Kiiremini kui brauser!
15 suhted: Aristoteles, Dialektiline loogika, Empirism, Friedrich Nietzsche, Gilles Deleuze, Identsus, Klassikaline loogika, Metafüüsika, Olemine, Olemus, Paljus, Subjekt (filosoofia), Substants, Transtsendentaalfilosoofia, Transtsendents.
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Aristoteles · Näe rohkem »
Dialektiline loogika
Dialektilise loogika all mõistetakse Hegeli teostes arendatud loogikat, Karl Marxi "Kapitali" aluseks olevat loogikat või formaalset loogikat, milles vastuolud on lubatud.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Dialektiline loogika · Näe rohkem »
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Empirism · Näe rohkem »
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Friedrich Nietzsche · Näe rohkem »
Gilles Deleuze
Gilles Deleuze (18. jaanuar 1925 – 4. november 1995) oli prantsuse filosoof, kes on tuntud oma empiristliku immanentsuse filosoofia poolest.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Gilles Deleuze · Näe rohkem »
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Identsus · Näe rohkem »
Klassikaline loogika
Klassikaline loogika (inglise classical logic), ka standardloogika (inglise standard logic), on matemaatilise loogika osa, mis koosneb klassikalisest lauseloogikast ja predikaatloogikast.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Klassikaline loogika · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Olemine · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Olemus · Näe rohkem »
Paljus
Paljus(us) on ühismõõdutus ja erinevate asjade mitmekesisus, milles ühtegi maailmakirjeldust ei peeta teistest tähtsamaks.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Paljus · Näe rohkem »
Subjekt (filosoofia)
Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Subjekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Substants · Näe rohkem »
Transtsendentaalfilosoofia
Transtsendentaalfilosoofia on mõtlemise tava, mida võib eelkõige seostada Immanuel Kanti filosoofiaga, mis põhjendab tunnetuse aprioorsed vormid transtsendentaalselt.
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Transtsendentaalfilosoofia · Näe rohkem »
Transtsendents
Transtsendents ehk transtsendentsus (ladina keeles transcendentia, verbist transcendere 'üle astuma, teisele poole minema', tavakeele tähenduses 'üleloomulik', 'materiaalsest sõltumatu') on filosoofias mõiste, mis tähistab inimkogemusele mittetunnetatavat tegelikkust (reaalsust).
Uus!!: Immanentsifilosoofia ja Transtsendents · Näe rohkem »
