Kiiremini kui brauser!
65 suhted: Ajam, Allergia, Aur, Automaatjuhtimine, Destilleerimine, Ekspluatatsioon, Energia, Etüleen, Filter, Hangumistemperatuur, Hüdraulika, Hüdroajam, Hüdroenergia, Hüdromootor, Hüdrosilinder, Hind, Intensiivsus (füüsika), Jahutamine, Katalüsaator, Kavitatsioon, Kolb, Korrosioon, Kulumine, Kummi, Leektemperatuur, Lisand (keemia), Mahuprotsent, Materjal, Mehaaniline energia, Messing, Metallid, Mineraalõli, Nafta, Nahk, Normaaltingimused, Omadus, Pöörlemine, Polütetrafluoroetüleen, Pump, Rasvhapped, Rõhk, Saadus, Saastumine, Süsteem, Soojus, Soojusülekanne, Soojushulk, Standard, Sumbumine, Töökindlus, ..., Temperatuur, Teras, Tihedus, Tihend, Tselluloos, Vask, Võimsus, Võll, Vedelik, Ventilaator, Vesi, Vesijahutus, Vibratsioon, Viskoossus, Voolik. Laienda indeks (15 rohkem) »
Ajam
Ajam on töömasinat või -mehhanismi käitav seade, mis koosneb jõuallikast (energiaallikast), ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Ajam · Näe rohkem »
Allergia
Allergia"Meditsiinisõnastik" 31:2004.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Allergia · Näe rohkem »
Aur
Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Aur · Näe rohkem »
Automaatjuhtimine
Automaatjuhtimine on automaatika haru, mis käsitleb masinate, seadmete, tootmisprotsesside ja muid inimese vahetu osavõtuta juhtimise meetodeid ja tehnilisi vahendeid.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Automaatjuhtimine · Näe rohkem »
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Destilleerimine · Näe rohkem »
Ekspluatatsioon
Ekspluatatsioon ehk ekspluateerimine (prantsuse sõnast exploiter 'kasutama, tarvitama') on millegi (hrl süstemaatiline) kasutamine, rakendamine või käitamine (käitus, käit).
Uus!!: Hüdrovedelik ja Ekspluatatsioon · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Energia · Näe rohkem »
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Etüleen · Näe rohkem »
Filter
Filter on seade, millegi (nt aine, kiirguse, elektrisignaali) puhastamiseks või sellest mingi osa eraldamiseks.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Filter · Näe rohkem »
Hangumistemperatuur
Hangumistemperatuur on temperatuur, mille juures mineraalõli kaotab oma vedeluse ning lakkab voolamast raskusjõu mõjul.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Hangumistemperatuur · Näe rohkem »
Hüdraulika
Hüdraulika (kreeka sõnadest hÿdor 'vesi' + aulos 'toru, renn') on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Hüdraulika · Näe rohkem »
Hüdroajam
Hüdroajam ehk hüdrauliline ajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik (pneumoajamis on töötavaks kehaks gaas, tavaliselt õhk).
Uus!!: Hüdrovedelik ja Hüdroajam · Näe rohkem »
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Hüdroenergia · Näe rohkem »
Hüdromootor
Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku hüdraulilise energia mootori väljuva võlli mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Hüdromootor · Näe rohkem »
Hüdrosilinder
Hüdrosilinder ehk lineaarne hüdromootor on seade, mille ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Hüdrosilinder · Näe rohkem »
Hind
Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Hind · Näe rohkem »
Intensiivsus (füüsika)
Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Intensiivsus (füüsika) · Näe rohkem »
Jahutamine
Jahutamine ehk jahutus on keskkonna, eseme, materjali, seadme või selle osa temperatuuri alandamine.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Jahutamine · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Kavitatsioon
Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Kavitatsioon · Näe rohkem »
Kolb
silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Kolb · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Korrosioon · Näe rohkem »
Kulumine
Kulumine on hõõrdega kaasnev tahke keha pinna järkjärguline purunemine ja sealt materjali eraldumine või pinna jäävdeformatsioonina ilmnev keha mõõtmete järkjärguline muutumine.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Kulumine · Näe rohkem »
Kummi
Kummi on kautšuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal (elastomeerne süsivesinikpolümeer).
Uus!!: Hüdrovedelik ja Kummi · Näe rohkem »
Leektemperatuur
Leektemperatuur ehk leekpunkt on õli või muu põlevvedeliku kuumutamisel selline madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eraldunud aurud, segunedes õhu hapnikuga hetkeks süttivad kui puutuvad kokku lahtise leegiga.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Leektemperatuur · Näe rohkem »
Lisand (keemia)
Lisand võib olla ka soovimatu. Näiteks siin peaks saagiseks olema valge kristalne aine, kuid reaktsioonisegu liigne kuumutamine tekitas juurde hulgaliselt kollase värvusega lisandit. Lisand on teine aine, mille molekulid esinevad põhiliselt ühe aine molekulidest koosnevas materjalis või võõras keemiline element, mille aatomid asendavad aineomaseid mõne keemilise aine kristallvõres.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Lisand (keemia) · Näe rohkem »
Mahuprotsent
Mahuprotsent ehk ruumalaprotsent on suurus, mis näitab mingi komponendi (aineosa) mahulist protsendimäära aines.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Mahuprotsent · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Materjal · Näe rohkem »
Mehaaniline energia
Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Mehaaniline energia · Näe rohkem »
Messing
Messingist täring Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Messing · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Hüdrovedelik ja Metallid · Näe rohkem »
Mineraalõli
Mineraalõli on naftast, põlevkivist, jt.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Mineraalõli · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Nafta · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Nahk · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Omadus · Näe rohkem »
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Pöörlemine · Näe rohkem »
Polütetrafluoroetüleen
Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94–101) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Polütetrafluoroetüleen · Näe rohkem »
Pump
Väike elektri jõul töötav pump Pump on millegi imemisel ja/või surumisel põhinev seade.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Pump · Näe rohkem »
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Rasvhapped · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Rõhk · Näe rohkem »
Saadus
Saadused ehk lõppsaadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Saadus · Näe rohkem »
Saastumine
Läänemerel Saastumine ehk reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Saastumine · Näe rohkem »
Süsteem
Süsteem (kreeka keeles σύστημα) on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Süsteem · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Soojus · Näe rohkem »
Soojusülekanne
Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Soojusülekanne · Näe rohkem »
Soojushulk
Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab termilise energia kandumist ühelt termodünaamiliselt süsteemilt teisele.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Soojushulk · Näe rohkem »
Standard
Standard on konsensuse alusel ekspertide koostatud ja tunnustatud asutuse vastuvõetud normdokument, milles esitatakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ning mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele käsitletavas kontekstis.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Standard · Näe rohkem »
Sumbumine
''ζ'' Sumbumine on mõju võnkesüsteemis või väline mõju võnkesüsteemile, mis vähendab või takistab selle võnkumist.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Sumbumine · Näe rohkem »
Töökindlus
Töökindluseks nimetatakse toote omadust täita määratud ülesannet nõnda, et kasutusomadused säilivad etteantud tööea jooksul.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Töökindlus · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Temperatuur · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Teras · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Tihedus · Näe rohkem »
Tihend
Tihendeid Tihend on tahke keha, mis on ette nähtud liikuvate ja mitteliikuvate liidete tihendamiseks.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Tihend · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Tselluloos · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Vask · Näe rohkem »
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Uus!!: Hüdrovedelik ja Võimsus · Näe rohkem »
Võll
Võll on tehnikas piklik silindriline laagritele toetuv pöörlev masinaelement, mis kannab üle pöördemomendi (erinevalt teljest, mis pöördemomenti üle ei kanna) ning toetab sellele paigaldatud detaile (hammas-, rihma-, hoo-, jm rattaid).
Uus!!: Hüdrovedelik ja Võll · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Vedelik · Näe rohkem »
Ventilaator
Kodumajapidamises kasutatav elektril käitatav aksiaalventilaator Ventilaator (lad ventilare puhuma) on jõuallikaga käitatav labamasin või -seadis, sageli mingis ümbrises paikneva rootoriga, õhu vm gaasi sundliikumise tekitamiseks üle- või alarõhusuhtega 1–1,1 (madalrõhuventilaator).
Uus!!: Hüdrovedelik ja Ventilaator · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Vesi · Näe rohkem »
Vesijahutus
Tuumaelektrijaama jahutusveekogu Soojusvaheti torud jahutusvedeliku jaoks Vesijahutus on komponentidelt ja tööstus-seadmetelt liigse eralduva soojuse edasi kandmise meetod.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Vesijahutus · Näe rohkem »
Vibratsioon
Vibratsioon on nähtus, kus toimub süsteemi võnkumine tasakaaluasendi ümber.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Vibratsioon · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Viskoossus · Näe rohkem »
Voolik
Voolikuid Voolik on painduvast materjalist (hrl kummist, kummeeritud riidest, plastist) toru, millega teisaldatakse vedelikku, gaasi, puist- või püdelat ainet.
Uus!!: Hüdrovedelik ja Voolik · Näe rohkem »
