Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

III Germaani Soomuskorpus

Index III Germaani Soomuskorpus

III Germaani Soomuskorpus (III SS-Panzerkorps (germanisches)) oli Teise maailmasõja aegne Relva-SS-i koosseisu kuuluv SS-korpus, mis moodustati Adolf Hitleri korraldusega 30. märtsil 1943 ja korpuseülemaks määrati SS-Obergruppenführer ja Relva-SS kindralleitnant Felix Steiner.

45 suhted: Adolf Hitler, Armeegrupp Narwa, Berliin, Euroopa, Felix Steiner, Franz Augsberger, Gruppenführer, Hermann von Salza (ordumeister), Idarinne (Teine maailmasõda), Jaanilinna sillapea, Jalavägi, Kindralleitnant, Kindralmajor, Korpus (sõjandus), Kuramaa, Kuramaa lahingud, Läti, Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon, Lomonossov, Narva jõgi, Narva lahing (1944), Obergruppenführer, Panther-liin, Partisan, Pommeri, Punaarmee, Relva-SS, Saksa keel, Sinimäed, Sinimägede lahing, Soomusjalavägi, SS-korpus, Suursaksa Riik, Szczecin, Tannenbergi liin, Teine maailmasõda, Väegrupp Nord, Väekoondis, Wehrmacht, 1943, 1944, 1945, 20. eesti diviis, 30. märts, 4. SS-Politseidiviis.

Adolf Hitler

Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Adolf Hitler · Näe rohkem »

Armeegrupp Narwa

Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Armeegrupp Narwa · Näe rohkem »

Berliin

Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Berliin · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Euroopa · Näe rohkem »

Felix Steiner

Felix Martin Julius Steiner (23. mai 1896 – 12. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles I ja II maailmasõjas.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Felix Steiner · Näe rohkem »

Franz Augsberger

Franz Xaver Josef Maria Augsberger (10. oktoober 1905 Viin, Austria – 19. märts 1945 Neustadt, Sileesia (tänapäeval Prudnik, Poola)) oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa SS-Brigadeführer, (kindralmajor), kes oli Eesti SS-leegioni, 3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi ja 20. Relvagrenaderide SS-diviisi komandör.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Franz Augsberger · Näe rohkem »

Gruppenführer

Gruppenführer (SS-Gruppenführer või SA-Gruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Gruppenführer · Näe rohkem »

Hermann von Salza (ordumeister)

Hermann von Salza ausammas Marienburgi kindluses Hermann von Salza (umbes 1162 Salza – 20. märts 1239 Salerno) oli Saksa ordu neljas kõrgmeister aastatel 1209–1239.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Hermann von Salza (ordumeister) · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »

Jaanilinna sillapea

lahinguskeem Narva ja Virumaa piirkonnas, 1944. aasta 10. veebruarist 23. aprillini Jaanilinna sillapea ka Narva sillapea (saksa keeles ka Narwa-Linie), oli Saksa vägede taganemisel 1944.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Jaanilinna sillapea · Näe rohkem »

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Jalavägi · Näe rohkem »

Kindralleitnant

Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Kindralleitnant · Näe rohkem »

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Kindralmajor · Näe rohkem »

Korpus (sõjandus)

Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Korpus (sõjandus) · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa lahingud

Kuramaa lahingud (tuntud ka kui Kuramaa kott ja Kura kott) toimusid Teise maailmasõja ajal 16. oktoobrist 1944 8. maini 1945 Saksa ja Nõukogude vägede vahel.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Kuramaa lahingud · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Läti · Näe rohkem »

Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon

Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon oli Punaarmee idarinde strateegiline pealetungioperatsioon 1944.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon · Näe rohkem »

Lomonossov

Lomonossov on linn Venemaal Peterburi haldusalas Petrodvoretsi rajoonis.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Lomonossov · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Narva jõgi · Näe rohkem »

Narva lahing (1944)

Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »

Obergruppenführer

Obergruppenführer (SS-Obergruppenführer või SA-Obergruppenführer) oli SS-i (Schutzstaffel) ja SA (Sturmabteilung) sõjaväeline auaste Kolmandas Riigis.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Obergruppenführer · Näe rohkem »

Panther-liin

Panther-liin (Pantherstellung) oli osa Teise maailmasõja ajal Saksa riikliku organisatsiooni Organisation Todt ja Wehrmachti pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune Soome lahest Musta mereni ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Panther-liin · Näe rohkem »

Partisan

Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Partisan · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Pommeri · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Punaarmee · Näe rohkem »

Relva-SS

Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Relva-SS · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sinimäed

Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Sinimäed · Näe rohkem »

Sinimägede lahing

Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »

Soomusjalavägi

Soomusjalaväe NATO taktikaline põhitingmärk Bundeswehri soomusjalaväelased Esimene jalaväe lahingumasin BMP-1 Saksa soomusjalaväe kompanii rivistunult Saksa jalaväesoomuk 1942 Soomusjalavägi ehk mehhaniseeritud jalavägi (ka motolaskurvägi, soomusgrenaderid), on maavägede koosseisu kuuluv relvaliik või soomusväe alamrelvaliik, mis koosneb jalaväe lahingumasinate, harvem soomustransportööridega varustatud jalaväest.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Soomusjalavägi · Näe rohkem »

SS-korpus

SS-korpus oli operatiiv-taktikaline väekoondis, mis kuulus II maailmasõja aegsesse Relva-SSi (Waffen-SS) ja allus Wehrmachti operatiiv-taktikalisele juhtimisele.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja SS-korpus · Näe rohkem »

Suursaksa Riik

Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »

Szczecin

Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Szczecin · Näe rohkem »

Tannenbergi liin

Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Tannenbergi liin · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Väegrupp Nord

Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Väekoondis

Väekoondis on mitmest väeosast koosnev väeüksus, kuhu kuuluvad eri väeliikide väeosad või allüksused.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Väekoondis · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja Wehrmacht · Näe rohkem »

1943

1943.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja 1943 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja 1944 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja 1945 · Näe rohkem »

20. eesti diviis

20.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »

30. märts

30.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja 30. märts · Näe rohkem »

4. SS-Politseidiviis

4.

Uus!!: III Germaani Soomuskorpus ja 4. SS-Politseidiviis · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

III SS-tankikorpus, III Waffen-SS Soomuskorpus, III. (germ.) SS-Panzerkorps, III. (germanisches) SS-Panzerkorps, III. Germaani Soomuskorpus, III. SS-Panzerkorps (germanisches), III. germ. SS-Panzerkorps.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »