Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Ameerika Ühendriigid, Bretton Woodsi institutsioonid, Bretton Woodsi konverents, Christine Lagarde, Dominique Strauss-Kahn, Eesti Pank, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti valitsus, Horst Köhler, Inglise keel, Island, Kantsler, Kristalina Georgieva, Kullastandard, Läti, Leedu, Likviidsus, Majanduspoliitika, Norra, Rahandusministeerium, Rahasüsteem, Rootsi, Soome, Taani, Washington, 1944, 1992, 1995, 26. mai.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Bretton Woodsi institutsioonid
Bretton Woodsi institutsioonid (inglise keeles Bretton Woods institutions) moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi ehk Bretton Woodsi süsteemi aastatel 1944–1971, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus seotud dollariga ja valuutakursid stabiilsena.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Bretton Woodsi institutsioonid · Näe rohkem »
Bretton Woodsi konverents
Bretton Woodsi konverents toimus 1.–23.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Bretton Woodsi konverents · Näe rohkem »
Christine Lagarde
Christine Madeleine Odette Lagarde (sünninimi Lallouette; sündinud 1. jaanuaril 1956 Pariisis) on Prantsusmaa poliitik.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Christine Lagarde · Näe rohkem »
Dominique Strauss-Kahn
Dominique Strauss-Kahn, 2008 Dominique Strauss-Kahn (sündinud 25. aprillil 1949 Neuilly-sur-Seine'is, Pariis Prantsusmaa) on juudi päritolu Prantsusmaa majandus- ja poliitikategelane.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Dominique Strauss-Kahn · Näe rohkem »
Eesti Pank
Eesti panga logo Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992 Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Eesti Pank · Näe rohkem »
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu (lühend RaRa) on Eesti info-, teadus-, arendus- ja kultuuriasutus.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Eesti Rahvusraamatukogu · Näe rohkem »
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Eesti valitsus · Näe rohkem »
Horst Köhler
Horst Köhler (sündinud 22. veebruaril 1943 Poolas Skierbieszówis) on Saksamaa poliitik.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Horst Köhler · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Inglise keel · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Island · Näe rohkem »
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Kantsler · Näe rohkem »
Kristalina Georgieva
Kristalina Georgieva Kristalina Ivanova Georgieva-Kinova (bulgaaria keeles Кристалина Иванова Георгиева-Кинова; sündinud 13. augustil 1953 Sofias) on Bulgaaria majandusteadlane ja Euroopa Liidu poliitik.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Kristalina Georgieva · Näe rohkem »
Kullastandard
Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Kullastandard · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Läti · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Leedu · Näe rohkem »
Likviidsus
Likviidsuse (inglise keeles liquidity) ehk maksevalmiduse all mõistetakse üldiselt 1) majandussubjekti võimet täita olemasolevaid ja uusi kohustusi; 2) kiiret ja võimalikult vähekahjumlikku viisi vahetada vara raha või muude likviidsete varade vastu; 3) likviidseid varasid, mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada. Eristatakse nii varade kui ka kohustuste likviidsust. Varade likviidsus tähendab majandussubjekti (krediidiasutuste, ettevõtete, eraisikute) võimet muuta olemasolevat vara rahaks või muudeks likviidseteks varadeks. Siinkohal on oluline, et varade vahetamise protsess ise oleks võimalikult vähe ressursse nõudev – see peaks olema nii kiire ning väheste kuludega (sh peaksid tehingukulud olema võimalikult väiksed). Kohustuste likviidsus viitab seevastu aga majandussubjekti võimele täita temale pandud kohustusi ja esitatud nõudeid. Mida suurem on likviidsus, seda väiksem on oht, et klient ei suuda kohustusi ja nõudeid täita. Likviidsete varade all mõeldakse kõiki varasid, mida on võimalik kiirelt kohustuste täitmiseks rahaks muuta ja kasutusele võtta, kaotamata sealjuures oluliselt nende väärtust. Vara likviidsus sõltub sellest, kui kergesti saab seda osta ja/või müüa, millised on vara vahetamise tehingukulud ning kui stabiilne on hind (teisisõnu kas hind näitab tegelikku väärtust). Raha ise on täiesti likviidne vara – seda on võimalik kohe tehingute tegemiseks kasutada. Teisteks likviidseteks varadeks peetakse näiteks hoiuseid (sh arvelduskonto, nõudmiseni hoiused või tähtajalised hoiused, mille puhul ka lepingu enneaegsel lõpetamisel saab klient tagasi hoiustatud raha, kuid sõltuvalt sõlmitud lepingust ei hüvitata sellisel juhul teenitud intresse), lühiajalisi väärtpabereid või võlakirju (nt rahaturu- ja intressifondide aktsiaid-osakuid), mille puhul investeeritakse muu hulgas vekslitesse, kommertspaberitesse, hoiusesertifikaatidesse, üleöödeposiitidesse, mida iseloomustavad lühiajalisus, madal riskitase, kiire tehingute vahetus. Teisisõnu kõik varad, mis on kergesti kättesaadavaks rahaks muudetavad ning nõuavad vähe alternatiivseid kulutusi. Mittelikviidsed on varad, mille vahetamine rahaks võtab palju aega vältel ja/või vahetusega võib kaasneda lisakulusid. Nii võib mittelikviidseteks pidada muu hulgas tehnikat või kinnisvara, mille müügiperiood on pikk ning mille eest saadav raha võib olla oodatust väiksem (nt juriidiliste või tehingukulude, maakleritasu, hinna alapakkumise tõttu). Likviidsete ja mittelikviidsete varade suhe majandussubjekti koguvarade hulgas võib sõltuvalt majandussubjektist endast ja tema käitumise iseloomust tekitada likviidsusriski olukorra. Likviidsusrisk tähendab võimetust vahetada õigel ajal ja kasulikult varasid, võimetust täita nõudeid või kohustusi. Panganduses väljendub likviidsusrisk krediidiasutuse võimetuses täita määratud ajaks kohustusi, sest puudub vaba raha või finantsvara vahetamisel likviidseteks varadeks ja/või alternatiivsete finantseerimisressursside kasutuselevõtul esineb probleeme. Likviidsusriski alamkategooriateks võib pidada maksevalmidus ja finantseerimisriski ning turu likviidsusriski. Maksevalmiduse risk tekib siis, kui rahavoogude bilanss pole lühiajalises plaanis tasakaalus. Väljaminevaid rahavooge on sissetulevatega võrreldes vähem, mistõttu väheneb majandussubjekti maksevõime – kasutuses olevat likviidset vara on kohustuste ja nõuete täitmiseks vähem. Finantseerimisriski tingib majandussubjekti võimetus/piiratus ressursside kaasamisel või kaasamisel ilma finantsseisundit kahjustamata. Sellisel juhul tekitaksid katsed kaasata täiendavaid ressursse lisakulusid või -kohustusi, mis paneksid subjekti halvemasse olukorda. Turu likviidsusrisk väljendub aga turutõrgetest tingitud riskipositsiooni enda väheses likviidsuses, mistõttu väheneb võimalus finantsinstrumente kahjusid kandmata rakendada. Likviidsusriski maandamise võimalused võib jaotada kolme üldisemasse kategooriasse: 1) n-ö ennetavad tegevused (nt likviidsusreservide omamine, laenude osatähtsuse piiramine vahendites, omakapitali osakaalu suurendamine, likviidsusnäitajate jaoks limiitide kehtestamine, rahavoogude kooskõlastamine ajalises ja mahulises plaanis, laenude väljastamine turukõlbliku tagatisega, oma võimete hindamine, sh riskantsetest tehingutest loobumine), 2) n-ö kaasavad tegevused (nt uute finantsinstrumentide kaasamine kohustuste täitmiseks, kohustuste tähtaegade pikendamine), 3) n-ö prognoosivad tegevused (nt tehingupartnerite tausta kontrollimine, siduvate tagasimaksegraafikute koostamine, võtted olemasolevate ressursside stabiilsuse tagamiseks, sh kaitse partnerite tegevuse eest, nt krediidiasutuste puhul tähtajaliste hoiuste lõpetamise etteteatamisaja pikendamine).
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Likviidsus · Näe rohkem »
Majanduspoliitika
Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Majanduspoliitika · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Norra · Näe rohkem »
Rahandusministeerium
Rahandusministeerium on Eesti riigi valitsusasutus.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahandusministeerium · Näe rohkem »
Rahasüsteem
Rahasüsteem on turumajanduse vältimatu osa, mis loob raamistiku turul tegutsevate subjektide omavahelistele suhetele, kujundab ühiskondlike suhete arengut ja rikkuse jagunemist ning määrab riigi jätkusuutliku arengu piirid.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahasüsteem · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Rootsi · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Soome · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Taani · Näe rohkem »
Washington
Valgele Majale Washingtonis Washingtoni linnaosade kaart Washington (inglise keeles ka Washington, D.C.) on Ameerika Ühendriikide pealinn.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja Washington · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja 1944 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja 1992 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja 1995 · Näe rohkem »
26. mai
26.
Uus!!: Rahvusvaheline Valuutafond ja 26. mai · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
IMF, International Monetary Fund, RVF.
