Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Hülglased

Index Hülglased

Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

32 suhted: Antarktika, Baikali järv, Baikali viigerhüljes, Carl von Linné, Eesti, Eesti Loodus, Grööni hüljes, Hallhüljes, Hülgepüük, Imetajad, Kalad, Kõrvalest, Keelikloomad, Kiskjalised, Kutsikas, Laid, Loivalised, Loomad, Mereimetajad, Muistend, Parasvööde, Põhja-lonthüljes, Phoca, Punane meri, Pusa, Rahu (saar), Randal, Selgrootud, Sugukond, Vaarao, Viigerhüljes, 1758.

Antarktika

Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Uus!!: Hülglased ja Antarktika · Näe rohkem »

Baikali järv

Baikali järv talvel Uuring jää katmiseks kiirkaatriga hõljuk Hivus-10 Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas.

Uus!!: Hülglased ja Baikali järv · Näe rohkem »

Baikali viigerhüljes

Baikali viiger ehk baikali viigerhüljes (Pusa sibirica, varem Phoca sibirica) on liik hülglaste sugukonnast.

Uus!!: Hülglased ja Baikali viigerhüljes · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Hülglased ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Hülglased ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Loodus

Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.

Uus!!: Hülglased ja Eesti Loodus · Näe rohkem »

Grööni hüljes

Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus) on liik loivalisi.

Uus!!: Hülglased ja Grööni hüljes · Näe rohkem »

Hallhüljes

Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.

Uus!!: Hülglased ja Hallhüljes · Näe rohkem »

Hülgepüük

Inuitid hülgejahil Hülgepüük (ka hülgeküttimine, hülgejaht) on jahinduse haru, mis seisneb hüljeste küttimises.

Uus!!: Hülglased ja Hülgepüük · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Hülglased ja Imetajad · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Hülglased ja Kalad · Näe rohkem »

Kõrvalest

Inimese kõrvalest Kõrvalest (ladina keeles auricula) on paljudel selgroogsetel loomadel väliskõrva nähtav osa, mis on nahaga kaetud ja koosneb kõrvalestakõhrest.

Uus!!: Hülglased ja Kõrvalest · Näe rohkem »

Keelikloomad

Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.

Uus!!: Hülglased ja Keelikloomad · Näe rohkem »

Kiskjalised

Kiskjalised (Carnivora) on loomade selts imetajate klassist.

Uus!!: Hülglased ja Kiskjalised · Näe rohkem »

Kutsikas

Siberi haski kutsikas Kutsikas on koera mittetäiskasvanud isend.

Uus!!: Hülglased ja Kutsikas · Näe rohkem »

Laid

Laid (omastav laiu) on väljakujunenud taimkattega väike saar.

Uus!!: Hülglased ja Laid · Näe rohkem »

Loivalised

Loivalised (Pinnipedia) on poolvee-eluliste mereimetajate alamselts (käsitletud ka alamseltsi Caniformia ülemsugukonnana).

Uus!!: Hülglased ja Loivalised · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Hülglased ja Loomad · Näe rohkem »

Mereimetajad

Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.

Uus!!: Hülglased ja Mereimetajad · Näe rohkem »

Muistend

Muistend on teatud liiki rahvajutt.

Uus!!: Hülglased ja Muistend · Näe rohkem »

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Uus!!: Hülglased ja Parasvööde · Näe rohkem »

Põhja-lonthüljes

Põhja-lonthüljes (Mirounga angustirostris) on lonthüljeste perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Hülglased ja Põhja-lonthüljes · Näe rohkem »

Phoca

Phoca on veeimetajate perekond hülglaste sugukonnast.

Uus!!: Hülglased ja Phoca · Näe rohkem »

Punane meri

Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas.

Uus!!: Hülglased ja Punane meri · Näe rohkem »

Pusa

Pusa on veeimetajate perekond hülglaste sugukonnast.

Uus!!: Hülglased ja Pusa · Näe rohkem »

Rahu (saar)

Rukkirahu Rahu on laiust väiksema saarekese kohalik nimetus Lääne-Eestis.

Uus!!: Hülglased ja Rahu (saar) · Näe rohkem »

Randal

Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on kõige ulatuslikuma levikualaga loivaline hülglaste sugukonnast.

Uus!!: Hülglased ja Randal · Näe rohkem »

Selgrootud

Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.

Uus!!: Hülglased ja Selgrootud · Näe rohkem »

Sugukond

Sugukond tähistab genealoogias ühe meesisiku või esivanemate paari kõiki järglasi meesliinis, st.

Uus!!: Hülglased ja Sugukond · Näe rohkem »

Vaarao

Vaarao (egiptuse keeles per-aa 'suur maja'; sellega ei mõeldud kuningalossi, vaid kogu kuningavõimu, mille alla vaarao pidi kõik egiptlased koondama) on nimetus, millega egiptlased hakkasid oma kuningaid nimetama alates 18. dünastiast.

Uus!!: Hülglased ja Vaarao · Näe rohkem »

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.

Uus!!: Hülglased ja Viigerhüljes · Näe rohkem »

1758

1758.

Uus!!: Hülglased ja 1758 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hülged, Hüljes, Phocidae.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »