Kiiremini kui brauser!
68 suhted: Abort, Aju, Amnion, Blastomeer, Blastotsüst, Blastula, Diferentseerumine, Diploidsus, DNA, Downi sündroom, Eetika, Ektoderm, Elund, Emakas, Embrüogenees, Endoderm, Eostus, Gameet, Gastrula, Gastrulatsioon, Haploidsus, Hormoonid, Hulkrakne organism, Implanteerumine, Infektsioon, Inimese koorioni gonadotropiin, Inimese seedeelundkond, Jäsemed, Kaksikud, Kõldkest, Kloonimine, Kromosoom, Kromosoomistik, Lümfotsüüt, Lõigustumine, Loode, Loom, Looteleht, Luu, Maks, Mesoderm, Mitoos, Moorula, Munajuha, Munarakk, Nabaväät, Nahk, Neerud, Neuraaltoru, Organism, ..., Organogenees, Platsenta, Protistid, Rasedus, Röntgenikiirgus, Süda, Sügoot, Selgroog, Sperm, Suguline sigimine, Taimed, Tüvirakk, Tiinus, Toitained, Vahelihas, Vastsündinu, Verelible, Viljastumine. Laienda indeks (18 rohkem) »
Abort
Abordi toetuseks korraldatud meeleavaldus New Yorgis 2022. aasta mais Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel rasedus katkeb.
Uus!!: Embrüo ja Abort · Näe rohkem »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Uus!!: Embrüo ja Aju · Näe rohkem »
Amnion
Amnioniks ehk lootevesikestaks ehk veekestaks ehk lootepõieks nimetatakse embrüot ümbritsevat sisemist lootekesta.
Uus!!: Embrüo ja Amnion · Näe rohkem »
Blastomeer
Blastomeer ehk lõigustusrakk on lõigustumise käigus tekkiv rakk.
Uus!!: Embrüo ja Blastomeer · Näe rohkem »
Blastotsüst
implanteerumist. Joonisel on märgitud kollasega — emakalimaskest, rohelisega embrüoblast, tumelillaga trofoblast ja helelillaga blastotsüsti õõs. Blastotsüst ehk lootepõieke (blastocystis) on alamimetajate ja pärisimetajate (sealhulgas inimese) embrüo varajane arengustaadium, mis järgneb moorulale ehk kobarlootele ja kujuneb välja enne implanteerumist.
Uus!!: Embrüo ja Blastotsüst · Näe rohkem »
Blastula
Blastulatsioon. Legend: 1 – moorula; 2 – blastula Blastula on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar; lootelise arengu üks staadiumeid.
Uus!!: Embrüo ja Blastula · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Embrüo ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Uus!!: Embrüo ja Diploidsus · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Embrüo ja DNA · Näe rohkem »
Downi sündroom
Nii naise kui mehe 21. kromosoomi trisoomia Downi sündroom ehk trisoomia 21 (lühend DS) on inimese kõige levinum kromosoomhaigus.
Uus!!: Embrüo ja Downi sündroom · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Embrüo ja Eetika · Näe rohkem »
Ektoderm
Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.
Uus!!: Embrüo ja Ektoderm · Näe rohkem »
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Uus!!: Embrüo ja Elund · Näe rohkem »
Emakas
Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.
Uus!!: Embrüo ja Emakas · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Embrüo ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Endoderm
Endoderm on gastrula kõige sisemisem looteleht.
Uus!!: Embrüo ja Endoderm · Näe rohkem »
Eostus
Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga, sellest algab naise rasedus.
Uus!!: Embrüo ja Eostus · Näe rohkem »
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Uus!!: Embrüo ja Gameet · Näe rohkem »
Gastrula
Gastrula (tuntud ka kui karikloode) on gastrulatsiooni tulemusel tekkinud mitmekihiline eukarüootne rakustruktuur.
Uus!!: Embrüo ja Gastrula · Näe rohkem »
Gastrulatsioon
Gastrulatsioon (ladina keeles gaster ehk "magu") ehk lootelehtede moodustumine on protsess hulkraksete loomade embrüonaalses arengus, mille tulemusel moodustub gastrula.
Uus!!: Embrüo ja Gastrulatsioon · Näe rohkem »
Haploidsus
Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.
Uus!!: Embrüo ja Haploidsus · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Embrüo ja Hormoonid · Näe rohkem »
Hulkrakne organism
Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.
Uus!!: Embrüo ja Hulkrakne organism · Näe rohkem »
Implanteerumine
Implanteerumine ehk pesastumine ehk implantatsioon ehk nidatsioon on protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub emaka limaskestale – toimub 5–6 päeva pärast viljastumist.
Uus!!: Embrüo ja Implanteerumine · Näe rohkem »
Infektsioon
Infektsioon ehk nakkus on seisund, mis tuleneb haigustekitajate tungimisest organismi või selle ühest piirkonnast teise.
Uus!!: Embrüo ja Infektsioon · Näe rohkem »
Inimese koorioni gonadotropiin
hCG ruumiline struktuur. Kristallstruktuuri koordinaadid: PDB 1HCN Inimese koorioni gonadotropiin (inglise keeles human chorionic gonadotropin, lühend hCG) on kahest alaühikust koosnev valguline hormoon, mis kuulub gonadotropiinide hulka ning on oluline raseduse jooksul emaorganismi ja embrüo vahelise molekulaarse „suhtluse“ tagamiseks.
Uus!!: Embrüo ja Inimese koorioni gonadotropiin · Näe rohkem »
Inimese seedeelundkond
Inimese seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest.
Uus!!: Embrüo ja Inimese seedeelundkond · Näe rohkem »
Jäsemed
Jäsemete kasutamine liikumisel Jäsemed (membra, ainsuses membrum) on loomade tugi-liikumisaparaadi paarilised jätketaolised osad, inimesel käed ja jalad.
Uus!!: Embrüo ja Jäsemed · Näe rohkem »
Kaksikud
Inimkaksikuid kandva emaka läbilõikeline illustratsioon Kaksikud on samast rasedusest sündinud kaks järglast.
Uus!!: Embrüo ja Kaksikud · Näe rohkem »
Kõldkest
Kõldkestaks ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse roomajatel, lindudel ja imetajatel embrüot ümbritsevat lootepõie väliskesta.
Uus!!: Embrüo ja Kõldkest · Näe rohkem »
Kloonimine
Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn) – 'oksake') on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena.
Uus!!: Embrüo ja Kloonimine · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Embrüo ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kromosoomistik
Naise kromosoomistik (Y-kromosoom puudub). Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas.
Uus!!: Embrüo ja Kromosoomistik · Näe rohkem »
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Uus!!: Embrüo ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »
Lõigustumine
Lõigustumine on sügoodi jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta.
Uus!!: Embrüo ja Lõigustumine · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Embrüo ja Loode · Näe rohkem »
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Uus!!: Embrüo ja Loom · Näe rohkem »
Looteleht
Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht.
Uus!!: Embrüo ja Looteleht · Näe rohkem »
Luu
Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.
Uus!!: Embrüo ja Luu · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Embrüo ja Maks · Näe rohkem »
Mesoderm
Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht.
Uus!!: Embrüo ja Mesoderm · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Embrüo ja Mitoos · Näe rohkem »
Moorula
Lõigustumise etapid: a. kaherakuline, b. neljarakuline, c. kaheksarakuline, d. ja e. '''moorula''' Moorula ehk kobarloode on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkiv rakukobarake.
Uus!!: Embrüo ja Moorula · Näe rohkem »
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Uus!!: Embrüo ja Munajuha · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Embrüo ja Munarakk · Näe rohkem »
Nabaväät
Nabaväät on joonisel kujutatud värvilisena Nabaväät ehk nabanöör (ladina keeles funiculus umbilicalis) on nöörjas koeväät, mis koosneb suurte veresoonte kogumist (nabaarterid ja nabaveen) ja ühendab loodet ja platsentat ehk emakooki vereringe kaudu.
Uus!!: Embrüo ja Nabaväät · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Embrüo ja Nahk · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Embrüo ja Neerud · Näe rohkem »
Neuraaltoru
Neuraaltoru tekkimine Neuraaltoru ehk närvitoru on keelikloomade, sealhulgas selgroogsete, sealhulgas inimese kesknärvisüsteemi embrüonaalne alge.
Uus!!: Embrüo ja Neuraaltoru · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Embrüo ja Organism · Näe rohkem »
Organogenees
Organogenees on protsess embrüo arengus, kus gastrula lootelehtedest arenevad välja mitmed organid ja muud koed.
Uus!!: Embrüo ja Organogenees · Näe rohkem »
Platsenta
Platsenta (lad placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on emaste selgroogsete imetajate, aga ka mõnede roomajate elund, mis areneb tiinuse või raseduse puhul ja on ühine ema ja loote organismile.
Uus!!: Embrüo ja Platsenta · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Embrüo ja Protistid · Näe rohkem »
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Uus!!: Embrüo ja Rasedus · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Embrüo ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Embrüo ja Süda · Näe rohkem »
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Uus!!: Embrüo ja Sügoot · Näe rohkem »
Selgroog
Selgroog (ladina columna vertebralis) on paljude selgroogsete loomade kere skeleti osa.
Uus!!: Embrüo ja Selgroog · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Embrüo ja Sperm · Näe rohkem »
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Uus!!: Embrüo ja Suguline sigimine · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Embrüo ja Taimed · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Embrüo ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Tiinus
Tiine emalõvi Tiinus on imetajast emaslooma füsioloogiline seisund, mis algab emassugurakkude (munarakkude) viljastumisega ja lõpeb tiinuse enneaegse katkemise või poegimisega.
Uus!!: Embrüo ja Tiinus · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Embrüo ja Toitained · Näe rohkem »
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Uus!!: Embrüo ja Vahelihas · Näe rohkem »
Vastsündinu
Vastsündinu on laps sünnist nelja nädala vanuseni (imik on laps kogu esimese eluaasta).
Uus!!: Embrüo ja Vastsündinu · Näe rohkem »
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Uus!!: Embrüo ja Verelible · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Embrüo ja Viljastumine · Näe rohkem »
