Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ida-Preisimaa

Index Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles: Ostpreußen; ladina keeles: Borussia orientalis) oli Läänemere kaguosa Preisimaa regiooni põhiosa 13.

84 suhted: Albrecht Friedrich, Albrecht von Hohenzollern, Šilutė, Bagrationovsk, Baltiisk, Baltlased, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Braniewo, Danzigi vabalinn, Ełk, Elbląg, Esimene maailmasõda, Frangimaa, Frauenburg, Friedrich I (Preisimaa), Gdańsk, Gussev, Gvardeisk, Hohenzollernid, II Rzeczpospolita, Joachim II, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Klaipėda, Kolmas riik, Kolonisatsioon, Kreuzburg, Ladina keel, Läänemeri, Leedulased, Marienburg, Memeli piirkond, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Nõukogude Liit, Neman, Nesterov, Olecko, Olsztyn, Pealinn, Personaalunioon, Polessk, Poola koridor, Poola Kuningriik, Poolakad, Poseni provints, Poseni suurhertsogkond, Potsdam, Potsdami konverents, Poznań, ..., Pravdinsk, Preisi keel, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, Preisimaa provintsid, Preisimaa Vaba Riik, Preislased, Rahvasteliidu mandaat, Ristimine, Ristisõjad, Saalfeld, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa Riik, Sovetsk, Szczecin, Tšernjahhovsk, Teine maailmasõda, Venemaa, Versailles' rahu, Warmia-Masuuria vojevoodkond, Wrocław, Znamensk (Kaliningradi oblast), 1618, 1656, 1657, 1701, 1829, 1878. Laienda indeks (34 rohkem) »

Albrecht Friedrich

Albrecht Friedrich Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Albrecht Friedrich · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

kõrgmeistrina Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 16. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Šilutė

Šilutė (endine nimi Šilokarčiama) on linn Leedus, Šilutė rajooni ja Šilutė valla halduskeskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Šilutė · Näe rohkem »

Bagrationovsk

Bagrationovsk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Bagrationovski rajooni keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Bagrationovsk · Näe rohkem »

Baltiisk

Baltiisk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Baltiisk · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Baltlased · Näe rohkem »

Brandenburg-Preisimaa

Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Püha-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Braniewo

Braniewo (saksa: Braunsberg, ladina: Brunsberga, vana-preisi: Brus) on linn Poola kirdeosas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Braniewo · Näe rohkem »

Danzigi vabalinn

Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Danzigi vabalinn · Näe rohkem »

Ełk

Ełk (saksa Lyck) on linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Ełki maakonna keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Ełk · Näe rohkem »

Elbląg

Vanalinna hooned Elbląg (saksa: Elbing) on linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Elbląg · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Frangimaa

Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Lõuna-Tüüringist ja Kirde-Baden-Württembergi piirkond Heilbronn-Franken.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Frangimaa · Näe rohkem »

Frauenburg

Frauenburg (saksa keelest 'naistelinnus') on mitme asula saksakeelne nimi.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Frauenburg · Näe rohkem »

Friedrich I (Preisimaa)

Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Friedrich I (Preisimaa) · Näe rohkem »

Gdańsk

thumb Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Gdańsk · Näe rohkem »

Gussev

Gussev on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Gussevi rajooni keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Gussev · Näe rohkem »

Gvardeisk

Gvardeisk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Gvardeiski rajooni keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Gvardeisk · Näe rohkem »

Hohenzollernid

Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II, 1890-ndatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Hohenzollernid · Näe rohkem »

II Rzeczpospolita

II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Joachim II

Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Joachim II · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningrad (vene Калининград, leedu Karaliaučius, poola Królewiec) on Venemaa sadamalinn Läänemere lõunakaldal, Kaliningradi oblasti keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Kaliningradi oblast

Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »

Klaipėda

Ajalooline joonistus Memelist Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Klaipėda · Näe rohkem »

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik ehk Kolmas Reich (saksa keeles Drittes Reich; kasutatakse ka nimekuju Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Kolmas riik · Näe rohkem »

Kolonisatsioon

Kolonisatsioon ehk koloniseerimine (ladina sõnast colere 'asustama, kultiveerima, harrastama, hoolitsema, valvama, austama') on maa-ala asustamine.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Kolonisatsioon · Näe rohkem »

Kreuzburg

Kreuzburg või Kreutzburg ('ristilinnus') on saksakeelne kohanimi.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Kreuzburg · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Ladina keel · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Läänemeri · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ning moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Leedulased · Näe rohkem »

Marienburg

Asend Gattšinas Raudteejaam Marienburg on Venemaal Gattšina lääneosas paiknev asum.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Marienburg · Näe rohkem »

Memeli piirkond

Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa. Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939. Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma. Viimane anti välja spetsiaalselt Klaipėda piirkonnas kasutamiseks. Klaipėda piirkond (leedu Klaipėdos kraštas) või Memeli piirkond (saksa Memelland või Memelgebiet) defineeriti Versailles' rahuga aastal 1920, kui see läks Suursaadikute konverentsi haldusalasse.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Memeli piirkond · Näe rohkem »

Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei

NSDAP‎ partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Neman

Neman on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Nemani rajooni keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Neman · Näe rohkem »

Nesterov

Nesterov on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Nesterovi rajooni keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Nesterov · Näe rohkem »

Olecko

Olecko loss Olecko (saksa keeles kuni 1928. aastani Marggrabowa, 1928–1945 Treuburg) on linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Olecko maakonna ja Olecko valla keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Olecko · Näe rohkem »

Olsztyn

Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Olsztyn · Näe rohkem »

Pealinn

Pealinn on asula, kus asuvad riigi või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise (näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, USA-s osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Pealinn · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Polessk

Polessk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Polesski rajooni keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Polessk · Näe rohkem »

Poola koridor

Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Poola koridor · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Poolakad

Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Poolakad · Näe rohkem »

Poseni provints

Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Poseni provints · Näe rohkem »

Poseni suurhertsogkond

Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848. Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Poseni suurhertsogkond · Näe rohkem »

Potsdam

Potsdam Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Potsdam · Näe rohkem »

Potsdami konverents

NSV Liidu valitsusjuht Jossif Stalin Potsdami konverentsil Potsdami konverents toimus 1945.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Potsdami konverents · Näe rohkem »

Poznań

Tänav Poznańis Poznań (saksa Posen) on linn Lääne-Poolas.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Poznań · Näe rohkem »

Pravdinsk

Pravdinsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Pravdinski rajooni keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Pravdinsk · Näe rohkem »

Preisi keel

Preisi keele levikuala. Preisi keel (ka vana-preisi või muinaspreisi keel) on väljasurnud keel, mida kõnelesid preislased.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisi keel · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Preisimaa kuningas

Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »

Preisimaa provintsid

12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil. Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisimaa haldusüksused pärast Preisimaa reforme.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisimaa provintsid · Näe rohkem »

Preisimaa Vaba Riik

Preisimaa Vaba Riik (saksa Freistaat Preußen) oli Saksa osariik, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist Esimese maailmasõja lõppedes.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preisimaa Vaba Riik · Näe rohkem »

Preislased

Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Preislased · Näe rohkem »

Rahvasteliidu mandaat

Rahvasteliidu mandaat oli õiguslik staatus teatud territooriumidele, mis viidi pärast I maailmasõda ühe riigi kontrolli alt üle teisele, või seadused, mis sisaldasid rahvusvaheliselt kokku lepitud tingimusi territooriumi haldamiseks Rahvasteliidu nimel.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Rahvasteliidu mandaat · Näe rohkem »

Ristimine

Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Ristimine · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Saalfeld

Saalfeldi vapp Johanneskirche Blankenburgi värav Saale jõgi Saalfeld on linn Saksamaal Tüüringi liidumaa kaguosas Saale jõe ääres, Saalfeld-Rudolstadti kreisi keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Saalfeld · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, mil Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks, ja mis lõppes faktiliselt siis, kui Philipp Scheidemann kuulutas 9. novembril 1918 välja vabariigi, ja juriidiliselt siis, kui Wilhelm II 28. novembril 1918 troonist loobus (formaalselt ei muudetud riigi nime kuni 1945. aastani).

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Saksa Riik

Saksa RiikDeutsches Reich 100px 60px 100px 60px 100px110px LipudVapid 250px1871–1919 250px1939 Riigikeelsaksa PealinnBerliin RiigipeaKeiser Pindala? Rahvaarv? Iseseisvus18. jaanuar 1871 RahaühikSaksa riigimark RiigihümnDas Lied der Deutschen Saksa Riik (saksa Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Saksa Riik · Näe rohkem »

Sovetsk

Tilsiti vanalinna skeem (W. Thalmann) Memeli vahel Schenkendorfi mälestussambaga (1930) Tilsiti Saksa kirik Majad Sovetskis Sovetsk (saksa keeles Tilsit, leedu keeles Tilžė, poola keeles Tylża) on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Sovetski linnaringkonna ainus asula.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Sovetsk · Näe rohkem »

Szczecin

Szczecin (kašuubi keeles Szczecëno, saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Szczecin · Näe rohkem »

Tšernjahhovsk

Tšernjahhovsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Tšernjahhovski rajooni keskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Tšernjahhovsk · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Venemaa · Näe rohkem »

Versailles' rahu

Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis ja jõustus 10.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Versailles' rahu · Näe rohkem »

Warmia-Masuuria vojevoodkond

Warmia-Masuuria vojevoodkond on vojevoodkond Poolas.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Warmia-Masuuria vojevoodkond · Näe rohkem »

Wrocław

Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poolas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Wrocław · Näe rohkem »

Znamensk (Kaliningradi oblast)

Znamensk on alevik (aastani 2005 alev) Venemaal Kaliningradi oblastis Gvardeiski rajoonis.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja Znamensk (Kaliningradi oblast) · Näe rohkem »

1618

1618.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja 1618 · Näe rohkem »

1656

1656.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja 1656 · Näe rohkem »

1657

1657.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja 1657 · Näe rohkem »

1701

1701.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja 1701 · Näe rohkem »

1829

1829.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja 1829 · Näe rohkem »

1878

1878.

Uus!!: Ida-Preisimaa ja 1878 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »