

Veelahe

Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veelahe · Näe rohkem »

Veelahkmeahelik

Veelahkmeahelik on mäeahelik, mis on veelahe jõgede valglate vahel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veelahkmeahelik · Näe rohkem »

Veelained

Veelained on vees tekkivad lained.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veelained · Näe rohkem »

Veerežiim

Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veerežiim · Näe rohkem »

Veeressursid

3/4 maakera pinnast on kaetud veega Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna pinna- ja põhjavee koguhulk, mida on võimalik kasutada.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veeressursid · Näe rohkem »

Veeringe

Veeringe skeem Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnase, veekogude ja atmosfääri vahel.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veeringe · Näe rohkem »

Veetase

Veetase ehk veeseis on teatud kohas (tavaliselt hüdromeetriajaamas) mõõdetud veekogu või veejuhtme veepinnataseme kõrgus kokkuleppelise tasandi ehk nullpunkti suhtes (nt merepinna suhtes).

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veetase · Näe rohkem »

Veetemperatuur

Veetemperatuur on üks veekogu iseloomustavatest näitajatest, selle veekogu vee temperatuur.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Veetemperatuur · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vesi · Näe rohkem »

Vesiliiv

Hoiatussilt vesiliiva esinemisest, mille juures olevasse veekogusse ei tohi ujuma minna Vesiliiv on veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vesiliiv · Näe rohkem »

Vettpidav kiht

Vettpidav kiht ehk veepide on maapõues paiknev kivimikiht, mis vett ei sisalda ega ka lase läbi.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vettpidav kiht · Näe rohkem »

Vooluhulk

Amazonase vooluhulga muutmine aasta jooksul Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vooluhulk · Näe rohkem »

Voolukiirus

Voolukiirus on voolamise kiirus vedelikus fikseeritud mahu osas.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Voolukiirus · Näe rohkem »

Vooluveekogu

Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vooluveekogu · Näe rohkem »

Vulkaaniline saar

Hawaii saare satelliidipilt Vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Vulkaaniline saar · Näe rohkem »

Weichseli jäätumine

Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.

Uus!!: Hüdroloogia mõisteid ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hüdrogeoloogia mõisteid, Hüdroloogia ja hüdrogeoloogia mõisteid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »