18 suhted: Bretooni keel, Edel, Eesti keel, Eesti Kirjanduse Selts, Ida, Kaart, Kagu, Kirre, Kompass, Lääs, Lõuna, Liivi keel, Loe, Navigatsioon, Põhi, Soome keel, Vadja keel, Vepsa keel.
Bretooni keel
Bretooni keele kõnelejate osakaal Bretagne'is Kakskeelsed viidad Quimperis. Bretooni keel (bretooni keeles brezhoneg) on keldi keelerühma briti alarühma kuuluv keel.
Uus!!: Ilmakaared ja Bretooni keel · Näe rohkem »
Edel
thumb Edel ehk lõunalääs (SW) on vaheilmakaar, mille asimuut on 225 kraadi.
Uus!!: Ilmakaared ja Edel · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Ilmakaared ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Kirjanduse Selts
Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond EKS embleem kõvaköitelise raamatu ümbrispaberi seljal Eesti Kirjanduse Selts (lühend EKS) on organisatsioon, mille eesmärk on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale.
Uus!!: Ilmakaared ja Eesti Kirjanduse Selts · Näe rohkem »
Ida
Idakaar kompassil Ida (E või O) on üks neljast põhi-ilmakaarest.
Uus!!: Ilmakaared ja Ida · Näe rohkem »
Kaart
Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart Hiinani, selle keskpunkt on Mallorca. See on üks esimesi geograafilisi kaarte, millele on märgitud kompassiroos. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.
Uus!!: Ilmakaared ja Kaart · Näe rohkem »
Kagu
Ilmakaared: kagu paikneb all vasakul. Kagu (SE ehk SO) on vaheilmakaar, mille asimuut on 135 kraadi.
Uus!!: Ilmakaared ja Kagu · Näe rohkem »
Kirre
thumb Kirre (NE ehk NO) on vaheilmakaar, mille asimuut on 45 kraadi.
Uus!!: Ilmakaared ja Kirre · Näe rohkem »
Kompass
18. sajandi asimuutiline kompass Hispaaniast Harilik nõelaga "kuiva" tüüpi kompass Kompass (keskld. compassus – 'ring', 'sirkel') on navigatsiooniline mõõteriist, mille abil saab määrata ilmakaari.
Uus!!: Ilmakaared ja Kompass · Näe rohkem »
Lääs
thumb Lääs (W) on üks neljast põhi-ilmakaarest, mille asimuut on 270 kraadi.
Uus!!: Ilmakaared ja Lääs · Näe rohkem »
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Uus!!: Ilmakaared ja Lõuna · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Ilmakaared ja Liivi keel · Näe rohkem »
Loe
thumb Loe ehk põhjalääs (NW) on vaheilmakaar, mille asimuut on 315 kraadi.
Uus!!: Ilmakaared ja Loe · Näe rohkem »
Navigatsioon
Navigatsioon (ladina sõnast navigatio 'laevasõit, meresõit') on vee-, õhu- või kosmosesõiduki kursi ja asukoha määramise õpetus.
Uus!!: Ilmakaared ja Navigatsioon · Näe rohkem »
Põhi
thumb Põhi (N) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 0 ehk 360 kraadi.
Uus!!: Ilmakaared ja Põhi · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Ilmakaared ja Soome keel · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Ilmakaared ja Vadja keel · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Ilmakaared ja Vepsa keel · Näe rohkem »