Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Eesti Kalurite Koondis, Gröönimaa, Harpuun, Hülgeõng, Hülgeoda, Hülgepüss, Hülgevõrk, Hülglased, Inuitid, Jahindus, Kalapüük, Kanada, Käks, Kihnu, Lahvandus, Mereimetajad, Merejää, Namiibia, Norra, Rannarootslased, Rooma riik, Ruhnu, Vaalapüük, Venemaa.
Eesti Kalurite Koondis
Eesti Kalurite Koondis on Rootsis tegutsenud väliseesti kalandusorganisatsioon.
Uus!!: Hülgepüük ja Eesti Kalurite Koondis · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Hülgepüük ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Harpuun
Harpuun ''Unaaq'' (inuittide harpuun)) Moodne vaalaküttimisharpuun Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi.
Uus!!: Hülgepüük ja Harpuun · Näe rohkem »
Hülgeõng
Hülgeõng on endisaegne hülgepüügil kasutatud õng, mis koosnes ridamisi asetsevast kolmest konksust, millest keskmine oli keeratud vastassuunda.
Uus!!: Hülgepüük ja Hülgeõng · Näe rohkem »
Hülgeoda
Hülgeoda oli hülgepüügil kasutatud riist, millega mahalastud hüljes tõmmati veest välja.
Uus!!: Hülgepüük ja Hülgeoda · Näe rohkem »
Hülgepüss
Hülgepüss (19. sajandil ka rihvelpüss) on endisaegne jahipüss, mida kasutati hüljeste laskmiseks.
Uus!!: Hülgepüük ja Hülgepüss · Näe rohkem »
Hülgevõrk
Hülgevõrk on võrk, mida minevikus kasutati püünisena hülgepüügil.
Uus!!: Hülgepüük ja Hülgevõrk · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Hülgepüük ja Hülglased · Näe rohkem »
Inuitid
pisi ''Inukshuk'' on inuittide kividest kuhjatud skulptuur, mida arktilisel maastikul sageli orienteerumisvahendina kasutatakse Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal.
Uus!!: Hülgepüük ja Inuitid · Näe rohkem »
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Uus!!: Hülgepüük ja Jahindus · Näe rohkem »
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Uus!!: Hülgepüük ja Kalapüük · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Hülgepüük ja Kanada · Näe rohkem »
Käks
Käks (saarte– ja läänemurdes) on endisaegne väike pootshaagitaoline riist, millega liiguti jääl ja millegi tõmmati saaki ligi.
Uus!!: Hülgepüük ja Käks · Näe rohkem »
Kihnu
Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Hülgepüük ja Kihnu · Näe rohkem »
Lahvandus
Lahvandus Antarktika vetes Lahvandus ehk jäälahvandus on veekogudes suhteliselt suur ja püsiv vaba vee väli, harilikult kinnisjääs või selle piiril.
Uus!!: Hülgepüük ja Lahvandus · Näe rohkem »
Mereimetajad
Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.
Uus!!: Hülgepüük ja Mereimetajad · Näe rohkem »
Merejää
Merejää Sõru sadama juures detsembris 2022 Merejää on merevee külmumisel moodustuv jää.
Uus!!: Hülgepüük ja Merejää · Näe rohkem »
Namiibia
Kuivanud kaelkirjaku-vahellia (kaelkirjaku-akaatsia, ''Vachellia erioloba'') Namiibias, Namib-Nauklufti rahvuspargis Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul, mis piirneb Lõuna-Aafrika Vabariigi, Botswana, Sambia ja Angolaga.
Uus!!: Hülgepüük ja Namiibia · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Hülgepüük ja Norra · Näe rohkem »
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Hülgepüük ja Rannarootslased · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Hülgepüük ja Rooma riik · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Hülgepüük ja Ruhnu · Näe rohkem »
Vaalapüük
Hollandlased püüavad vaalu Jan Mayeni saare lähedal (18. sajand) Vaalapüük on vaalade peale peetav jaht.
Uus!!: Hülgepüük ja Vaalapüük · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Hülgepüük ja Venemaa · Näe rohkem »
