Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Austraalia, Austria, Auvere lahing, Eesti SS-leegion, Hanno Ojalo, Johan Kõpp, Korporatsioon Sakala, Meie Kodu, Melbourne, Pariis, Pariisi Ülikool, Poola, Progümnaasium, Säde (selts), Sinimägede lahing, Tallinn, Tšehhoslovakkia, Ukraina, Valga (Liivimaa), Väejooks, 12. august, 15. jaanuar, 1919, 1940, 1941, 1944, 1952, 1954, 1970, 1978.
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Austraalia · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Austria · Näe rohkem »
Auvere lahing
Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Auvere lahing · Näe rohkem »
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »
Hanno Ojalo
Hanno Ojalo raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Hanno Ojalo (sündinud 1. juulil 1961) on sõjaajalooalaste raamatute autor ja kirjastaja.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Hanno Ojalo · Näe rohkem »
Johan Kõpp
Johan Kõpp Johan Kõpp (9. november 1874 Holdre vald – 21. oktoober 1970 Stockholm) oli eesti usuteadlane, ajaloolane ja haridustegelane.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Johan Kõpp · Näe rohkem »
Korporatsioon Sakala
Õppursõdurite monumendi juurde (24. veebruar 2015) Korporatsioon Sakala (ametlikult korp! Sakala) on üliõpilaskorporatsioon, mis on asutatud 27. novembril (vkj 14. novembril) 1909 Tartus meessoost üliõpilastele.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Korporatsioon Sakala · Näe rohkem »
Meie Kodu
Meie Kodu oli 1949.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Meie Kodu · Näe rohkem »
Melbourne
Yarra jõgi Melbourne'is Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi suurim linn ja pealinn.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Melbourne · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Pariis · Näe rohkem »
Pariisi Ülikool
Pariisi Ülikool, tuntud ka nimega La Sorbonne (sellest ka varasem nimi Sorbonne'i ülikool), loodi juba 12.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Pariisi Ülikool · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Poola · Näe rohkem »
Progümnaasium
Progümnaasium on koolihariduse aste, mis eelneb gümnaasiumile.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Progümnaasium · Näe rohkem »
Säde (selts)
Endine Säde seltsi maja Valgas. Arhitekt Georg Hellat, 1911. Säde selts oli Valgas alates 1902.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Säde (selts) · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Tallinn · Näe rohkem »
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Tšehhoslovakkia · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Ukraina · Näe rohkem »
Valga (Liivimaa)
Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »
Väejooks
Väejooks (ka deserteerimine, deserteerumine, pagu) on väeosast vm teenistuskohast omavoliline lahkumine, ka vastase väeossa üleminemine.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja Väejooks · Näe rohkem »
12. august
12.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja 12. august · Näe rohkem »
15. jaanuar
15.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja 15. jaanuar · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja 1919 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja 1941 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja 1944 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja 1952 · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja 1954 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja 1970 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Ilmar Ainsaar ja 1978 · Näe rohkem »
