Kiiremini kui brauser!
17 suhted: Asi, Berkeley, David Hume, Filosoofia, George Berkeley, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gustav Teichmüller, Hermann Lotze, Idee, Indrek Meos, John Locke, Madhjamaka, Mateeria, Nicolas Malebranche, Olemine, René Descartes, Uusaja filosoofia.
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Immaterialism ja Asi · Näe rohkem »
Berkeley
Campanile'i kellatorn ja Satheri väravad Berkeley ülikoolilinnakus Vaade Berkeley mägedest Berkeleyle ja San Francisco lahele Berkeley on linn Ameerika Ühendriikides California osariigis Alameda maakonnas.
Uus!!: Immaterialism ja Berkeley · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Immaterialism ja David Hume · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Immaterialism ja Filosoofia · Näe rohkem »
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Uus!!: Immaterialism ja George Berkeley · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Immaterialism ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Gustav Teichmüller
Gustav Teichmüller Gustav Teichmüller (19. november 1832 Braunschweig – 22. mai 1888 Tartu) oli saksa filosoof ja filosoofiaajaloolane, kes töötas Eestis.
Uus!!: Immaterialism ja Gustav Teichmüller · Näe rohkem »
Hermann Lotze
Rudolf Hermann Lotze (21. mai 1817 Bautzen – 1. juuli 1881 Berliin) oli saksa filosoof, loogik, psühholoog ja semiootik.
Uus!!: Immaterialism ja Hermann Lotze · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Immaterialism ja Idee · Näe rohkem »
Indrek Meos
Indrek Meos (sündinud 23. märtsil 1969 Viljandis) on eesti filosoof.
Uus!!: Immaterialism ja Indrek Meos · Näe rohkem »
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Uus!!: Immaterialism ja John Locke · Näe rohkem »
Madhjamaka
Madhjamaka (sanskriti keeles madhyamaka ‘kesktee õpetus’; tiibeti keeles dbu ma pa’i lugs; hiina keeles 中觀派 zhongguan pai; jaapani keeles chūgan ha), teise nimega šuunjavaada (sanskriti keeles śūnyavāda ‘tühjuse õpetus’) on mahajaana koolkond, mille rajajaks peetakse Nāgārdžunat.
Uus!!: Immaterialism ja Madhjamaka · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Immaterialism ja Mateeria · Näe rohkem »
Nicolas Malebranche
Nicolas Malebranche Nicolas Malebranche (6. august 1638 Pariis – 13. oktoober 1715 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja füüsik, keda tuntakse tänapäeval eelkõige okasionalismi pooldajana – see on filosoofiline õpetus, mille kohaselt pole kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel otseseid põhjuslikke seoseid, nendevahelise kooskõla loob Jumal kooskõlastab neid igakordse sekkumisega.
Uus!!: Immaterialism ja Nicolas Malebranche · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Immaterialism ja Olemine · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Immaterialism ja René Descartes · Näe rohkem »
Uusaja filosoofia
Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.
