Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Botaanika, Dotsent, Eesti järved, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Lektor, Limnoloogia, Mikrovetikad, Olga Mikk-Krull, Paul Ott, Pia-Astrid Ott, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Mart Reiniku Kool, Võrtsjärve Limnoloogiakeskus, Zooloogia ja Botaanika Instituut, 14. september, 1955, 1974, 1980, 1982, 1984, 1998.
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Uus!!: Ingmar Ott ja Botaanika · Näe rohkem »
Dotsent
Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma.
Uus!!: Ingmar Ott ja Dotsent · Näe rohkem »
Eesti järved
Väikene Saarjärv Antsla vallas Varstu paisjärv Varstu vallas Kubija järv Võru linnas Lavatsi järv Mäksa vallas Eesti järved on Eestis asuvad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega.
Uus!!: Ingmar Ott ja Eesti järved · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon on Eesti Teaduste Akadeemia Bioloogia, Geoloogia ja Keemia Osakonna juures tegutsev ühendus.
Uus!!: Ingmar Ott ja Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon · Näe rohkem »
Lektor
Lektor on tänapäeva Eestis dotsendist madalama ja assistendist kõrgema ametikohaga õppejõud.
Uus!!: Ingmar Ott ja Lektor · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Ingmar Ott ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Mikrovetikad
Mikrovetikad perekonnast ''Nannochloropsis'' Mikrovetikad ehk mikrofüüdid on mõne kuni mõnesaja mikromeetri pikkused, enamasti ainuraksed päris- ja eeltuumsed vetikad.
Uus!!: Ingmar Ott ja Mikrovetikad · Näe rohkem »
Olga Mikk-Krull
Olga Mikk-Krull (kuni 1911. aastani Olga Mikk, aastatel 1911–1924 Olga Olak, aastast 1961 Olga Vahtrik; 15. mai 1887 Tallinn – 21. juuli 1980 Tallinn) oli eesti laulja (sopran).
Uus!!: Ingmar Ott ja Olga Mikk-Krull · Näe rohkem »
Paul Ott
Paul Ott (6. veebruar 1930 Otepää vald, Tartumaa – 6. november 2010) oli eesti metsateadlane.
Uus!!: Ingmar Ott ja Paul Ott · Näe rohkem »
Pia-Astrid Ott
Pia-Astrid Ott (7. detsember 1926 Tallinn – 15. aprill 2018 Tartu) oli eesti arst.
Uus!!: Ingmar Ott ja Pia-Astrid Ott · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Ingmar Ott ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Ingmar Ott ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Mart Reiniku Kool
Õppehoone Vanemuise 48 Mart Reiniku Gümnaasiumi hoone Tartus, Vanemuise 48 (juuli 2011) Tartu Mart Reiniku Kool on Tartus Vanemuise tänaval tegutsev põhikool.
Uus!!: Ingmar Ott ja Tartu Mart Reiniku Kool · Näe rohkem »
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
Võrtsjärve Limnoloogiakeskus Võrtsjärve Limnoloogiakeskus (endise nimega Limnoloogiajaam) asub Vehendi külas Tartu maakonnas ning kuulub Eesti Maaülikooli koosseisu.
Uus!!: Ingmar Ott ja Võrtsjärve Limnoloogiakeskus · Näe rohkem »
Zooloogia ja Botaanika Instituut
Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.
Uus!!: Ingmar Ott ja Zooloogia ja Botaanika Instituut · Näe rohkem »
14. september
14.
Uus!!: Ingmar Ott ja 14. september · Näe rohkem »
1955
1955.
Uus!!: Ingmar Ott ja 1955 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Ingmar Ott ja 1974 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Ingmar Ott ja 1980 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Ingmar Ott ja 1982 · Näe rohkem »
1984
1984.
Uus!!: Ingmar Ott ja 1984 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Ingmar Ott ja 1998 · Näe rohkem »
