Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Immanuel Kant

Index Immanuel Kant

Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

169 suhted: A. H. Tammsaare, Aatom, Adam Smith, Aeg, Aegruum, Aisting, Aju, Akadeemia (ajakiri), Aksioom, Alexander Gottlieb Baumgarten, Alusepanek kommete metafüüsikale, Analüütiline otsustus, Analüütiline propositsioon, Andres Luure, Andrus Tool, Aprioorne otsustus, Aprioorne teadmine, Aristoteles, Aru, Asi iseeneses, Autonoomia, Avatud Eesti raamat, Šilutė, Šotimaa, Baruch Spinoza, Christian Wolff, David Hume, Determinism, Eduard Parhomenko, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Raamat, Eetika, Elav Teadus, Elem Treier, Eneseteadvus, Epikureism, Epistemoloogia, Ernst Cassirer, Esteetika, Eukleides, Eva Piirimäe, Filosoof, George Berkeley, Gilles Deleuze, Gottfried Wilhelm Leibniz, Heebrea keel, Heinrich Heine, Hing, Hinge surematus, Ida-Preisimaa, ..., Igor Narski, Ilmamaa, Isaac Newton, Jüri Saar (filosoof), Jean-Jacques Rousseau, Jean-Paul Sartre, Johann Hamann, John Locke, John Stuart Mill, Jumal, Jumalatõestus, Kaliningrad, Kanti antinoomiad, Karl Morgenstern, Kasvatus (ajakiri), Kategooria (filosoofia), Kategooriline imperatiiv, Kavalus, Königsbergi ülikool, Kesknärvisüsteem, Kogemus, Kohus (eetika), Kohustus, Kolm kriitikat, Kompatibilism, Konstantin Ramul, Kontseptualism, Kosmogoonia, Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?, Kristlus, Kuldsulg, Ladina keel, Lääne filosoofia, Leo Anvelt, Loodusseadus, Looming (ajakiri), Maksiim, Mare Rand, Margus Ott, Martin Knutzen, Mõistus, Meelteandmed, Metafüüsika, Moraaliabsolutism, Moraalne vastutus, Noumenon, Olion, Otsustus, Otsustusvõime kriitika, Palve, Põhjus, Pietism, Piljard, Piret Kuusk, Platon, Praktiline filosoofia, Praktilise mõistuse kriitika, Prantsuse revolutsioon, Predikaat, Preisimaa, Priima (gümnaasium), Professor, Psühholoogia, Puhas mõistus, Puhta mõistuse kriitika, Religioon, René Descartes, Ristimine, Rootsi, Ruum, Saksa keel, Sally Sedgwick, Sündmus, Sünteetiline otsustus, Sünteetiline propositsioon, Sextus Empiricus, Skeptitsism, Sovetsk, Subjekt (loogika), Surematus, Suuri mõtlejaid, Tahe, Tallinn, Tartu, Teadmine, Teadus, Terve mõistus, Transtsendentaalfilosoofia, Tunnetus (filosoofia), Usk, Uuskantiaanlus, Vaba tahe, Vabadus, Valgustusajastu, Voltaire, Will Durant, 12. veebruar, 1724, 1740, 1755, 1770, 1781, 1783, 1785, 1788, 1790, 1804, 1924, 1927, 1937, 1979, 1982, 1996, 1998, 2001, 2004, 2007, 2011, 22. aprill. Laienda indeks (119 rohkem) »

A. H. Tammsaare

A.

Uus!!: Immanuel Kant ja A. H. Tammsaare · Näe rohkem »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aatom · Näe rohkem »

Adam Smith

raamita Adam Smith (ristitud 16. juuni (vkj 5. juuni) 1723 Kirkcaldy – 17. juuli 1790 Edinburgh) oli šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Adam Smith · Näe rohkem »

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aeg · Näe rohkem »

Aegruum

Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aegruum · Näe rohkem »

Aisting

Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aisting · Näe rohkem »

Aju

Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aju · Näe rohkem »

Akadeemia (ajakiri)

Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".

Uus!!: Immanuel Kant ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »

Aksioom

Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aksioom · Näe rohkem »

Alexander Gottlieb Baumgarten

Alexander Gottlieb Baumgarten (17. juuli 1714 Berliin – 27. mai 1762 Frankfurt Oderi ääres) oli saksa filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Alexander Gottlieb Baumgarten · Näe rohkem »

Alusepanek kommete metafüüsikale

"Alusepanek kommete metafüüsikale" (Grundlegung zur Metaphysik der Sitten) on Immanuel Kanti esimene raamat eetikast.

Uus!!: Immanuel Kant ja Alusepanek kommete metafüüsikale · Näe rohkem »

Analüütiline otsustus

Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.

Uus!!: Immanuel Kant ja Analüütiline otsustus · Näe rohkem »

Analüütiline propositsioon

Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.

Uus!!: Immanuel Kant ja Analüütiline propositsioon · Näe rohkem »

Andres Luure

Andres Luure (2009) Andres Luure (sündinud 22. mail 1959 Tallinnas) on eesti filosoof, tõlkija ja vikipedist.

Uus!!: Immanuel Kant ja Andres Luure · Näe rohkem »

Andrus Tool

Andrus Tool 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Andrus Tool (sündinud 5. detsembril 1960) on eesti filosoof ja tõlkija.

Uus!!: Immanuel Kant ja Andrus Tool · Näe rohkem »

Aprioorne otsustus

Aprioorne otsustus on Immanuel Kanti tunnetusteooria järgi kogemusest sõltumatu ja paratamatu kehtivusega otsustus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aprioorne otsustus · Näe rohkem »

Aprioorne teadmine

Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).

Uus!!: Immanuel Kant ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aristoteles · Näe rohkem »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Aru · Näe rohkem »

Asi iseeneses

Asi iseeneses (saksa Ding an sich) on Immanuel Kanti termin, viitamaks reaalsusele, mida subjekt ei suuda tunnetada (tunnetatavat nimetas Kant terminiga asi meie jaoks (saksa Ding für uns)).

Uus!!: Immanuel Kant ja Asi iseeneses · Näe rohkem »

Autonoomia

Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.

Uus!!: Immanuel Kant ja Autonoomia · Näe rohkem »

Avatud Eesti raamat

"Avatud Eesti raamat" on eestikeelne peamiselt filosoofiat ja ühiskonnateadusi käsitlevate tõlkeraamatute sari, mis ilmub alates aastast 1994.

Uus!!: Immanuel Kant ja Avatud Eesti raamat · Näe rohkem »

Šilutė

Šilutė (endine nimi Šilokarčiama) on linn Leedus, Šilutė rajooni ja Šilutė valla halduskeskus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Šilutė · Näe rohkem »

Šotimaa

Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.

Uus!!: Immanuel Kant ja Šotimaa · Näe rohkem »

Baruch Spinoza

Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Baruch Spinoza · Näe rohkem »

Christian Wolff

Johann Georg Wille. Christian Wolffi portree Christian Wolff (hiljem Christian Freiherr von Wolff; 24. jaanuar 1679 Breslau – 9. aprill 1754) oli saksa filosoof, üks saksa valgustuse rajajaid Christian Thomasiuse kõrval.

Uus!!: Immanuel Kant ja Christian Wolff · Näe rohkem »

David Hume

David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.

Uus!!: Immanuel Kant ja David Hume · Näe rohkem »

Determinism

Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.

Uus!!: Immanuel Kant ja Determinism · Näe rohkem »

Eduard Parhomenko

Eduard Parhomenko (sündinud 1. detsembril 1966) on Eesti filosoof ja õppejõud.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eduard Parhomenko · Näe rohkem »

Eesti Kirjanduse Selts

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond EKS embleem kõvaköitelise raamatu ümbrispaberi seljal Eesti Kirjanduse Selts (lühend EKS) on organisatsioon, mille eesmärk on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eesti Kirjanduse Selts · Näe rohkem »

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eesti Raamat · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eetika · Näe rohkem »

Elav Teadus

"Elav Teadus" oli Eesti Kirjanduse Seltsi poolt aastail 1932–1941 välja antud populaarteaduslike raamatute sari.

Uus!!: Immanuel Kant ja Elav Teadus · Näe rohkem »

Elem Treier

Elem Treier (12. september 1927 Karula vald, Valgamaa – 21. märts 2012 Tallinn) oli eesti kirjandusloolane, teatrikriitik, näitekirjanik ja stsenarist.

Uus!!: Immanuel Kant ja Elem Treier · Näe rohkem »

Eneseteadvus

Eneseteadvuseks nimetatakse psühholoogias teadlikkust enese psüühikast ja kehast.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eneseteadvus · Näe rohkem »

Epikureism

Epikureism on filosoofiavool, mis põhineb antiikfilosoof Epikurose (4.–3. sajand eKr) õpetustel.

Uus!!: Immanuel Kant ja Epikureism · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Uus!!: Immanuel Kant ja Epistemoloogia · Näe rohkem »

Ernst Cassirer

Ernst Cassirer Ernst Alfred Cassirer (28. juuli 1874 Breslau – 13. aprill 1945 New York) oli juudi päritolu Saksa filosoof, kultuuriteoreetik ja semiootik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ernst Cassirer · Näe rohkem »

Esteetika

Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Esteetika · Näe rohkem »

Eukleides

Eukleides Eukleides (Εὐκλείδης; ka Eukleides Aleksandriast) oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana".

Uus!!: Immanuel Kant ja Eukleides · Näe rohkem »

Eva Piirimäe

Eva Piirimäe Johan Skytte poliitikauuringute instituudis 2021. aastal. Eva Piirimäe (neiuna Eva Mikelsaar; sündinud 19. juunil 1974) on ajaloolane ja filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Eva Piirimäe · Näe rohkem »

Filosoof

Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Uus!!: Immanuel Kant ja Filosoof · Näe rohkem »

George Berkeley

George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.

Uus!!: Immanuel Kant ja George Berkeley · Näe rohkem »

Gilles Deleuze

Gilles Deleuze (18. jaanuar 1925 – 4. november 1995) oli prantsuse filosoof, kes on tuntud oma empiristliku immanentsuse filosoofia poolest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Gilles Deleuze · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.

Uus!!: Immanuel Kant ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »

Heebrea keel

Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.

Uus!!: Immanuel Kant ja Heebrea keel · Näe rohkem »

Heinrich Heine

Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; arvatavasti 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis) oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19.

Uus!!: Immanuel Kant ja Heinrich Heine · Näe rohkem »

Hing

Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.

Uus!!: Immanuel Kant ja Hing · Näe rohkem »

Hinge surematus

Hinge surematus on mitmes usundis, sealhulgas enamikus kristluse ja islami vooludes oluline kontseptsioon, mille kohaselt on inimesel lisaks maisele, ainelisele ja surelikule kehale ka mittemateriaalne hing, mis jätkab eksistentsi pärast inimese surma.

Uus!!: Immanuel Kant ja Hinge surematus · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).

Uus!!: Immanuel Kant ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Igor Narski

Igor Sergejevitš Narski (vene keeles: И́горь Серге́евич На́рский; 18. november 1920, Moršansk, Venemaa – 7. august 1993, Moskva, Venemaa) oli vene filosoof, filosoofia ajaloo spetsialist, silmapaistev nõukogude kultuuri tegelane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Igor Narski · Näe rohkem »

Ilmamaa

Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ilmamaa · Näe rohkem »

Isaac Newton

Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Isaac Newton · Näe rohkem »

Jüri Saar (filosoof)

Jüri Saar (1941 – 1984) oli eesti filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jüri Saar (filosoof) · Näe rohkem »

Jean-Jacques Rousseau

Jean-Jacques Rousseau (ka Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Genfi Vabariik – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jean-Jacques Rousseau · Näe rohkem »

Jean-Paul Sartre

Jean-Paul Sartre Jean-Paul Charles Aymard Sartre (21. juuni 1905 Pariis – 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jean-Paul Sartre · Näe rohkem »

Johann Hamann

Johann Georg Hamann (27. august 1730 Königsberg – 21. juuni 1788 Münster) oli saksa filosoof, üks liikumise "torm ja tung" peamisi esindajaid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Johann Hamann · Näe rohkem »

John Locke

John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.

Uus!!: Immanuel Kant ja John Locke · Näe rohkem »

John Stuart Mill

John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.

Uus!!: Immanuel Kant ja John Stuart Mill · Näe rohkem »

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Uus!!: Immanuel Kant ja Jumal · Näe rohkem »

Jumalatõestus

Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.

Uus!!: Immanuel Kant ja Jumalatõestus · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Kanti antinoomiad

Immanuel Kanti antinoomiad, raamatust "Puhta mõistuse kriitika", on vastuolud mis tema arvates järgnesid tingimata meie katsetest ette kujutada transtsendentset reaalsust.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kanti antinoomiad · Näe rohkem »

Karl Morgenstern

Gerhard von Kügelgeni õlimaal, 1808–1809 Joseph Kriehuberi litograafia, 1828 Toomemäel Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu) oli saksa keeleteadlane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Karl Morgenstern · Näe rohkem »

Kasvatus (ajakiri)

Kasvatus oli Eestis aastail 1919–1940 ilmunud kasvatusteaduse ajakiri, Eesti Õpetajate Liidu häälekandja.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kasvatus (ajakiri) · Näe rohkem »

Kategooria (filosoofia)

Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »

Kategooriline imperatiiv

Kategooriline imperatiiv (Saksa keeles: kategorischer Imperativ) on Immanuel Kanti filosoofia kategooria, mis väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi: "...käitu nii, et sinu taotluste lähedasteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse printsiibiks." Kategooriline/ hüpoteetiline imperatiiv sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelneva soovi või kava seisukohalt: "Kui sa tahad tark välja näha, siis pea suu." Korraldus suu pidada kehtib ainult nende jaoks, kellel on vastav soov või kalduvus; selle jaoks, kellel pole soovi tark välja näha, puudub sellel korraldusel või soovitusel jõud.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kategooriline imperatiiv · Näe rohkem »

Kavalus

Kavalus on omadus, kus keegi omab ja kasutab varjatud tarkusi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kavalus · Näe rohkem »

Königsbergi ülikool

Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.

Uus!!: Immanuel Kant ja Königsbergi ülikool · Näe rohkem »

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »

Kogemus

Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kogemus · Näe rohkem »

Kohus (eetika)

Kohus ehk moraalne vajadus on üks eetika põhikategooriaid, mis väljendab erilist moraalset suhet.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kohus (eetika) · Näe rohkem »

Kohustus

Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kohustus · Näe rohkem »

Kolm kriitikat

Kolme kriitika või Kanti kolme kriitika nime all tuntakse Immanuel Kanti filosoofilisi peateoseid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kolm kriitikat · Näe rohkem »

Kompatibilism

Kompatibilism on veendumus, et vaba tahe ja determinism on ühilduvad ideed, kus mõlemat on võimalik uskuda, sealjuures minemata vastuollu loogikaga.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kompatibilism · Näe rohkem »

Konstantin Ramul

Konstantin Ramul Konstantin Ramul (30. mai 1879 Kuressaare – 11. veebruar 1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ja professor.

Uus!!: Immanuel Kant ja Konstantin Ramul · Näe rohkem »

Kontseptualism

Kontseptualismiks nimetatakse filosoofias vaadet, mille kohaselt universaalid küll eksisteerivad, kuid üksnes mõistetena vaimus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kontseptualism · Näe rohkem »

Kosmogoonia

Kosmogoonia (vanakreeka sõnast κοσμογονία (kosmogonia; 'maailma tekkimine')) on astronoomia haru, mis uurib Universumi ja selle koostisosade teket ja arengut.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kosmogoonia · Näe rohkem »

Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?

"Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?" ("Beantwortung der Frage: Was ist Aufklärung?") on Immanuel Kanti essee, mis ilmus 1784.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kostmine küsimusele: Mis on valgustus? · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kristlus · Näe rohkem »

Kuldsulg

Kuldsulg on Eesti meediaettevõte, mis on varem tuntud eelkõige kirjastusena.

Uus!!: Immanuel Kant ja Kuldsulg · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lääne filosoofia

Lääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana.

Uus!!: Immanuel Kant ja Lääne filosoofia · Näe rohkem »

Leo Anvelt

Leo Anvelt (tegelik nimi Leopold Anveldt; 4. september 1908 Türi – 3. juuni 1983 Tartu) oli eesti kirjanik, kirjandusteadlane ja filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Leo Anvelt · Näe rohkem »

Loodusseadus

Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.

Uus!!: Immanuel Kant ja Loodusseadus · Näe rohkem »

Looming (ajakiri)

Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.

Uus!!: Immanuel Kant ja Looming (ajakiri) · Näe rohkem »

Maksiim

Maksiim (prantsuse maxime) on lühikesse lausesse pandud elutarkus või käitumisreegel.

Uus!!: Immanuel Kant ja Maksiim · Näe rohkem »

Mare Rand

Mare Rand 2017. aasta sügisel Toomemäel Mare Rand (aastani 1970 Kaare; sündinud 7. septembril 1945 Koeru alevikus Järvamaal) on Eesti filoloog ja raamatuteadlane.

Uus!!: Immanuel Kant ja Mare Rand · Näe rohkem »

Margus Ott

Margus Ott (sündinud 7. oktoobril 1975) on eesti filosoof ja tõlkija.

Uus!!: Immanuel Kant ja Margus Ott · Näe rohkem »

Martin Knutzen

Martin Knutzen (14. detsember 1713 Königsberg – 29. jaanuar 1751 Königsberg) oli saksa filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Martin Knutzen · Näe rohkem »

Mõistus

Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Mõistus · Näe rohkem »

Meelteandmed

Meelteandmed ehk meeleandmed (inglise sense data, sense-data) on tajufilosoofias (inglise philosophy of perception) inimese poolt vahetult (meeltega) tajutavad andmed.

Uus!!: Immanuel Kant ja Meelteandmed · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Metafüüsika · Näe rohkem »

Moraaliabsolutism

Moraaliabsolutism on eetiline vaade, kus teatud tegevused on sisuliselt õiged või valed.

Uus!!: Immanuel Kant ja Moraaliabsolutism · Näe rohkem »

Moraalne vastutus

Moraalseks vastutuseks millegi, näiteks teo või tegematajätmise eest peetakse tavaliselt kiituse, laituse või mõne muu moraalse reaktsiooni väärimist selle eest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Moraalne vastutus · Näe rohkem »

Noumenon

Noumenon (kreeka sõna: 'see, mis on mõeldav') on keskaja filosoofias kasutusele võetud termin, mis tähendab mingit mõeldavat objekti (inglise posited object) või sündmust, mis on mõistusega käsitatav, mõistusega n-ö nähtav.

Uus!!: Immanuel Kant ja Noumenon · Näe rohkem »

Olion

Olion on endine kirjastus Eestis.

Uus!!: Immanuel Kant ja Olion · Näe rohkem »

Otsustus

Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.

Uus!!: Immanuel Kant ja Otsustus · Näe rohkem »

Otsustusvõime kriitika

"Otsustusvõime kriitika" ehk "Otsustusjõu kriitika" (saksa keeles "Kritik der Urteilskraft", algses õigekirjas "Critik der Urtheilskraft") on Immanuel Kanti filosoofiline teos, mis ilmus esmakordselt 1790.

Uus!!: Immanuel Kant ja Otsustusvõime kriitika · Näe rohkem »

Palve

Palve on soovi avaldamine.

Uus!!: Immanuel Kant ja Palve · Näe rohkem »

Põhjus

Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.

Uus!!: Immanuel Kant ja Põhjus · Näe rohkem »

Pietism

Pietism (ladina sõnast pietas 'vagadus, jumalakartlikkus') oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.–19.

Uus!!: Immanuel Kant ja Pietism · Näe rohkem »

Piljard

Piljardilauad Nurmijärvi piljardisaalis Piljard on sportmäng, milles kiiga lüües veeretatakse kuule piiretega laua külgedel ja nurkadel asetsevatesse aukudesse.

Uus!!: Immanuel Kant ja Piljard · Näe rohkem »

Piret Kuusk

Piret Kuusk Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis. Piret Kuusk (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Piret Kuusk · Näe rohkem »

Platon

Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Immanuel Kant ja Platon · Näe rohkem »

Praktiline filosoofia

Praktiliseks filosoofiaks nimetatakse filosoofia harusid, mis on tihedalt seotud praktiliste rakendustega nagu eetika, esteetika, poliitiline filosoofia, õigusfilosoofia, religioonifilosoofia, väärtusteooria jts.

Uus!!: Immanuel Kant ja Praktiline filosoofia · Näe rohkem »

Praktilise mõistuse kriitika

"Praktilise mõistuse kriitika" (saksa keeles "Kritik der praktischen Vernunft") on saksa filosoofi Immanuel Kanti üks peateoseid, mis ilmus esmakordselt aastal 1788.

Uus!!: Immanuel Kant ja Praktilise mõistuse kriitika · Näe rohkem »

Prantsuse revolutsioon

Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.

Uus!!: Immanuel Kant ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »

Predikaat

Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.

Uus!!: Immanuel Kant ja Predikaat · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Immanuel Kant ja Preisimaa · Näe rohkem »

Priima (gümnaasium)

Priima on Saksamaa ja Šveitsi gümnaasiumi kõrgeim aste.

Uus!!: Immanuel Kant ja Priima (gümnaasium) · Näe rohkem »

Professor

Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.

Uus!!: Immanuel Kant ja Professor · Näe rohkem »

Psühholoogia

Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Psühholoogia · Näe rohkem »

Puhas mõistus

Puhas mõistus on Immanuel Kanti järgi meelelisusest sõltumatu mõistus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Puhas mõistus · Näe rohkem »

Puhta mõistuse kriitika

Esimese trüki tiitelleht "Puhta mõistuse kriitika" ("Kritik der reinen Vernunft", originaalis Critik der reinen Vernunft; ee Ainult mõistusest lähtuva kriitika) on saksa filosoofi Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos.

Uus!!: Immanuel Kant ja Puhta mõistuse kriitika · Näe rohkem »

Religioon

Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.

Uus!!: Immanuel Kant ja Religioon · Näe rohkem »

René Descartes

René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.

Uus!!: Immanuel Kant ja René Descartes · Näe rohkem »

Ristimine

Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ristimine · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Immanuel Kant ja Rootsi · Näe rohkem »

Ruum

Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.

Uus!!: Immanuel Kant ja Ruum · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Immanuel Kant ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sally Sedgwick

Sally Sedgwick on USA filosoof, kes uurib Immanuel Kanti ja Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sally Sedgwick · Näe rohkem »

Sündmus

Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sündmus · Näe rohkem »

Sünteetiline otsustus

Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sünteetiline otsustus · Näe rohkem »

Sünteetiline propositsioon

Sünteetiline propositsioon on filosoofia mõiste, mis on tuletatud Immanuel Kanti sünteetilise otsustuse järgi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sünteetiline propositsioon · Näe rohkem »

Sextus Empiricus

Sextus Empiricus (u 160–210) oli kreeka filosoof.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sextus Empiricus · Näe rohkem »

Skeptitsism

Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.

Uus!!: Immanuel Kant ja Skeptitsism · Näe rohkem »

Sovetsk

Tilsiti vanalinna skeem (W. Thalmann) Memeli vahel Schenkendorfi mälestussambaga (1930) Tilsiti Saksa kirik Majad Sovetskis Sovetsk (saksa keeles Tilsit, leedu keeles Tilžė, poola keeles Tylża) on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Sovetski linnaringkonna ainus asula.

Uus!!: Immanuel Kant ja Sovetsk · Näe rohkem »

Subjekt (loogika)

Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).

Uus!!: Immanuel Kant ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »

Surematus

Meduus ''Turritopsis dohrnii'' Surematus ehk igavene elu (inglise keeles: immortality) on lõppematu, surmast vabastatud elu; lõputu eksistents.

Uus!!: Immanuel Kant ja Surematus · Näe rohkem »

Suuri mõtlejaid

"Suuri mõtlejaid" on Eesti raamatusari, mis sisaldab raamatuid maailma tähtsaimatest filosoofidest.

Uus!!: Immanuel Kant ja Suuri mõtlejaid · Näe rohkem »

Tahe

Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.

Uus!!: Immanuel Kant ja Tahe · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Immanuel Kant ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Immanuel Kant ja Tartu · Näe rohkem »

Teadmine

Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.

Uus!!: Immanuel Kant ja Teadmine · Näe rohkem »

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Immanuel Kant ja Teadus · Näe rohkem »

Terve mõistus

Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Terve mõistus · Näe rohkem »

Transtsendentaalfilosoofia

Transtsendentaalfilosoofia on mõtlemise tava, mida võib eelkõige seostada Immanuel Kanti filosoofiaga, mis põhjendab tunnetuse aprioorsed vormid transtsendentaalselt.

Uus!!: Immanuel Kant ja Transtsendentaalfilosoofia · Näe rohkem »

Tunnetus (filosoofia)

Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.

Uus!!: Immanuel Kant ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »

Usk

Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Usk · Näe rohkem »

Uuskantiaanlus

Uuskantiaanlus ehk neokantiaanlus (saksa keeles Neukantianismus) on Immanuel Kanti filosoofia taassünd 19.

Uus!!: Immanuel Kant ja Uuskantiaanlus · Näe rohkem »

Vaba tahe

Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.

Uus!!: Immanuel Kant ja Vaba tahe · Näe rohkem »

Vabadus

Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.

Uus!!: Immanuel Kant ja Vabadus · Näe rohkem »

Valgustusajastu

Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.

Uus!!: Immanuel Kant ja Valgustusajastu · Näe rohkem »

Voltaire

Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.

Uus!!: Immanuel Kant ja Voltaire · Näe rohkem »

Will Durant

William James Durant (5. november 1885 North Adams, Massachusetts – 7. november 1981 Los Angeles) oli Ameerika ajaloolane, filosoof ja kirjanik.

Uus!!: Immanuel Kant ja Will Durant · Näe rohkem »

12. veebruar

12.

Uus!!: Immanuel Kant ja 12. veebruar · Näe rohkem »

1724

1724.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1724 · Näe rohkem »

1740

1740.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1740 · Näe rohkem »

1755

1755.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1755 · Näe rohkem »

1770

1770.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1770 · Näe rohkem »

1781

1781.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1781 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1783 · Näe rohkem »

1785

1785.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1785 · Näe rohkem »

1788

1788.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1788 · Näe rohkem »

1790

1790.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1790 · Näe rohkem »

1804

1804.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1804 · Näe rohkem »

1924

1924.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1924 · Näe rohkem »

1927

1927.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1927 · Näe rohkem »

1937

1937.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1937 · Näe rohkem »

1979

1979.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1979 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1982 · Näe rohkem »

1996

1996.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1996 · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: Immanuel Kant ja 1998 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Immanuel Kant ja 2001 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Immanuel Kant ja 2004 · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Immanuel Kant ja 2007 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Immanuel Kant ja 2011 · Näe rohkem »

22. aprill

22.

Uus!!: Immanuel Kant ja 22. aprill · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »