Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Idagootide kuningriik

Index Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastast 493 kuni aastani 553.

83 suhted: Adda, Administratsioon, Akvitaania, Anastasius I (keiser), Apenniini poolsaar, Apuulia, Arianism, Balkani poolsaar, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Boëthius, Burgundid, Cassiodorus, Chlodovech I, Cremona, Daakia, Dalmaatsia, Edikt, Filosoofia lohutus, Frangi kuningate loend, Frangid, Gallia, Goodid, Gooti keel, Hunnid, Idagoodid, Isère, Istria, Itaalia kuningas, Johannes I (paavst), Jordanes, Julius Nepos, Justinianus I, Justinus I, Juudid, Konstantinoopol, Konsul (Vana-Rooma), Kristlus, Ladina keel, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Leo I (keiser), Marcianus, Möösia, Milano, Monarhia, Monofüsitism, Nikaia, Odoaker, ..., Pannoonia, Patriits, Pavia, Põhja-Itaalia, Provence, Ravenna, Romulus Augustulus, Rooma õigus, Seadus, Senaator, Senat, Septimaania, Sirmium, Sitsiilia, Symmachus, Tüüringid, Tellis, Theoderich Suur, Traakia, Vana-Rooma keisrite loend, Vandaalid, Vasallriik, Verona, Zeno, 489, 493, 526, 534, 536, 540, 541, 552, 553. Laienda indeks (33 rohkem) »

Adda

Sild üle Adda Lombardia madalikul Crespi d'Addas Adda on jõgi Alpides Itaalias.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Adda · Näe rohkem »

Administratsioon

Administratsioon (lad administratio) tähendab haldamist ehk haldust, aga ka riigi haldusasutusi (näiteks ministeeriumid) ja asutuse või ettevõtte juhtkonda.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Administratsioon · Näe rohkem »

Akvitaania

Akvitaania on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi edelaosas Biskaia lahe kaldal.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Akvitaania · Näe rohkem »

Anastasius I (keiser)

Anastasius I (Imperator Caesar Flavius Anastasius Augustus) oli Ida-Rooma keiser 11.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Anastasius I (keiser) · Näe rohkem »

Apenniini poolsaar

Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Apenniini poolsaar · Näe rohkem »

Apuulia

Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Apuulia · Näe rohkem »

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis sai nime Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Arianism · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Anatoolia ja Apenniini poolsaare vahel.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Bütsants · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »

Boëthius

Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Boëthius · Näe rohkem »

Burgundid

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–38); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes siis asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõgede vahel (Poolas). Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Burgundid · Näe rohkem »

Cassiodorus

Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Cassiodorus · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodowech I ehk Chlodovech I või Chlodwig I, ka Clovis I (kaasaegses prantsuse keeles Louis ja saksa keeles Ludwig; 466 Tournai – 27. november 511 Pariis) oli frankide kuningas 481–511 ja Frangi impeeriumi rajaja.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Chlodovech I · Näe rohkem »

Cremona

Cremonalane Antonio Stradivari Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Cremona · Näe rohkem »

Daakia

Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Daakia · Näe rohkem »

Dalmaatsia

Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Dalmaatsia · Näe rohkem »

Edikt

Edikt on riigi valitseja, enamasti monarhi tähtis määrus või käskkiri.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Edikt · Näe rohkem »

Filosoofia lohutus

Filosoofia lohutus (ladina keeles De consolatione philosophiae) on Anicius Manlius Severinus Boëthiuse filosoofiline teos, mille ta kirjutas umbes aastal 524.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Filosoofia lohutus · Näe rohkem »

Frangi kuningate loend

Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Frangi kuningate loend · Näe rohkem »

Frangid

Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Frangid · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Gallia · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles:, Gutans, ka thiudos, liudes) on idagermaani hõim.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Goodid · Näe rohkem »

Gooti keel

Gooti keel (*gutisko razda, *𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐌰 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 (ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säilinud on umbes kolmveerand Uuest Testamendist ja üksikuid salme Vanast Testamendist. Wulfila leiutas piiblitõlke tarbeks kreeka tähestiku põhjal gooti tähestiku. Varem kirjutati gooti keelt ruunidega. Gooti keelel puuduvad tänapäevased järglaskeeled, ent ta on väga lähedane muinaspõhja keelele, millest on arenenud skandinaavia keeled, samuti on ta lähedane vanaülemsaksa keelele, mis on saksa keele eelkäija. Kõik nad põlvnevad germaani algkeelest. Gooti keelel on tunnuseid, mis on omased germaani algkeelele, ent on kadunud kõigis tänapäevastes keeltes. Seetõttu aitab ta mõista germaani keelte arengut. Kategooria:Germaani keeled Kategooria:Väljasurnud keeled.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Gooti keel · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Hunnid · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos. Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Idagoodid · Näe rohkem »

Isère

Isère on jõgi Prantsusmaal Rhône-Alpes'i piirkonnas.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Isère · Näe rohkem »

Istria

400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Istria · Näe rohkem »

Itaalia kuningas

Lombardia raudkroon. Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »

Johannes I (paavst)

Johannes I (ladinapäraselt Ioannes I) oli paavst 523–526.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Johannes I (paavst) · Näe rohkem »

Jordanes

Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Jordanes · Näe rohkem »

Julius Nepos

Julius Nepos (430–480) oli eelviimane Lääne-Rooma keiser aastail 474–475.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Julius Nepos · Näe rohkem »

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; umbes 482–565) oli Ida-Rooma keiser aastatel 527–565.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Justinianus I · Näe rohkem »

Justinus I

Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus) (u. 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser aastatel 518–527.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Justinus I · Näe rohkem »

Juudid

Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Juudid · Näe rohkem »

Konstantinoopol

Linna kaart Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Konstantinoopol · Näe rohkem »

Konsul (Vana-Rooma)

Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Konsul (Vana-Rooma) · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Kristlus · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Leo I (keiser)

pisi Leo I (Imperator Caesar Flavius Valerius Leo Augustus) oli Ida-Rooma keiser 401 – 474, kes valitses aastatel 457–474.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Leo I (keiser) · Näe rohkem »

Marcianus

Marcianus (Imperator Caesar Flavius Marcianus Augustus) oli Ida-Rooma keiser.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Marcianus · Näe rohkem »

Möösia

Möösia asukoha skeem Möösia (ladina keeles Mœsia) oli Rooma provints alates aastast 6.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Möösia · Näe rohkem »

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardias, Milano provintsi halduskeskus.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Milano · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Monarhia · Näe rohkem »

Monofüsitism

Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Monofüsitism · Näe rohkem »

Nikaia

*Nikaia oli Vana-Kreeka ja Bütsantsi linn Väike-Aasias Bitüünias, praegu Iznik Türgis.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Nikaia · Näe rohkem »

Odoaker

Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Odoaker · Näe rohkem »

Pannoonia

Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Pannoonia · Näe rohkem »

Patriits

Patriits oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Patriits · Näe rohkem »

Pavia

Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Pavia · Näe rohkem »

Põhja-Itaalia

Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid. Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Põhja-Itaalia · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, külgnedes Itaaliaga.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Provence · Näe rohkem »

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Ravenna · Näe rohkem »

Romulus Augustulus

Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »

Rooma õigus

Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirja pandult sai alguse seadustekoguga "Kaheteistkümne tahvli seadused" (umbes 449 eKr) ja lõppes seadustekoguga "Corpus iuris civilis" (aastal 529).

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Rooma õigus · Näe rohkem »

Seadus

Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Seadus · Näe rohkem »

Senaator

Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Senaator · Näe rohkem »

Senat

Catilina ajal Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Senat · Näe rohkem »

Septimaania

Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensis läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale, Theoderich II-le.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Septimaania · Näe rohkem »

Sirmium

Keisripalee varemed Sirmiumis. Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Sirmium · Näe rohkem »

Sitsiilia

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Sitsiilia · Näe rohkem »

Symmachus

Symmachus oli paavst 498–514.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Symmachus · Näe rohkem »

Tüüringid

Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Tüüringid · Näe rohkem »

Tellis

Telliskivisein Telliskivitrepp Sitsiilias Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike risttahukakujuline tehiskivi.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Tellis · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt. Münd, millel on kujutatud Theoderich Suurt. Theoderich Suur (451 või 454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Traakia

Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Traakia · Näe rohkem »

Vana-Rooma keisrite loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Vandaalid · Näe rohkem »

Vasallriik

Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Vasallriik · Näe rohkem »

Verona

Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Verona · Näe rohkem »

Zeno

Zeno (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus) oli Ida-Rooma keiser 474–491.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja Zeno · Näe rohkem »

489

489.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja 489 · Näe rohkem »

493

493.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja 493 · Näe rohkem »

526

526.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja 526 · Näe rohkem »

534

534.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja 534 · Näe rohkem »

536

536.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja 536 · Näe rohkem »

540

540.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja 540 · Näe rohkem »

541

541.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja 541 · Näe rohkem »

552

552.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja 552 · Näe rohkem »

553

553.

Uus!!: Idagootide kuningriik ja 553 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Idagootide riik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »