Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Aadria meri, Albaania, Albaanlased, Aleksander Suur, Anakronism, Angerjas, Apenniini poolsaar, Apollodoros, Apollonia (Illüüria), Ateena, Austria-Ungari, Balkani poolsaar, Bosnia ja Hertsegoviina, Constantinus Suur, Daaklased, Diocletianus, Doonau, Durrës, Epeiros, Etruskid, Gentius, Harmonia, Hetid, Horvaadid, Horvaatia ajalugu, Illüüria kuningriik, Illüüria provintsid, Illüürlased, Indoeuroopa keeled, Itaalia, Kadmos, Kükloobid, Kreeka, Kreeka keel, Makedoonlased, Maolised, Napoleon I, Nümfid, Ohridi järv, Pannoonia, Peloponnesose sõda, Philippos II, Philippos V, Polyphemos, Poseidon, Prantsusmaa, Pyrrhos, Rooma keisririik, Rooma riik, Rooma vabariik, ..., Serblased, Shkodër, Shkodëri järv, Slaavlased, Sparta, Suur-Kreeka, Teeba (Kreeka), Teeba kuningas, Tessaalia, Traakia, Traaklased, Vana-Kreeka, Vana-Makedoonia, Zeus, 168 eKr, 180 eKr, 1809, 1813, 1847, 1849, 19. sajand, 216 eKr, 314 eKr, 335 eKr, 344 eKr, 356 eKr, 358 eKr, 359 eKr, 424 eKr, 640. Laienda indeks (30 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Uus!!: Illüüria ja Aadria meri · Näe rohkem »
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Illüüria ja Albaania · Näe rohkem »
Albaanlased
Albaanlaste kodumaad ja diasporaa Albaanlased (endanimetus shqiptarë 'kotkaste pojad') on rahvas Balkani poolsaare lääneosas, kelle üldarv on umbes 8 miljonit.
Uus!!: Illüüria ja Albaanlased · Näe rohkem »
Aleksander Suur
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (vanakreeka keeles Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.
Uus!!: Illüüria ja Aleksander Suur · Näe rohkem »
Anakronism
Anakronism (kreeka an(a) 'tagasi' + kronos 'aeg') on nähtus või vaade, mis ei sobi oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine.
Uus!!: Illüüria ja Anakronism · Näe rohkem »
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Illüüria ja Angerjas · Näe rohkem »
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Uus!!: Illüüria ja Apenniini poolsaar · Näe rohkem »
Apollodoros
Apollodoros (2. sajand eKr) oli Ateenast pärit vanakreeka õpetlane.
Uus!!: Illüüria ja Apollodoros · Näe rohkem »
Apollonia (Illüüria)
Apollonia varemed Apollonia (vanakreeka, koinee Ἀπολλωνία, ἡ;; albaania Apollonia või Apolonia) oli Vana-Kreeka kaubanduskoloonia, millest kujunes iseseisev polis ja hiljem Rooma impeeriumi linn Lõuna-Illüürias klassikalisel antiikajal.
Uus!!: Illüüria ja Apollonia (Illüüria) · Näe rohkem »
Ateena
Ateena (uuskreeka keeles Αθήνα, Athína, vanakreeka keeles Ἀθῆναι, Athênai) on Kreeka pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Illüüria ja Ateena · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Illüüria ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Illüüria ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Uus!!: Illüüria ja Bosnia ja Hertsegoviina · Näe rohkem »
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Uus!!: Illüüria ja Constantinus Suur · Näe rohkem »
Daaklased
traaklaste, Vana-Kreeka alad Balkanil Daaklased oli keldi mõjudega traakia rahvas, kes elas alates 5. sajandist eKr Mustast merest läänes.
Uus!!: Illüüria ja Daaklased · Näe rohkem »
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Uus!!: Illüüria ja Diocletianus · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Illüüria ja Doonau · Näe rohkem »
Durrës
Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Illüüria ja Durrës · Näe rohkem »
Epeiros
Muistse Epeirose kaart, Heinrich Kiepert, 1902 Epeiros (albaania: Epiri, kreeka: Ήπειρος) on geograafiline ja ajalooline piirkond Kagu-Euroopas, nüüd jagunenud Kreeka ja Albaania vahel.
Uus!!: Illüüria ja Epeiros · Näe rohkem »
Etruskid
Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
Uus!!: Illüüria ja Etruskid · Näe rohkem »
Gentius
Gentius (vanakreeka keeles Genthios) oli viimane Illüüria kuningas.
Uus!!: Illüüria ja Gentius · Näe rohkem »
Harmonia
Harmonia oli vanakreeka mütoloogias Aphrodite ja Arese tütar ja Kadmose naine.
Uus!!: Illüüria ja Harmonia · Näe rohkem »
Hetid
Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid indoeuroopa rahvastest esimene, kes jõudis omaenese riikluse ja tsivilisatsiooni loomiseni Anatoolias.
Uus!!: Illüüria ja Hetid · Näe rohkem »
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Uus!!: Illüüria ja Horvaadid · Näe rohkem »
Horvaatia ajalugu
Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.
Uus!!: Illüüria ja Horvaatia ajalugu · Näe rohkem »
Illüüria kuningriik
Illüüria kuningriik oli Austria keisririigi kroonimaa aastatel 1816–1849, Napoleoni Illüüria provintside järglasriik, mille Austria Kuuenda koalitsiooni sõjas tagasi vallutas ja vastavalt Viini kongressi lõppaktile taastas.
Uus!!: Illüüria ja Illüüria kuningriik · Näe rohkem »
Illüüria provintsid
Illüüria provintsid (prantsuse: Provinces illyriennes) oli lühiajaline Napoleoni Prantsuse keisririigi autonoomne provints, mis loodi aastal 1809 territooriumitel piki Aadria mere põhja- ja idarannikut, mis olid vallutatud Viienda koalitsiooni sõjas.
Uus!!: Illüüria ja Illüüria provintsid · Näe rohkem »
Illüürlased
Illüürlased olid indoeuroopa hõimud, kes alates pronksiaja lõpust 2.
Uus!!: Illüüria ja Illüürlased · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Illüüria ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Illüüria ja Itaalia · Näe rohkem »
Kadmos
Kadmos oli vanakreeka mütoloogias Liibanoni prints Siidonist, Agenori ja Telephassa poeg, Europe, Phoinixi ja Kilixi vend, Teeba asutaja ja kuningas, Harmonia abikaasa.
Uus!!: Illüüria ja Kadmos · Näe rohkem »
Kükloobid
KükloopKükloobid on vanakreeka mütoloogias hiiglased, kelle ainus silm on otsaesisel.
Uus!!: Illüüria ja Kükloobid · Näe rohkem »
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Uus!!: Illüüria ja Kreeka · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Illüüria ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Makedoonlased
Makedoonia tüdrukud rahvariietes Makedoonlased (endanimetus Македонци) on lõunaslaavi rahvas, Põhja-Makedoonia põhirahvastik.
Uus!!: Illüüria ja Makedoonlased · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Illüüria ja Maolised · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Illüüria ja Napoleon I · Näe rohkem »
Nümfid
Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad.
Uus!!: Illüüria ja Nümfid · Näe rohkem »
Ohridi järv
Ohridi järv (makedoonia keeles Охридско Езеро, albaania keeles Liqeni i Ohrit või Liqeni i Pogradecit) on järv, mis laiub Põhja-Makedoonia edelaosa ja Albaania idaosa vahelisel mägisel piiril.
Uus!!: Illüüria ja Ohridi järv · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Illüüria ja Pannoonia · Näe rohkem »
Peloponnesose sõda
Peloponnesose sõda oli aastatel 431–404 eKr Vana-Kreekas toimunud sõda, kus ülemvõimu pärast Kreekas võitlesid Ateena ja Sparta.
Uus!!: Illüüria ja Peloponnesose sõda · Näe rohkem »
Philippos II
Philippos II (kreeka Φίλιππος Β΄, 382–336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani.
Uus!!: Illüüria ja Philippos II · Näe rohkem »
Philippos V
Philippos V (238 eKr – 179 eKr) oli Antigoniidide dünastiast Vana-Makedoonia kuningas 221 eKr–179 eKr.
Uus!!: Illüüria ja Philippos V · Näe rohkem »
Polyphemos
Polyphemos ja Odysseus Jakob Jordaensi maalil Polyphemos (kreeka keeles Πολύφημος) on ühesilmne kükloop vanakreeka mütoloogias, Poseidoni ja nereiid Thoosa poeg.
Uus!!: Illüüria ja Polyphemos · Näe rohkem »
Poseidon
Poseidoni kuju Kopenhaageni sadamasPoseidon (vanakreeka keeles Ποσειδῶν) on vanakreeka mütoloogias merejumal, Kronose ja Rhea poeg.
Uus!!: Illüüria ja Poseidon · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Illüüria ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Pyrrhos
pisi Pyrrhos (kreeka keeles Πύρρος; umbes 318 eKr – 272 eKr) oli vanakreeka väejuht ja riigivalitseja.
Uus!!: Illüüria ja Pyrrhos · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Illüüria ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Illüüria ja Rooma riik · Näe rohkem »
Rooma vabariik
Rooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.
Uus!!: Illüüria ja Rooma vabariik · Näe rohkem »
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Uus!!: Illüüria ja Serblased · Näe rohkem »
Shkodër
Shkodër on linn Loode-Albaanias Montenegro piiri lähedal Shkodëri järve idarannikul Mbishkodra tasandiku lõunaosas Drini jõe ja Buna jõe vahel.
Uus!!: Illüüria ja Shkodër · Näe rohkem »
Shkodëri järv
Shkodëri järv (albaania Liqeni i Shkodrës, serbia Skadarsko jezero / Скадарско језеро) asub Euroopas Balkani poolsaarel Albaania ja Montenegro piiril.
Uus!!: Illüüria ja Shkodëri järv · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Illüüria ja Slaavlased · Näe rohkem »
Sparta
Sparta (Dooria murdes Σπάρτα, Spártā; Atika murdes Σπάρτη, Spártē), oli prominentne Vana-Kreeka linnriik.
Uus!!: Illüüria ja Sparta · Näe rohkem »
Suur-Kreeka
Suur-Kreeka umbes 280 eKr Suur-Kreeka (ladina keeles Magna Græcia, vanakreeka keeles Μεγάλη Ἑλλάς, Megálē Hellás) oli kreeka kolooniate ala Lõuna-Itaalia rannikul Taranto lahe ääres.
Uus!!: Illüüria ja Suur-Kreeka · Näe rohkem »
Teeba (Kreeka)
Teeba on linn Kreekas Kesk-Kreeka piirkonnas Boiootia maakonnas.
Uus!!: Illüüria ja Teeba (Kreeka) · Näe rohkem »
Teeba kuningas
Teeba kuningas oli vanakreeka mütoloogias Boiootia maakonna valitseja.
Uus!!: Illüüria ja Teeba kuningas · Näe rohkem »
Tessaalia
Tessaalia kaart Vanaaja Tessaalia jaotus Tessaalia (vanakreeka keeles Θεσσαλία) on ajalooline piirkond Kreeka keskosas.
Uus!!: Illüüria ja Tessaalia · Näe rohkem »
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Uus!!: Illüüria ja Traakia · Näe rohkem »
Traaklased
Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.
Uus!!: Illüüria ja Traaklased · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Illüüria ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vana-Makedoonia
Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.
Uus!!: Illüüria ja Vana-Makedoonia · Näe rohkem »
Zeus
Zeus (Jupiter) Jean Auguste Dominique Ingresi maalil Zeus (kreeka keeles Zεύς) ehk Dias (kreeka keeles Δίας) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal.
Uus!!: Illüüria ja Zeus · Näe rohkem »
168 eKr
168.
Uus!!: Illüüria ja 168 eKr · Näe rohkem »
180 eKr
180.
Uus!!: Illüüria ja 180 eKr · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Illüüria ja 1809 · Näe rohkem »
1813
1813.
Uus!!: Illüüria ja 1813 · Näe rohkem »
1847
1847.
Uus!!: Illüüria ja 1847 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Illüüria ja 1849 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Illüüria ja 19. sajand · Näe rohkem »
216 eKr
216.
Uus!!: Illüüria ja 216 eKr · Näe rohkem »
314 eKr
Aasta 314 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Illüüria ja 314 eKr · Näe rohkem »
335 eKr
335.
Uus!!: Illüüria ja 335 eKr · Näe rohkem »
344 eKr
Aasta 344 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Illüüria ja 344 eKr · Näe rohkem »
356 eKr
Aasta 356 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Illüüria ja 356 eKr · Näe rohkem »
358 eKr
Aasta 358 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Illüüria ja 358 eKr · Näe rohkem »
359 eKr
Aasta 359 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Illüüria ja 359 eKr · Näe rohkem »
424 eKr
Aasta 424 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Illüüria ja 424 eKr · Näe rohkem »
640
640.
Uus!!: Illüüria ja 640 · Näe rohkem »
