Kiiremini kui brauser!
18 suhted: Alþingi, Ari Þorgilsson, Atlandi ookean, Bessastaðir, Erak, Iirimaa, Island, Landnámabók, Munk, Norra, Paganlus, Põhjamaad, Reykjavík, Skandinaavia, Ting, Vestmannaeyjar, Viikingid, 874.
Alþingi
Þingvellir, paik, kus loodi Islandi Althing Althing, ka Alþing, Althingi, Alþingi (vanaislandi Alþing, tänapäeva islandi keeles Alþingi) on Islandi parlament, mis loodi 930.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Alþingi · Näe rohkem »
Ari Þorgilsson
Ari Þorgilsson (vanaislandi Ari inn fróði Þorgilsson) ka Ari Thorgilsson (1067 või 1068 – 9. november 1148) oli Islandi ajaloolane ja preester (Ari Õpetatu, Ari Kirjatark, vms).
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Ari Þorgilsson · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Bessastaðir
Bessastaðiri peahoone Kirik, taustal peahoone Bessastaðir aastal 1834 Bessastaðir on tänapäeval Islandi presidendi ametlik residents, mis asub pealinnast Reykjavíkist mõne kilomeetri kaugusel Garðabæri omavalitsuses (aastani 2012 Álftanesis).
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Bessastaðir · Näe rohkem »
Erak
Budistist erak Hsu Yun Erak ehk üksiklane ehk eremiit on muust maailmast eraldunud inimene, kes on erakluses ehk üksilduses.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Erak · Näe rohkem »
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Iirimaa · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Island · Näe rohkem »
Landnámabók
Lehekülg Landnámabóki pärgamentkäsikirjast Landnámabók ehk Maa asustamise raamat räägib Islandi asustamisest 9. ja 10. sajandil.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Landnámabók · Näe rohkem »
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Munk · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Norra · Näe rohkem »
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Paganlus · Näe rohkem »
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Põhjamaad · Näe rohkem »
Reykjavík
Tjörnin, järv Reykjavíki kesklinnas. Vaade Reykjavíki kesklinnale Hallgrímuri kiriku tornist Althingi hoone Reykjavík (varasem eestikeelne nimi Reikjavik) on Islandi pealinn, maailma põhjapoolseim pealinn.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Reykjavík · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Ting
Västmanlandis, viikingiaegne tingi kogunemise paik. Kääpa juures asuvad kivilaevad ja ruunikivi Ting (vanaislandi ja islandi keeles þing, teistes skandinaavia keeltes ting) oli germaani rahvaste rahvakoosolek, millel vabad mehed otsustasid mingit piirkonda puudutavaid küsimusi, leppisid kokku seadustes ja mõistsid kohut.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Ting · Näe rohkem »
Vestmannaeyjar
Heimaey saar Vestmannaeyjar on saarestik Islandi lõunarannikul 10 km Islandi saarest lõunas.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Vestmannaeyjar · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja Viikingid · Näe rohkem »
874
874.
Uus!!: Ingólfur Arnarson ja 874 · Näe rohkem »
