Kiiremini kui brauser!
93 suhted: Adda, Administratsioon, Akvitaania, Amalasuintha, Anastasius I (keiser), Apenniini poolsaar, Apuulia, Arianism, Balkani poolsaar, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Boëthius, Burgundid, Cassiodorus, Chlodovech I, Codex argenteus, Cremona, Daakia, Dalmaatsia, Edikt, Filosoofia lohutus, Frangi kuningate loend, Frangid, Gallia, Goodid, Gooti keel, Harilik aspar, Hunnid, Idagoodid, Isère, Istria, Itaalia, Itaalia kuningas, Johannes I (paavst), Jordanes, Julius Nepos, Justinianus I, Justinus I, Juudid, Konstantinoopol, Konsul (Vana-Rooma), Kristlus, Ladina keel, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Leo I (keiser), Lubjakivi, Marcianus, Möösia, ..., Mört, Milano, Monarhia, Monofüsitism, Monoliit (kunst), Näpitsfriis, Nikaia, Odoaker, Pannoonia, Patriits, Pavia, Põhja-Itaalia, Provence, Ravenna, Romulus Augustulus, Rooma õigus, Seadus, Senaator, Senat, Septimaania, Sirmium, Sitsiilia, Symmachus, Tüüringid, Tellis, Theodahad, Theoderich Suur, Theoderichi mausoleum, Traakia, Vana-Rooma keisrite loend, Vandaalid, Vasallriik, Verona, Zeno, 489, 493, 526, 534, 536, 540, 541, 552, 553. Laienda indeks (43 rohkem) »
Adda
Sild üle Adda Lombardia madalikul Crespi d'Addas Adda on jõgi Alpides Itaalias.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Adda · Näe rohkem »
Administratsioon
Administratsioon (lad administratio) tähendab haldamist ehk haldust, aga ka riigi haldusasutusi (näiteks ministeeriumid) ja asutuse või ettevõtte juhtkonda.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Administratsioon · Näe rohkem »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Akvitaania · Näe rohkem »
Amalasuintha
Amalasuintha (sündinud 495, surnud 30. aprillil 534/535 Toscanas) oli Theoderich Suure tütar ja idagootide kuningriigi valitseja aastail 526–535.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Amalasuintha · Näe rohkem »
Anastasius I (keiser)
Anastasius I (Imperator Caesar Flavius Anastasius Augustus; kreeka keeles: Ἀναστάσιος – Anastásios; umbes 430 – 9. juuli 518) oli Ida-Rooma keiser 11. aprillist 491 kuni 9. juulini 518, valitsedes seega 27 aastat, 2 kuud ja 28 päeva.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Anastasius I (keiser) · Näe rohkem »
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Apenniini poolsaar · Näe rohkem »
Apuulia
Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Apuulia · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Arianism · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Boëthius · Näe rohkem »
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Burgundid · Näe rohkem »
Cassiodorus
Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Cassiodorus · Näe rohkem »
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Chlodovech I · Näe rohkem »
Codex argenteus
Lehekülg ''codex argenteus'''est, teksti all on kaaristu kuldsete monogrammidega ja konkordantsidega (nn kaanonitahvlid) Lehekülg Markuse evangeeliumist Franciscus Juniuse kirjutatud ja Dordrechtis 1665. aastal ilmunud "Quatuor D. N. Iesu Christi Evangeliorum Versiones perantiquae duae, Gothica scil. et Anglo-Saxonica". Markuse evangeelium 1,1-7 Codex argenteus (ladina keeles codex 'raamat' ja argenteus 'hõbe-') ehk hõbepiibel.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Codex argenteus · Näe rohkem »
Cremona
Cremonalane Antonio Stradivari Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Cremona · Näe rohkem »
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Daakia · Näe rohkem »
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Dalmaatsia · Näe rohkem »
Edikt
Edikt on riigi valitseja, enamasti monarhi tähtis määrus või käskkiri.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Edikt · Näe rohkem »
Filosoofia lohutus
"Filosoofia lohutus" (ladina keeles De consolatione philosophiae) on Anicius Manlius Severinus Boëthiuse filosoofiline teos, mille ta kirjutas umbes aastal 524.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Filosoofia lohutus · Näe rohkem »
Frangi kuningate loend
Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Frangi kuningate loend · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Frangid · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Gallia · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Goodid · Näe rohkem »
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Gooti keel · Näe rohkem »
Harilik aspar
Harilik aspar (köögiviljana spargel ja toalillena asparaagus; Asparagus officinalis) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Harilik aspar · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Hunnid · Näe rohkem »
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Idagoodid · Näe rohkem »
Isère
Isère on jõgi Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonnas.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Isère · Näe rohkem »
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Istria · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »
Johannes I (paavst)
Johannes I (ladinapäraselt Ioannes I) oli paavst 523–526.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Johannes I (paavst) · Näe rohkem »
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Jordanes · Näe rohkem »
Julius Nepos
Julius Nepos (430–480) oli eelviimane Lääne-Rooma keiser aastail 474–475.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Julius Nepos · Näe rohkem »
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Justinianus I · Näe rohkem »
Justinus I
Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser 9. juulist 518 kuni 1. augustini 527, valitsedes seega 9 aastat ja 23 päeva.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Justinus I · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Juudid · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Konsul (Vana-Rooma)
Konsul oli Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Konsul (Vana-Rooma) · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Kristlus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »
Leo I (keiser)
Leo I või Leo Suur (kreeka keeles ὁ Μέγας (ho Mégas)) ja ka Leo Lihunik (Imperator Caesar Flavius Valerius Leo Augustus; kreeka keeles: Λέων (Léōn); umbes 401 – 18. jaanuar 474) oli Ida-Rooma keiser 7.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Leo I (keiser) · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Marcianus
Marcianus (Imperator Caesar Flavius Marcianus Augustus; kreeka keeles: Μαρκιανός Markianós; umbes 390 - 27. jaanuar 457) oli Ida-Rooma keiser 25. augustist 450 - 27. jaanuarini 457, valitsedes seega 6 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Marcianus · Näe rohkem »
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Möösia · Näe rohkem »
Mört
Mört saadakse sideaine (tsemendi või lubi) segamisel peene täitematerjali (liiv) ja veega.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Mört · Näe rohkem »
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Milano · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Monarhia · Näe rohkem »
Monofüsitism
Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Monofüsitism · Näe rohkem »
Monoliit (kunst)
Monoliit (vanakreeka keeles μονόλιθος monólithos 'ühest kivist', sõnadest μονο- mono- 'üks-' ja λίθος líthos 'kivi') on ühest kiviplokist valmistatud skulptuur või arhitektuurne objekt (sammas, sillus vms).
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Monoliit (kunst) · Näe rohkem »
Näpitsfriis
Näpitsfriis (saksa keeles Zangenfries, Zangenmuster 'näpitsornament', eesti keeles on selle vasteks pakutud ka terminit tangisfriis) on germaani päritoluga ornamentaalne friis, mis moodustub kolmnurkadest ja ringidest kujundatud reljeefsetest näpitsataolistest motiividest.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Näpitsfriis · Näe rohkem »
Nikaia
Nikaia on olnud mitme koha nimi.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Nikaia · Näe rohkem »
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Odoaker · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Pannoonia · Näe rohkem »
Patriits
Patriits oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Patriits · Näe rohkem »
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Pavia · Näe rohkem »
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Põhja-Itaalia · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Provence · Näe rohkem »
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Ravenna · Näe rohkem »
Romulus Augustulus
Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Romulus Augustulus · Näe rohkem »
Rooma õigus
Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirjapandult sai alguse 12 tahvli seadustega (449 eKr) ja lõppes seadustekoguga „Corpus iuris civilis“ (529 pKr).
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Rooma õigus · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Seadus · Näe rohkem »
Senaator
Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Senaator · Näe rohkem »
Senat
Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Senat · Näe rohkem »
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Septimaania · Näe rohkem »
Sirmium
Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Sirmium · Näe rohkem »
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Sitsiilia · Näe rohkem »
Symmachus
Symmachus oli paavst 498–514.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Symmachus · Näe rohkem »
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Tüüringid · Näe rohkem »
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Tellis · Näe rohkem »
Theodahad
Theodahad (suri detsembris 536) oli Theoderich Suure õepoeg ja aastail 534–536 idagootide kuningas.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Theodahad · Näe rohkem »
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Theoderich Suur · Näe rohkem »
Theoderichi mausoleum
Theoderichi mausoleum, ka Theoderich Suure mausoleum on ehitismälestis, mis asub Ravennas, keskaegsest linnasüdamest pisut kõrval, ja on ehitatud 520. aastal Theoderich Suure viimseks puhkepaigaks.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Theoderichi mausoleum · Näe rohkem »
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Traakia · Näe rohkem »
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Vandaalid · Näe rohkem »
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Vasallriik · Näe rohkem »
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Verona · Näe rohkem »
Zeno
Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja Zeno · Näe rohkem »
489
489.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja 489 · Näe rohkem »
493
493.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja 493 · Näe rohkem »
526
526.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja 526 · Näe rohkem »
534
534.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja 534 · Näe rohkem »
536
536.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja 536 · Näe rohkem »
540
540.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja 540 · Näe rohkem »
541
541.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja 541 · Näe rohkem »
552
552.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja 552 · Näe rohkem »
553
553.
Uus!!: Idagootide kuningriik ja 553 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Idagoodi kuningriik, Idagootide Kuningriik, Idagootide riik.
