Sisukord
65 suhted: Ajam, Allergia, Aur, Automaatjuhtimine, Destilleerimine, Ekspluatatsioon, Energia, Etüleen, Filter, Hangumistemperatuur, Hüdraulika, Hüdroajam, Hüdroenergia, Hüdromootor, Hüdrosilinder, Hind, Intensiivsus (füüsika), Jahutamine, Katalüsaator, Kavitatsioon, Kolb, Korrosioon, Kulumine, Kummi, Leektemperatuur, Lisand (keemia), Mahuprotsent, Materjal, Mehaaniline energia, Messing, Metallid, Mineraalõli, Nafta, Nahk, Normaaltingimused, Omadus, Pöörlemine, Polütetrafluoroetüleen, Pump, Rasvhapped, Rõhk, Saadus, Saastumine, Süsteem, Soojus, Soojusülekanne, Soojushulk, Standard, Sumbumine, Töökindlus, ... Laienda indeks (15 rohkem) »
- Hüdraulika
Ajam
Ajam on töömasinat või -mehhanismi käitav seade, mis koosneb jõuallikast (energiaallikast), ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist.
Vaata Hüdrovedelik ja Ajam
Allergia
Allergia"Meditsiinisõnastik" 31:2004.
Vaata Hüdrovedelik ja Allergia
Aur
Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.
Vaata Hüdrovedelik ja Aur
Automaatjuhtimine
Automaatjuhtimine on automaatika haru, mis käsitleb masinate, seadmete, tootmisprotsesside ja muid inimese vahetu osavõtuta juhtimise meetodeid ja tehnilisi vahendeid.
Vaata Hüdrovedelik ja Automaatjuhtimine
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Vaata Hüdrovedelik ja Destilleerimine
Ekspluatatsioon
Ekspluatatsioon ehk ekspluateerimine (prantsuse sõnast exploiter 'kasutama, tarvitama') on millegi (hrl süstemaatiline) kasutamine, rakendamine või käitamine (käitus, käit).
Vaata Hüdrovedelik ja Ekspluatatsioon
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Hüdrovedelik ja Energia
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Vaata Hüdrovedelik ja Etüleen
Filter
Filter on seade, millegi (nt aine, kiirguse, elektrisignaali) puhastamiseks või sellest mingi osa eraldamiseks.
Vaata Hüdrovedelik ja Filter
Hangumistemperatuur
Hangumistemperatuur on temperatuur, mille juures mineraalõli kaotab oma vedeluse ning lakkab voolamast raskusjõu mõjul.
Vaata Hüdrovedelik ja Hangumistemperatuur
Hüdraulika
Hüdraulika (kreeka sõnadest hÿdor 'vesi' + aulos 'toru, renn') on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi.
Vaata Hüdrovedelik ja Hüdraulika
Hüdroajam
Hüdroajam ehk hüdrauliline ajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik (pneumoajamis on töötavaks kehaks gaas, tavaliselt õhk).
Vaata Hüdrovedelik ja Hüdroajam
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Vaata Hüdrovedelik ja Hüdroenergia
Hüdromootor
Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku hüdraulilise energia mootori väljuva võlli mehaaniliseks energiaks.
Vaata Hüdrovedelik ja Hüdromootor
Hüdrosilinder
Hüdrosilinder ehk lineaarne hüdromootor on seade, mille ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks.
Vaata Hüdrovedelik ja Hüdrosilinder
Hind
Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas.
Vaata Hüdrovedelik ja Hind
Intensiivsus (füüsika)
Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.
Vaata Hüdrovedelik ja Intensiivsus (füüsika)
Jahutamine
Jahutamine ehk jahutus on keskkonna, eseme, materjali, seadme või selle osa temperatuuri alandamine.
Vaata Hüdrovedelik ja Jahutamine
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Hüdrovedelik ja Katalüsaator
Kavitatsioon
Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid.
Vaata Hüdrovedelik ja Kavitatsioon
Kolb
silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.
Vaata Hüdrovedelik ja Kolb
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Vaata Hüdrovedelik ja Korrosioon
Kulumine
Kulumine on hõõrdega kaasnev tahke keha pinna järkjärguline purunemine ja sealt materjali eraldumine või pinna jäävdeformatsioonina ilmnev keha mõõtmete järkjärguline muutumine.
Vaata Hüdrovedelik ja Kulumine
Kummi
Kummi on kautšuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal (elastomeerne süsivesinikpolümeer).
Vaata Hüdrovedelik ja Kummi
Leektemperatuur
Leektemperatuur ehk leekpunkt on õli või muu põlevvedeliku kuumutamisel selline madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eraldunud aurud, segunedes õhu hapnikuga hetkeks süttivad kui puutuvad kokku lahtise leegiga.
Vaata Hüdrovedelik ja Leektemperatuur
Lisand (keemia)
Lisand võib olla ka soovimatu. Näiteks siin peaks saagiseks olema valge kristalne aine, kuid reaktsioonisegu liigne kuumutamine tekitas juurde hulgaliselt kollase värvusega lisandit. Lisand on teine aine, mille molekulid esinevad põhiliselt ühe aine molekulidest koosnevas materjalis või võõras keemiline element, mille aatomid asendavad aineomaseid mõne keemilise aine kristallvõres.
Vaata Hüdrovedelik ja Lisand (keemia)
Mahuprotsent
Mahuprotsent ehk ruumalaprotsent on suurus, mis näitab mingi komponendi (aineosa) mahulist protsendimäära aines.
Vaata Hüdrovedelik ja Mahuprotsent
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata Hüdrovedelik ja Materjal
Mehaaniline energia
Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd.
Vaata Hüdrovedelik ja Mehaaniline energia
Messing
Messingist täring Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.
Vaata Hüdrovedelik ja Messing
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Hüdrovedelik ja Metallid
Mineraalõli
Mineraalõli on naftast, põlevkivist, jt.
Vaata Hüdrovedelik ja Mineraalõli
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Hüdrovedelik ja Nafta
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Hüdrovedelik ja Nahk
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Vaata Hüdrovedelik ja Normaaltingimused
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Vaata Hüdrovedelik ja Omadus
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Vaata Hüdrovedelik ja Pöörlemine
Polütetrafluoroetüleen
Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94–101) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer.
Vaata Hüdrovedelik ja Polütetrafluoroetüleen
Pump
Väike elektri jõul töötav pump Pump on millegi imemisel ja/või surumisel põhinev seade.
Vaata Hüdrovedelik ja Pump
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Vaata Hüdrovedelik ja Rasvhapped
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Hüdrovedelik ja Rõhk
Saadus
Saadused ehk lõppsaadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena.
Vaata Hüdrovedelik ja Saadus
Saastumine
Läänemerel Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse.
Vaata Hüdrovedelik ja Saastumine
Süsteem
Süsteem (kreeka keeles σύστημα) on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik.
Vaata Hüdrovedelik ja Süsteem
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Vaata Hüdrovedelik ja Soojus
Soojusülekanne
Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
Vaata Hüdrovedelik ja Soojusülekanne
Soojushulk
Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab termilise energia kandumist ühelt termodünaamiliselt süsteemilt teisele.
Vaata Hüdrovedelik ja Soojushulk
Standard
Standard on konsensuse alusel ekspertide koostatud ja tunnustatud asutuse vastuvõetud normdokument, milles esitatakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ning mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele käsitletavas kontekstis.
Vaata Hüdrovedelik ja Standard
Sumbumine
''ζ'' Sumbumine on mõju võnkesüsteemis või väline mõju võnkesüsteemile, mis vähendab või takistab selle võnkumist.
Vaata Hüdrovedelik ja Sumbumine
Töökindlus
Töökindluseks nimetatakse toote omadust täita määratud ülesannet nõnda, et kasutusomadused säilivad etteantud tööea jooksul.
Vaata Hüdrovedelik ja Töökindlus
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Hüdrovedelik ja Temperatuur
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Hüdrovedelik ja Teras
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Hüdrovedelik ja Tihedus
Tihend
Tihendeid Tihend on tahke keha, mis on ette nähtud liikuvate ja mitteliikuvate liidete tihendamiseks.
Vaata Hüdrovedelik ja Tihend
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Hüdrovedelik ja Tselluloos
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Hüdrovedelik ja Vask
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Vaata Hüdrovedelik ja Võimsus
Võll
Võll on tehnikas piklik silindriline laagritele toetuv pöörlev masinaelement, mis kannab üle pöördemomendi (erinevalt teljest, mis pöördemomenti üle ei kanna) ning toetab sellele paigaldatud detaile (hammas-, rihma-, hoo-, jm rattaid).
Vaata Hüdrovedelik ja Võll
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Hüdrovedelik ja Vedelik
Ventilaator
Kodumajapidamises kasutatav elektril käitatav aksiaalventilaator Ventilaator (lad ventilare puhuma) on jõuallikaga käitatav labamasin või -seadis, sageli mingis ümbrises paikneva rootoriga, õhu vm gaasi sundliikumise tekitamiseks üle- või alarõhusuhtega 1–1,1 (madalrõhuventilaator).
Vaata Hüdrovedelik ja Ventilaator
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Hüdrovedelik ja Vesi
Vesijahutus
Tuumaelektrijaama jahutusveekogu Soojusvaheti torud jahutusvedeliku jaoks Vesijahutus on komponentidelt ja tööstus-seadmetelt liigse eralduva soojuse edasi kandmise meetod.
Vaata Hüdrovedelik ja Vesijahutus
Vibratsioon
Vibratsioon on nähtus, kus toimub süsteemi võnkumine tasakaaluasendi ümber.
Vaata Hüdrovedelik ja Vibratsioon
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Vaata Hüdrovedelik ja Viskoossus
Voolik
Voolikuid Voolik on painduvast materjalist (hrl kummist, kummeeritud riidest, plastist) toru, millega teisaldatakse vedelikku, gaasi, puist- või püdelat ainet.
Vaata Hüdrovedelik ja Voolik
Vaata ka
Hüdraulika
- Hüdraulika
- Hüdrauliline löök
- Hüdrauliline salvesti
- Hüdroajam
- Hüdrosilinder
- Hüdrovedelik
- Hammasrataspump
- Rõhk
- Sprinklersüsteem
- Survereservuaar
- Veevärk
- Vesiehitus
Tuntud ka kui Töövedelikud hüdroajamites.