Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Idagoodid

Index Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos. Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

78 suhted: Alarich I, Arianism, Astuuria, Attila, Balkani poolsaar, Barbarid, Bütsants, Cassiodorus, Chlodovech I, Daakia, Daaklased, Dnepr, Dnestr, Doonau, Ermanarich, Frangid, Früügia, Gallia, Götaland, Germaanlased, Goodid, Gooti keel, Gooti sõda, Hunnid, Idagootide kuningriik, Itaalia, Itaalia kuningas, Jordanes, Justinianus I, Katalaunia lahing, Keldid, Konstantinoopol, Konsul (Vana-Rooma), Krimm, Langobardid, Langobardide kuningriik, Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Läänemeri, Mars, Möösia, Milano, Moldova, Must meri, Narbonne, Narses, Odoaker, Ojamaa, Paavst, Pannoonia, ..., Pantvang, Patriits, Pürenee poolsaar, Poola, Provence, Ravenna, Rooma, Rooma keiser, Rooma riik, Rooma-Katoliku Kirik, Rootsi, Rumeenia, Sarmaadid, Sassaniidid, Septimaania, Sitsiilia, Slaavlased, Suur rahvasterändamine, Theoderich Suur, Toulouse, Traaklased, Tsivilisatsioon, Ukraina, Vanainglise keel, Vanapõhja keel, Volga, Vuntsid, Zeno. Laienda indeks (28 rohkem) »

Alarich I

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.

Uus!!: Idagoodid ja Alarich I · Näe rohkem »

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis sai nime Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Uus!!: Idagoodid ja Arianism · Näe rohkem »

Astuuria

Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond.

Uus!!: Idagoodid ja Astuuria · Näe rohkem »

Attila

Eugène Delacroix' maal (1843–1847). Attila (gooti keeles tähendab "isakest", saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406 – 453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos venna Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).

Uus!!: Idagoodid ja Attila · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Anatoolia ja Apenniini poolsaare vahel.

Uus!!: Idagoodid ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »

Barbarid

Barbarid (kreeka barbaros) olid vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt.

Uus!!: Idagoodid ja Barbarid · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Idagoodid ja Bütsants · Näe rohkem »

Cassiodorus

Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.

Uus!!: Idagoodid ja Cassiodorus · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodowech I ehk Chlodovech I või Chlodwig I, ka Clovis I (kaasaegses prantsuse keeles Louis ja saksa keeles Ludwig; 466 Tournai – 27. november 511 Pariis) oli frankide kuningas 481–511 ja Frangi impeeriumi rajaja.

Uus!!: Idagoodid ja Chlodovech I · Näe rohkem »

Daakia

Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.

Uus!!: Idagoodid ja Daakia · Näe rohkem »

Daaklased

Daakia riik 82 eKr Burebista valitsemise ajal Traianuse sambal Daaklased oli keldi mõjudega traakia rahvas, kes elas alates 5. sajandist eKr Mustast merest läänes.

Uus!!: Idagoodid ja Daaklased · Näe rohkem »

Dnepr

Dnepr (vene Днепр, valgevene Дняпро, Dniapro, ukraina Дніпро) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Idagoodid ja Dnepr · Näe rohkem »

Dnestr

Dnestr (rumeenia Nistru, ukraina Дністер) on jõgi Ukrainas ja Moldovas.

Uus!!: Idagoodid ja Dnestr · Näe rohkem »

Doonau

Doonau on jõgi Euroopa lõunaosas, pikkuselt teine jõgi Euroopas.

Uus!!: Idagoodid ja Doonau · Näe rohkem »

Ermanarich

Ermanarich (gooti keeles Airmanreiks; surnud 376) oli idagootide (greuthungite) esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast.

Uus!!: Idagoodid ja Ermanarich · Näe rohkem »

Frangid

Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Idagoodid ja Frangid · Näe rohkem »

Früügia

Früügia (kollane), koos liidetud aladega (punane joon) Früügia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia loodeosas.

Uus!!: Idagoodid ja Früügia · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Idagoodid ja Gallia · Näe rohkem »

Götaland

Götalandi alad RootsisRootsi ajaloolised piirkonnad Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.

Uus!!: Idagoodid ja Götaland · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Idagoodid ja Germaanlased · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles:, Gutans, ka thiudos, liudes) on idagermaani hõim.

Uus!!: Idagoodid ja Goodid · Näe rohkem »

Gooti keel

Gooti keel (*gutisko razda, *𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐌰 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 (ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säilinud on umbes kolmveerand Uuest Testamendist ja üksikuid salme Vanast Testamendist. Wulfila leiutas piiblitõlke tarbeks kreeka tähestiku põhjal gooti tähestiku. Varem kirjutati gooti keelt ruunidega. Gooti keelel puuduvad tänapäevased järglaskeeled, ent ta on väga lähedane muinaspõhja keelele, millest on arenenud skandinaavia keeled, samuti on ta lähedane vanaülemsaksa keelele, mis on saksa keele eelkäija. Kõik nad põlvnevad germaani algkeelest. Gooti keelel on tunnuseid, mis on omased germaani algkeelele, ent on kadunud kõigis tänapäevastes keeltes. Seetõttu aitab ta mõista germaani keelte arengut. Kategooria:Germaani keeled Kategooria:Väljasurnud keeled.

Uus!!: Idagoodid ja Gooti keel · Näe rohkem »

Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

Uus!!: Idagoodid ja Gooti sõda · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Uus!!: Idagoodid ja Hunnid · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastast 493 kuni aastani 553.

Uus!!: Idagoodid ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Uus!!: Idagoodid ja Itaalia · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon. Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Uus!!: Idagoodid ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »

Jordanes

Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.

Uus!!: Idagoodid ja Jordanes · Näe rohkem »

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; umbes 482–565) oli Ida-Rooma keiser aastatel 527–565.

Uus!!: Idagoodid ja Justinianus I · Näe rohkem »

Katalaunia lahing

Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.

Uus!!: Idagoodid ja Katalaunia lahing · Näe rohkem »

Keldid

Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Uus!!: Idagoodid ja Keldid · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Linna kaart Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Uus!!: Idagoodid ja Konstantinoopol · Näe rohkem »

Konsul (Vana-Rooma)

Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja.

Uus!!: Idagoodid ja Konsul (Vana-Rooma) · Näe rohkem »

Krimm

Krimm on de iure autonoomne vabariik Ukraina koosseisus, mis asub peamiselt Krimmi poolsaarel Musta mere põhjarannikul.

Uus!!: Idagoodid ja Krimm · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Idagoodid ja Langobardid · Näe rohkem »

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Uus!!: Idagoodid ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Idagoodid ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Uus!!: Idagoodid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Idagoodid ja Läänemeri · Näe rohkem »

Mars

Mars oli vanarooma sõjajumal, tema kreeka vaste oli Ares. Marsi järgi on saanud nime planeet Marss. Kategooria:Vanarooma mütoloogia Kategooria:Rooma jumalad.

Uus!!: Idagoodid ja Mars · Näe rohkem »

Möösia

Möösia asukoha skeem Möösia (ladina keeles Mœsia) oli Rooma provints alates aastast 6.

Uus!!: Idagoodid ja Möösia · Näe rohkem »

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardias, Milano provintsi halduskeskus.

Uus!!: Idagoodid ja Milano · Näe rohkem »

Moldova

Moldova (ametlik nimetus: Moldova Vabariik) on merepiirita riik Euroopas, täpsemalt Ida-Euroopas.

Uus!!: Idagoodid ja Moldova · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Idagoodid ja Must meri · Näe rohkem »

Narbonne

Narbonne on linn Prantsusmaal Languedoc-Roussillon'i piirkonnas.

Uus!!: Idagoodid ja Narbonne · Näe rohkem »

Narses

Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.

Uus!!: Idagoodid ja Narses · Näe rohkem »

Odoaker

Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.

Uus!!: Idagoodid ja Odoaker · Näe rohkem »

Ojamaa

Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Idagoodid ja Ojamaa · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Idagoodid ja Paavst · Näe rohkem »

Pannoonia

Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.

Uus!!: Idagoodid ja Pannoonia · Näe rohkem »

Pantvang

Pantvang on ebaseaduslikult vägivaldselt kinni võetud või röövitud inimene.

Uus!!: Idagoodid ja Pantvang · Näe rohkem »

Patriits

Patriits oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.

Uus!!: Idagoodid ja Patriits · Näe rohkem »

Pürenee poolsaar

Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.

Uus!!: Idagoodid ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Idagoodid ja Poola · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, külgnedes Itaaliaga.

Uus!!: Idagoodid ja Provence · Näe rohkem »

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Uus!!: Idagoodid ja Ravenna · Näe rohkem »

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Uus!!: Idagoodid ja Rooma · Näe rohkem »

Rooma keiser

Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.

Uus!!: Idagoodid ja Rooma keiser · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Idagoodid ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rooma-Katoliku Kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (eestikeelne ametlik nimi Rooma-Katoliku Kirik, ladina Sancta Romana Ecclesia 'Püha Rooma Kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Idagoodid ja Rooma-Katoliku Kirik · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Idagoodid ja Rootsi · Näe rohkem »

Rumeenia

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.

Uus!!: Idagoodid ja Rumeenia · Näe rohkem »

Sarmaadid

Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.

Uus!!: Idagoodid ja Sarmaadid · Näe rohkem »

Sassaniidid

Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7.

Uus!!: Idagoodid ja Sassaniidid · Näe rohkem »

Septimaania

Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensis läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale, Theoderich II-le.

Uus!!: Idagoodid ja Septimaania · Näe rohkem »

Sitsiilia

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Uus!!: Idagoodid ja Sitsiilia · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Idagoodid ja Slaavlased · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

Teise kuni viienda sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr.

Uus!!: Idagoodid ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt. Münd, millel on kujutatud Theoderich Suurt. Theoderich Suur (451 või 454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Uus!!: Idagoodid ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Toulouse

Toulouse'i raekoda Toulouse on linn Prantsusmaal, Midi–Pyrénées' pealinn ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.

Uus!!: Idagoodid ja Toulouse · Näe rohkem »

Traaklased

Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.

Uus!!: Idagoodid ja Traaklased · Näe rohkem »

Tsivilisatsioon

Vana-Egiptust on peetud varajase tsivilisatsiooni näiteks Tsivilisatsioon (ladinakeelsest terminist civilis – "kodanikesse puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi.

Uus!!: Idagoodid ja Tsivilisatsioon · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool.

Uus!!: Idagoodid ja Ukraina · Näe rohkem »

Vanainglise keel

Vanainglise keel ehk anglosaksi keel on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.

Uus!!: Idagoodid ja Vanainglise keel · Näe rohkem »

Vanapõhja keel

germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest. Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi fornnordiska, taani oldnordisk ehk norrønt, norra norrønt, inglise Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.

Uus!!: Idagoodid ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Idagoodid ja Volga · Näe rohkem »

Vuntsid

Siim Kallas vuntsidega Vuntsid on habeme see osa, mis paikneb ülahuule kohal.

Uus!!: Idagoodid ja Vuntsid · Näe rohkem »

Zeno

Zeno (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus) oli Ida-Rooma keiser 474–491.

Uus!!: Idagoodid ja Zeno · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ostrogoodid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »