Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Inglismaa kuningas

Index Inglismaa kuningas

Inglismaa kuningas oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.

100 suhted: Alfred Suur, Anglikaani kirik, Anjou dünastia, Athelstan, Edmund II, Edward I, Edward II, Edward III, Edward IV, Edward Usutunnistaja, Edward V, Edward Vanem, Edward VI, Elizabeth I, Ethelred II, Ethelweard, Geoffroy V, Hardeknud, Harold I, Harold II, Henry I, Henry II, Henry III, Henry IV, Henry V, Henry VI, Henry VII, Henry VIII, Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Inglismaa lipp, James I (Inglismaa), Jane Grey, John Maata, Katoliiklus, Keisrinna Matilda, Knud Suur, Lancasteri dünastia, Mary I, Prantsuse keel, Richard I, Richard II, Richard III, Rooside sõda, Saksi dünastia, Stephen, Svend Harkhabe, Tudorid, Westminster, ..., William II, William Vallutaja, Winchester, Yorki dünastia, 1013, 1014, 1016, 1035, 1040, 1042, 1066, 1087, 1100, 1135, 1141, 1154, 1189, 1199, 1216, 1272, 1307, 1327, 1377, 1399, 1413, 1422, 1461, 1483, 1485, 1509, 1533, 1547, 1553, 1558, 1603, 1649, 1660, 1707, 878, 899, 924, 925, 927, 939, 940, 946, 955, 959, 975, 978. Laienda indeks (50 rohkem) »

Alfred Suur

Alfred Suure kujutisega münt ligikaudu aastast 880. Alfred Suur (849 – 26. oktoober 899, vanainglise keeles Ælfrēd või Ælfrǣd) oli Wessexi kuningas aastail 871–899 ja Inglismaa kuningriigi kuningas aastail 878–899.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Alfred Suur · Näe rohkem »

Anglikaani kirik

Anglikaani kirik on õpetuse laadilt protestantlik, hierarhiliselt struktuurilt ja jumalateenistuse korralt katoliiklik Inglise riigikirik.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Anglikaani kirik · Näe rohkem »

Anjou dünastia

Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Anjou dünastia · Näe rohkem »

Athelstan

Aethelstan (Æþelstān) (umbes 895 Wessex – 27. oktoober 939) oli Inglismaa kuningas aastail 924–939.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Athelstan · Näe rohkem »

Edmund II

Edmund Raudkülg Edmund II ehk Edmund Raudkülg (Edmund Ironside, vanainglise keeles Eadmund; umbes 988 või 993 – 30. november 1016) oli Inglismaa kuningas aastal 1016.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Edmund II · Näe rohkem »

Edward I

Edward I Edward I, ka Edward Longshanks (Edward Pikk-koib; 17. juuni 1239, Westminster, Middlesex – 7. juuli 1307, Burgh-on-Sands, Cumberland) oli alates 20. novembrist 1272 kuni surmani Inglismaa kuningas ja Iirimaa isand ning alates 14. veebruarist 1254 Chesteri krahv.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Edward I · Näe rohkem »

Edward II

Edward II Edward II kroonimine. Kaasaegne joonistus Edward II (25. aprill 1284 Caernarvonshire, Wales – 21. september, 1327 Gloucestershire) oli Inglismaa kuningas (1307–1327), Iirimaa lord ja Akvitaania hertsog.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Edward II · Näe rohkem »

Edward III

Edward III. Edward III (13. november 1312 Windsori loss, Berkshire – 21. juuni 1377 Surrey) oli Inglismaa kuningas ning Iirimaa isand 1327–1377.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Edward III · Näe rohkem »

Edward IV

Edward IV Edward IV sünninimi: Edward Plantagenet, Yorki hertsog (28. aprill 1442, Rouen, Prantsusmaa – 9. aprill 1483, Westminster, Suurbritannia) oli Inglismaa kuningas ning Iirimaa lord (4. märts 1461 – 2. oktoober 1483 (väikese vaheajaga 1470–1471) Edward IV oli esimene inglise kuningas Yorki dünastiast. Valitsejatiitel: By the Grace of God, King of England and France and Lord of Ireland (Dei Gracia Rex Anglie et Francie Dominus Hibernie) 1399. aastal rajas Bolingbroke'i Henry (Inglismaa kuningas (1399–1413) Henry IV) Lancasteri dünastia, kui ta kõrvaldas võimult oma nõo Richard II, kelle võim ajendas laialdast vastasseisu aadlike seas. Henry IV ja tema poeg Henry V (Inglismaa kuningas, 1413–1422) valitsesid riiki tänu sõjalisele vaprusele, aga kui Henry V suri, päris trooni tema poeg Henry VI (Inglismaa kuningas, 1422–1461 ja 1470–1471), kes oli siis veel imik. Riiki hakkasid juhtima riiakad abivalitsejad. Kuna Henry VI ei olnud võimeline riiki valitsema, siis soovis Yorki hertsog Richard Plantagenet asuda ise Inglismaad juhtima. Ta oli Edward III teise ja neljanda poja järeltulija. Ühtlasi tõestas ta end võimeka valitsejana, esindades Inglise krooni huve Prantsusmaal ja Iirimaal. Richard käis pidevalt kohut esileküündivate Lancasteri suguvõsa esindjatega ja ka Henry VI naise Anjou' Margaretiga, kes kartis, et Richard võib välja tõrjuda tema ja Henry VI poja Edwardi. 1459. aastal üks Yorki Richardi peamisi toetajaid, Warwicki krahv Richard Neville, tulles Calais'st, vallutas Inglismaa ja vangistas kuningas Henry VI Northamptoni lahingus. Yorki Richard tuli tagasi Inglismaale ja hakkas Inglismaa kaitsjaks (Protector of England), aga ideed, et temast saab kuningas, ei kiidetud heaks. Margaret ja lepitamatud Lancasteri aadlikud kogusid oma väed Põhja-Inglismaal kokku. Yorki Richard läks neid oma väega maha suruma, aga ta tapeti lahingus, 1460. aastal liikus Lancasteri armee edasi lõuna poole kuni uue kokkupõrkeni, mida tuntakse teise St. Albansi lahinguna. Selle lahingu tulemusena vabastati Henry VI. Londonisse Lancasterid aga ei jõudnud ja nad taandusid oma vägedega taas põhja. Edward, Yorki Richardi vanim poeg kogus varsti Yorki mehed taas kokku ja nad võitsid purustavalt Towtoni lahingu 1461. aastal. Selle tulemusena sai Edwardist Inglise kuningas Edward IV. Lancasterid korraldasid mitmeid ülestõuse ja 1464. aastal vangistati taas Henry. Edward läks aga tülli oma peamise liitlase ja nõustajaga, Warwicki krahvi Richard Nevillega. Lisaks sellele tõukas ta veel eemale palju oma sõpru ja võõrandus isegi oma perekonnast, sest eelistas luua pere Elizabeth Woodville'iga, kellega ta oli salaja abiellunud. Warwicki krahvi Richard Neville, kellega oli Edward tülli läinud, püüdis troonile aidata Edwardi nooremat ja kadedat venda George'i, kes oli Clarence'i hertsog, ja lõpuks tahtis ta aidata troonile Henry VI. Aastal 1470 saigi Henry VI taas kuningaks, aga 1471 lükkas Edward IV ta taas troonilt ning sai uuesti kuningaks. Warwicki krahvi Richard Neville ja Lancasteri troonipärija surid Barneti lahingus 1471. aastal ning hiljem tapeti ka Henry VI. Järgnes rahuperiood, mis kestis kuni 1483. aastani, mil suri Edward. Ta vend Richard III (Inglismaa kuningas, 1483–1485) laskis tema pojad, vahepeal kuningaks saanud Edward V (Inglismaa kuningas, 1483) ja Shrewsbury Richardi, ebaseaduslikuks kuulutada ja sai ise kuningaks.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Edward IV · Näe rohkem »

Edward Usutunnistaja

Bayeux vaibal Edward Usutunnistaja, ka Edward the Confessor ja Eadweard III (umbes 1003/1005 – 4. jaanuaril 1066) oli Inglismaa kuningas alates 8. juunist 1042 kuni oma surmani.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Edward Usutunnistaja · Näe rohkem »

Edward V

Edward V Edward V (2. november 1470, Westminster – teadmata) oli Plantagenetite soost Inglismaa kuningas ja Iirimaa lord (9. aprillist 25. juunini 1483); sünnist saadik Walesi prints ja Chesteri krahv.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Edward V · Näe rohkem »

Edward Vanem

Edward Vanema pildiga münti jäljendav pross (ligikaudu aastast 920). Edward Vanem Edward Vanem (u 871 Wessex – 17. juuli 924 Cheshire) oli Inglismaa kuningas (valitses 899–924).

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Edward Vanem · Näe rohkem »

Edward VI

Edward VI (sündinud Edward Plantagenet (12. oktoober 1537, London – 6. juuli 1553, Greenwich) oli Inglismaa ja Iirimaa kuningas (28. jaanuar 1547 – 6. juuli 1553). Henry VIII ja Jane Seymouri poeg. Valitsejatiitel: By the Grace of God, King of England, France and Ireland, Defender of the Faith, and of the Church of England and also of Ireland in Earth Supreme Head (Dei Gracia Anglie, Francie et Hibernie Rex, Fidei Defensor, et in terra ecclesie Anglicane et Hibernice supremum caput) Edward sündis 1537. aastal, kui ta isa, Henry VIII oli juba 46-aastane. Tema ema suri aga paar päeva pärast sünnitust. Ema eest oli talle Henry VIII viimane naine Katherine Parr, kes suri 1548. aastal. Edward sai väga hea hariduse, osutudes sama andekaks kui ta isa, osates juba 9-aastaselt kreeka, ladina ja prantsuse keelt, ent samas hoiti teda ka muust maailmast äärmiselt eraldatult, sest ta isa kartis paaniliselt, et midagi võib ta ainsa seadusliku meessoost järeltulijaga juhtuda. Edwardi tervis oli sünnist saadik küllaltki nõrk, tal oli kahvatu näojume, nagu ta vanaisal Henry VII-l ning ta haigestus kergesti. Tänu Katherine Parrile sai Edwardist ka veendunud protestant, kes pööras usuasjade sisulisele küljele tunduvalt rohkem tähelepanu kui ta isa. Edwardi lapsepõlv jäi aga lühikeseks, sest juba enne, kui ta jõudis 10-aastaseks saada, suri Henry VIII ning Edward kuulutati kuningaks. Tegeliku võimu haaras enda kätte kuninga onu lordprotektor Somerseti hertsog Edward Seymour, keda toetas lordkantsler Richard Rich ja kellega hakkas võimu pärast võitlema vend Thomas Seymour, kes abiellus Katherine Parriga ning püüdis pärast tolle surma saada enda naiseks Henry VIII tütart Elizabethi. Peagi küpses vandenõu Edwardi kukutamiseks, Thomas Seymour kavatseski panna troonile Elizabethi ning ise kuningana valitseda. 1549. aasta alguses plaanis ta kuningat röövida, kuid selle nurjas Edwardi lemmikkoera kohalolek. Järgnevalt vangistatud Thomas Seymour hukati, kuid ka Edward Seymouri positsioon muutus üha ebastabiilsemaks, sest ta ei tulnud toime riigi üha keerulisemaks muutuva majandusolukorraga. Samuti oli ta alustanud sõda Šotimaa vastu, et saavutada Edwardi ja lapskuninganna Mary Stuarti abielu, mis oleks kahe riigi suhteid taas silunud. Kuid sõda ei kulgenud hästi, sest šotlastele tõttasid appi prantslased. Riigis puhkesid rahutused ning Edward Seymour pidi rakendama karme meetmeid, et neid maha suruda. Nõnda muutus ta üha ebapopulaarsemaks. Lõpuks sunnitigi Edward VI-t Edward Seymouri riigireeturiks nimetama ning võimule tõusis Northumberlandi hertsog John Dudley, kes asus esile upitama oma kaitsealust Jane Greyd, samuti Henry VII lapselast, keda ta lootis Edwardiga naita. Edward Seymour hukati aga 1552. aastal. Samal ajal viidi läbi oluline pööre protestantismi poole: ladinakeelne missa keelustati ning anti välja ka ingliskeelne palveraamat. Selle reformi taga olid Dudley ja Caneterbury peapiiskop Thomas Cranmer, ent kindlasti toetas seda ka kuningas, kes teatavasti oli veendunud protestant. Kuid see muudatus oli vastukarva nii paljudele katoliku usule truuks jäänud ülikutele kui ka lihtinimestele, kelle harjumuspäraseid usulisi traditsioone nii tõsiselt muudeti. Seega sillutas see teed hilisemale katoliiklikule restauratsioonile Mary I ajal, kes valmistas oma kuningast vennale usuliste veendumuste pärast tõsist meelehärmi. 1552. aastal haigestus Edward aga rõugetesse ning oleks peaaegu surnud. Vaevalt paranenud, haigestus ta aga tiisikusse ning suri vaid 15-aastasena 1553. aasta juulis. John Dudley mahhinatsioonide tulemusena tõusis troonile sama noor Jane Grey.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Edward VI · Näe rohkem »

Elizabeth I

Elizabeth I (7. september 1533, Greenwich – 24. märts 1603, Richmond Londoni lähedal) oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Elizabeth I · Näe rohkem »

Ethelred II

Ethelred II Ethelred II ehk Ethelred the Unready (ka Aethelred, vanainglise Æþelred Unræd; umbes 968 – 23. aprill 1016) oli Inglismaa kuningas aastatel 978–1013 ja 1014–1016.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Ethelred II · Näe rohkem »

Ethelweard

Ethelweard (? – 2. august 924) oli Inglismaa kuningas.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Ethelweard · Näe rohkem »

Geoffroy V

pisi Geoffroy V (ka Geoffroy Plantagenet; 24. august 1113 – 7. september 1151 Château-du-Loir) oli Anjou krahv aastast 1129 ja Normandia hertsog aastast 1144.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Geoffroy V · Näe rohkem »

Hardeknud

Hardeknud (taani Knud III Hardeknud, inglise Canute II Hardy või Harthacanute; umbes 1018 – 8. juuni 1042) oli Knud Suure poeg ning Taani kuningas 1035–1042 ja Inglise kuningas 1035–1037 ning 1040–1042.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Hardeknud · Näe rohkem »

Harold I

Harold I Harold I ehk Harold Harefoot (Harold Jänesjalg; umbes 1015 – 17. märts 1040) oli Inglismaa kuningas aastatel 1035–1040.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Harold I · Näe rohkem »

Harold II

Bayeux' vaibal Harold II ehk Harold Godwinson (umbes 1022 – 14. oktoober 1066) oli Inglismaa kuningas aastal 1066.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Harold II · Näe rohkem »

Henry I

Henry I Henry I (Beauclerc, sündinud 1068 või 1069, surnud 1. detsembril 1135) oli Inglismaa kuningas 1100–1135 ja Normandia hertsog (1105–1135).

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Henry I · Näe rohkem »

Henry II

Henry II Henry II (5. märts 1133 – 6. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Henry II · Näe rohkem »

Henry III

Henry III (1. oktoober 1207, Winchesteri loss – 16. november 1272, Westminster) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa isand ja Akvitaania hertsog 1216–1272.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Henry III · Näe rohkem »

Henry IV

Henry IV Henry IV (Henry Bolingbroke; 3. aprill 1367 – 20. märts 1413) oli Inglismaa kuningas aastatel 1399–1413.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Henry IV · Näe rohkem »

Henry V

Henry V Henry V (16. september 1387 – 31. august 1422) oli Inglismaa kuningas 1413–1422.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Henry V · Näe rohkem »

Henry VI

Henry VI Henry VI (6. detsember 1421 – 21. mai 1471) oli Inglismaa kuningas aastatel 1422–1461 ja 1470–1471.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Henry VI · Näe rohkem »

Henry VII

thumb Henry VII (28. jaanuar 1457 – 21. aprill 1509) oli Inglismaa kuningriigi kuningas alates 22. augustist 1485, Tudori dünastia asutaja.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Henry VII · Näe rohkem »

Henry VIII

Henry VIII (28. juuni 1491 – 28. jaanuar 1547) oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509–1547.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Henry VIII · Näe rohkem »

Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend

Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend · Näe rohkem »

Inglismaa kuningas

Inglismaa kuningas oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Inglismaa kuningas · Näe rohkem »

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas, Suurbritannia saare lõunaosas, aastail 927–1649 ja 1660–1707.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »

Inglismaa lipp

Inglismaa lipp on Suurbritannia ajaloolise piirkonna - Inglismaa lipp.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Inglismaa lipp · Näe rohkem »

James I (Inglismaa)

James I 1610. aasta paiku James I (19. juuni 1566 – 27. märts 1625) oli Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastast 1603 ning Šotimaa kuningas James VI nime all aastast 1567 kuni oma surmani.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja James I (Inglismaa) · Näe rohkem »

Jane Grey

Maali "Leedi Jane Grey hukkamine" ("Le Supplice de Jeanne Grey") autor prantsuse kunstnik Paul Delaroche, 1833 Jane (sünninimi leedi Jane Grey; oktoober 1537 Leicestershire – 12. veebruar 1554 London) oli Inglismaa, Prantsusmaa ja Iirimaa kuninganna 6. juuli (10. juuli) – 19. juuli 1553.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Jane Grey · Näe rohkem »

John Maata

John Maata John Maata (24. detsember 1166 või 1167 Oxford – 18/19. oktoober 1216 Nottinghamshire, Inglismaa) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv 27. mai 1199 – 19. oktoober 1216.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja John Maata · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Keisrinna Matilda

Keisrinna Matilda Keisrinna Matilda, Anjou krahvinna, Inglise leedi (mõnikord Maud/Maude) (veebruar 1102 - 10. september 1167) oli Inglismaa kuninga (1100–1135) Henry I ja Edithi (Šoti Matilda) tütar.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Keisrinna Matilda · Näe rohkem »

Knud Suur

Knud Suur ehk Knud II, ka Knut Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Knud Suur · Näe rohkem »

Lancasteri dünastia

Lancasteri dünastia oli Inglismaa kuningriigi kuningadünastia aastatel 1399–1471.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Lancasteri dünastia · Näe rohkem »

Mary I

Anthonis Mor. Mary I portree. 1554. Mary I (18. veebruar 1516 Placentia palee, Greenwich – 17. november 1558 Saint Jamesi palee, London) oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna aastatel 1553–1558.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Mary I · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Richard I

Richard Lõvisüda Richard I Lõvisüda (inglise keeles ka Richard the Lion-heart või Lion-hearted, prantsuse keeles Richard Cœur de Lion ja Oc et No; 8. september 1157 Oxford, Inglismaa – 6. aprill 1199 Châlus, Akvitaania hertsogkond) oli Inglismaa kuningriigi kuningas 1189–1199, Akvitaania hertsog (1189–1199) ja Poitiers' hertsog.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Richard I · Näe rohkem »

Richard II

Richard II Richard II (6. jaanuar 1367 – 14. veebruar 1400) oli Inglismaa kuningas aastatel 1377–1399.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Richard II · Näe rohkem »

Richard III

Richard III Richard III (2. oktoober 1452 – 22. august 1485) oli Inglismaa kuningas 6. juulist 1483 kuni surmani 1485.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Richard III · Näe rohkem »

Rooside sõda

Rooside sõda (1455–1487) oli sõdade seeria Plantagenetide dünastiasse kuuluva Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel Inglise trooni üle.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Rooside sõda · Näe rohkem »

Saksi dünastia

Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Saksi dünastia · Näe rohkem »

Stephen

Stephen. Umbes 1620. aasta portree Stephen (ka Stephen de Blois; 1096 – 25. oktoober 1154) oli viimane Normanni dünastiast Inglismaa kuningas (1135–1154) ja Normandia hertsog (1135–1154).

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Stephen · Näe rohkem »

Svend Harkhabe

Svend Harkhabe Svend Harkhabe ehk Svend I (inglise keeles Sweyn; vanapõhja keeles Sveinn Tjúguskegg, norra keeles Svein Tjugeskjegg, rootsi keeles Sven Tveskägg; taani keeles Svend Tveskæg, tema ajal Tjugeskæg või Tyvskæg; umbes 960 – 3. veebruar 1014) oli Taani, Norra ja Inglismaa kuningas.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Svend Harkhabe · Näe rohkem »

Tudorid

Esimene Tudorite dünastiast Inglise kuningas Henry VII Tudorid oli dünastia, mis valitses Inglismaa kuningriiki 1485–1603.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Tudorid · Näe rohkem »

Westminster

Westminsteri palee Westminster on Londoni linnaosa.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Westminster · Näe rohkem »

William II

William II William II (tuntud kui William Rufus; sündinud umbes 1056, tapetud 2. augustil 1100) oli Inglismaa kuningas alates 9. septembrist 1087.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja William II · Näe rohkem »

William Vallutaja

Bayeux' vaibal William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all).

Uus!!: Inglismaa kuningas ja William Vallutaja · Näe rohkem »

Winchester

Vaade Winchesteri linna keskosale. Winchester (varasemad nimed Winton ja Wintonceastre) on linn Inglismaal Hampshire'is.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Winchester · Näe rohkem »

Yorki dünastia

Yorki dünastia oli Inglise kuningadünastia Plantagenetide kõrvalharu, mis oli nime saanud 3.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja Yorki dünastia · Näe rohkem »

1013

1013.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1013 · Näe rohkem »

1014

1014.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1014 · Näe rohkem »

1016

1016.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1016 · Näe rohkem »

1035

1035.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1035 · Näe rohkem »

1040

1040.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1040 · Näe rohkem »

1042

1042.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1042 · Näe rohkem »

1066

1066.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1066 · Näe rohkem »

1087

1087.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1087 · Näe rohkem »

1100

1100.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1100 · Näe rohkem »

1135

1135.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1135 · Näe rohkem »

1141

1141.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1141 · Näe rohkem »

1154

1154.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1154 · Näe rohkem »

1189

1189.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1189 · Näe rohkem »

1199

1199.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1199 · Näe rohkem »

1216

1216.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1216 · Näe rohkem »

1272

1272.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1272 · Näe rohkem »

1307

1307.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1307 · Näe rohkem »

1327

1327.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1327 · Näe rohkem »

1377

1377.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1377 · Näe rohkem »

1399

1399.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1399 · Näe rohkem »

1413

1413.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1413 · Näe rohkem »

1422

1422.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1422 · Näe rohkem »

1461

1461.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1461 · Näe rohkem »

1483

1483.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1483 · Näe rohkem »

1485

1485.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1485 · Näe rohkem »

1509

1509.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1509 · Näe rohkem »

1533

1533.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1533 · Näe rohkem »

1547

1547.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1547 · Näe rohkem »

1553

1553.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1553 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1558 · Näe rohkem »

1603

1603.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1603 · Näe rohkem »

1649

1649.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1649 · Näe rohkem »

1660

1660.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1660 · Näe rohkem »

1707

1707.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 1707 · Näe rohkem »

878

878.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 878 · Näe rohkem »

899

899.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 899 · Näe rohkem »

924

924.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 924 · Näe rohkem »

925

925.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 925 · Näe rohkem »

927

927.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 927 · Näe rohkem »

939

939.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 939 · Näe rohkem »

940

940.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 940 · Näe rohkem »

946

946.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 946 · Näe rohkem »

955

955.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 955 · Näe rohkem »

959

959.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 959 · Näe rohkem »

975

975.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 975 · Näe rohkem »

978

978.

Uus!!: Inglismaa kuningas ja 978 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »