Kiiremini kui brauser!
119 suhted: Allergeen, Androgeenid, Antigeen, Antikehad, Aordikaar, Arne Lepp, Astley Cooper, Östrogeenid, CCL25, Diferentseerumine, Eesti Riiklik Kirjastus, Ekspressioon, Embrüogenees, Endoderm, Ensüüm, Erütrotsüüt, Etanool, Fibroblast, Frankfurt, G-valguga seotud retseptorid, Geen, Golgi kompleks, Gramm, H, Hassalli kehad, Heinrich Klose, Hematopoeetiline tüvirakk, Hingetoru, Immunoloogiline sünaps, In vivo, Inglise keel, Inimene, Inimese füsioloogia ja anatoomia, Kael, Kasvaja, Kaudaalsus, Kõrvalkilpnääre, Kemokiinid, Koolibrilased, Kopsud, Kromosoom, Laip, Lümf, Lümfisooned, Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud, Lümfotsüüt, Lüsosoom, Leukotsüüt, Lihas, Loode, ..., Loomad, Loomkatse, Luuüdi, Makrofaagid, Mälu-T-rakud, Meeli Roosalu, Mitokonder, Munandid, Nälgimine, Närv, Neel, Neutrofiil, Nuumrakk, Ontogenees, Oxford University Press, Parenhüüm, Põletik, Peamine koesobivuskompleks, Polioviirus, Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, Puberteet, PubMed Central, Rakk, Rakumembraan, Rasedus, Rasvad, Rasvumus, Regulatoorsed T-lümfotsüüdid, Rinnak, Selgroogsed, Sidekude, Steroidid, Stress, Suguelundid, Surm, T-abistajarakud, T-lümfotsüüdid, T-rakkude retseptorid, Tallinn, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tüümus, Tüümuse epiteelirakud, Tüümuse kihn, Tüümuse kitsus, Tüümuse koe saarekesed, Tüümuse koor, Tüümuse kortikomedullaarne tsoon, Tüümuse makrofaagid, Tüümuse parenhüüm, Tüümuse perivaskulaarsed ruumid, Tüümuse primordium, Tüümuse sagar, Tüümuse säsi, Tüümuse stromaalne lümfopoetiin, Tüümuse taandareng, Tümosiinid, Tüvirakk, The Lancet, Transkriptsioonifaktor, Tsütokiinid, Vahelihas, Vähk (haigus), Ventraalsus, Vere-tüümuse barjäär, Veresoon, Veri, Wnt signaalirada, 2010, 2013. Laienda indeks (69 rohkem) »
Allergeen
Allergeen on allergiat tekitav aine.
Uus!!: Inimese tüümus ja Allergeen · Näe rohkem »
Androgeenid
Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid.
Uus!!: Inimese tüümus ja Androgeenid · Näe rohkem »
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Uus!!: Inimese tüümus ja Antigeen · Näe rohkem »
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Uus!!: Inimese tüümus ja Antikehad · Näe rohkem »
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Uus!!: Inimese tüümus ja Aordikaar · Näe rohkem »
Arne Lepp
Arne Lepp (28. november 1928 – 23. oktoober 2018) oli eesti arstiteadlane, anatoom.
Uus!!: Inimese tüümus ja Arne Lepp · Näe rohkem »
Astley Cooper
Astley Paston Cooper Sir Astley Paston Cooper (23. august 1768 Brooke, Norfolk – 12. veebruar 1841 London) oli Inglise kirurg ja anatoom.
Uus!!: Inimese tüümus ja Astley Cooper · Näe rohkem »
Östrogeenid
Östriool Östradiool Östroon Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid.
Uus!!: Inimese tüümus ja Östrogeenid · Näe rohkem »
CCL25
Chemokine (C-C motif) ligand 25 (CCL25) ehk TECK (Thymus-Expressed Chemokine) on CC- (β-kemokiinid) kemokiinide perekonda liigitatud tsütokiin, mis osaleb ilmselt T-rakkude arengus.
Uus!!: Inimese tüümus ja CCL25 · Näe rohkem »
Diferentseerumine
Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.
Uus!!: Inimese tüümus ja Diferentseerumine · Näe rohkem »
Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).
Uus!!: Inimese tüümus ja Eesti Riiklik Kirjastus · Näe rohkem »
Ekspressioon
Ekspressioon on väljendus.
Uus!!: Inimese tüümus ja Ekspressioon · Näe rohkem »
Embrüogenees
Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.
Uus!!: Inimese tüümus ja Embrüogenees · Näe rohkem »
Endoderm
Endoderm on gastrula kõige sisemisem looteleht.
Uus!!: Inimese tüümus ja Endoderm · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Inimese tüümus ja Ensüüm · Näe rohkem »
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Uus!!: Inimese tüümus ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Inimese tüümus ja Etanool · Näe rohkem »
Fibroblast
Fibroblast on ekstratsellulaarset maatriksit ja kollageeni sünteesiv rakk.
Uus!!: Inimese tüümus ja Fibroblast · Näe rohkem »
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Inimese tüümus ja Frankfurt · Näe rohkem »
G-valguga seotud retseptorid
Melanokortiin-4 retseptori struktuur, kus on näha G-valguga seotud retseptoritele iseloomulikud seitse membraani läbivat domeeni G-valguga seotud retseptorid (ingl k G protein-coupled receptors (GPCR)) moodustavad suure osa valguliste retseptorite perekonnast, mis tuvastavad rakuväliseid molekule ja aktiveerivad rakusiseseid signaaliülekande radasid, mille tagajärjel saavutatakse bioloogiline vastus (igasugune muutus raku olekus või aktiivsuses, näiteks liikumine, ainete sekreteerimine, ensüümide tootmine, geenide ekspressioon jne.). GPCR-id on membraanisisesed valgud, millel on seitse membraani läbivat domeeni (transmembraanset heeliksit).
Uus!!: Inimese tüümus ja G-valguga seotud retseptorid · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Inimese tüümus ja Geen · Näe rohkem »
Golgi kompleks
Golgi kompleks (GK), ka Golgi keha ja Golgi aparaat, on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell.
Uus!!: Inimese tüümus ja Golgi kompleks · Näe rohkem »
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Uus!!: Inimese tüümus ja Gramm · Näe rohkem »
H
thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Uus!!: Inimese tüümus ja H · Näe rohkem »
Hassalli kehad
Hassalli kehad tüümuse koes Hassalli kehad mikroskoobiga vaadatuna Hassalli kehad (ladina keeles corpuscula thymi) on selgroogsete loomade tüümuse säsis (nii normaalses kui patoloogilises) olevad varieeruva suuruse ja arenguastmetega kindla päritoluta rakkude rühmad.
Uus!!: Inimese tüümus ja Hassalli kehad · Näe rohkem »
Heinrich Klose
Heinrich Klose (1937) Heinrich Klose (31. august 1879 Ibbenbüren – 19. november 1968 Bad Eilsen) oli Saksa kirurg ja kõrgkooli õppejõud.
Uus!!: Inimese tüümus ja Heinrich Klose · Näe rohkem »
Hematopoeetiline tüvirakk
Hematopoeetiline tüvirakk ehk vereloome tüvirakk on (ladina cellula haematopoietica praecursoria) paljudel selgroogsetel punase luuüdi hematopoeetiliste tüvirakkude niššides paiknev valdavalt multipotentne vereloomerakk, mis on paljude vererakkude ja kõikide immuunrakkude eellane.
Uus!!: Inimese tüümus ja Hematopoeetiline tüvirakk · Näe rohkem »
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Uus!!: Inimese tüümus ja Hingetoru · Näe rohkem »
Immunoloogiline sünaps
Immunoloogiline sünaps (immunologial synapse, IS) on immunoloogias selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi talitlusest tulenev eriline rakkude seis (cluster või immunokompleks), mille korral tüümusest välja liikunud T-rakud ja antigeene esitlevad rakud või märklaudrakud justkui suhtlevad ja mille õnnestumiseks on vaja T-rakkude retseptorite ja peamise koesobivuskompleksi valke ning aktiveeritakse T-rakud.
Uus!!: Inimese tüümus ja Immunoloogiline sünaps · Näe rohkem »
In vivo
In vivo (ladina keeles) tähendab 'elusas'; see on protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus.
Uus!!: Inimese tüümus ja In vivo · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Inimese tüümus ja Inglise keel · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Inimese tüümus ja Inimene · Näe rohkem »
Inimese füsioloogia ja anatoomia
"Inimese füsioloogia ja anatoomia" (soome keeles "Ihmisen fysiologia ja anatomia") on Walter Nienstedti, Osmo Hännineni, Antti Arstila ja Stig-Eyrik Björkqvisti koostatud raamat, mis käsitleb inimorganismi normaalset anatoomiat ja füsioloogiat.
Uus!!: Inimese tüümus ja Inimese füsioloogia ja anatoomia · Näe rohkem »
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Uus!!: Inimese tüümus ja Kael · Näe rohkem »
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Uus!!: Inimese tüümus ja Kasvaja · Näe rohkem »
Kaudaalsus
Kaudaalsus (ladina caudalis) on anatoomiline asenditähis, millega tähistatakse.
Uus!!: Inimese tüümus ja Kaudaalsus · Näe rohkem »
Kõrvalkilpnääre
Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.
Uus!!: Inimese tüümus ja Kõrvalkilpnääre · Näe rohkem »
Kemokiinid
Kemokiinid (ka kemotaktsed tsütokiinid; inglise keeles chemokines) on selgroogsete loomade mitmete tuumaga rakkude poolt (eosinofiilid, basofiilid, neutrofiilid, makrofaagid, endoteelirakud, keratinotsüüdid, fibroblastid jt) komplekteeritavate ja vabastatavate selliste väikesemolekuliliste looduslike valkude perekond, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni seondudes G-valguga seotud retseptoreid omavate rakkude membraaniga ja aktiveerides ensüümi fosfolipaas C. Kemokiinide sarnaseid valke on tuvastatud teatud bakteritel ja viirustel.
Uus!!: Inimese tüümus ja Kemokiinid · Näe rohkem »
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Uus!!: Inimese tüümus ja Koolibrilased · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Inimese tüümus ja Kopsud · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Inimese tüümus ja Kromosoom · Näe rohkem »
Laip
pisi Laip ehk surnukeha ehk koolnu ehk isiku surnukeha on inimese elutu keha.
Uus!!: Inimese tüümus ja Laip · Näe rohkem »
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Uus!!: Inimese tüümus ja Lümf · Näe rohkem »
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Uus!!: Inimese tüümus ja Lümfisooned · Näe rohkem »
Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud
Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud (lüh LTi, inglise lymphoid tissue inducer cells) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfirakkude tüüp.
Uus!!: Inimese tüümus ja Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud · Näe rohkem »
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Uus!!: Inimese tüümus ja Lümfotsüüt · Näe rohkem »
Lüsosoom
Põieke 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. '''Lüsosoom''' 13. Tsentriool Lüsosoom on üks rakuplasmas asetsevatest rakuorganellidest, ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põieke, mille sees paiknevad ensüümid lahustavad rakusiseseid valke, makromolekule ja rakustruktuure.
Uus!!: Inimese tüümus ja Lüsosoom · Näe rohkem »
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Uus!!: Inimese tüümus ja Leukotsüüt · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Inimese tüümus ja Lihas · Näe rohkem »
Loode
Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.
Uus!!: Inimese tüümus ja Loode · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Inimese tüümus ja Loomad · Näe rohkem »
Loomkatse
Mälestusmärk katseloomadena hukkunud merisigadele Riemsis 288x288px Loomkatse (loomsed uuringud, in vivo katsed) on inimeste asemel loomade peal tehtav uuring. Loomkatseid hõlmavaid uurimusi viiakse läbi ülikoolide teadusasutustes, meditsiinikoolides, farmaatsiafirmades, kaitseasutustes ja ka kommertsettevõtetes, mis pakuvad loomkatsete võimalust.
Uus!!: Inimese tüümus ja Loomkatse · Näe rohkem »
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Uus!!: Inimese tüümus ja Luuüdi · Näe rohkem »
Makrofaagid
Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.
Uus!!: Inimese tüümus ja Makrofaagid · Näe rohkem »
Mälu-T-rakud
Mälu-T-rakkudeks ehk T-mälurakkudeks (inglise memory T cells) nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) rakke.
Uus!!: Inimese tüümus ja Mälu-T-rakud · Näe rohkem »
Meeli Roosalu
Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid; sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.
Uus!!: Inimese tüümus ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Inimese tüümus ja Mitokonder · Näe rohkem »
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Uus!!: Inimese tüümus ja Munandid · Näe rohkem »
Nälgimine
Nälgimine on ainevahetuseks vajaliku kalorienergia, toitainete ja vitamiinide ulatuslik puudujääk elusorganismis.
Uus!!: Inimese tüümus ja Nälgimine · Näe rohkem »
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Uus!!: Inimese tüümus ja Närv · Näe rohkem »
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Uus!!: Inimese tüümus ja Neel · Näe rohkem »
Neutrofiil
Neutrofiil segmenteerunud tuumaga Neutrofiil (neutrophilus) on paljude imetajate kehas ringlev segmenttuumaga rakk, mis liigitatakse granulotsüütide ehk polümorfonukleaarsete leukotsüütide hulka, olles kõige arvukamalt esindatud leukotsüüt.
Uus!!: Inimese tüümus ja Neutrofiil · Näe rohkem »
Nuumrakk
Nuumrakud Nuumrakkudeks ehk mastotsüütideks (mastocytys) nimetatakse lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel luuüdist pärinevaid eraldunud pluripotentsetest tüvirakkudest ja välimises (suures) vereringes ringlevaid eelvormidest diferentseeruvaid ning sidekoes resideerivaid monotsüütidesarnaseid rakke.
Uus!!: Inimese tüümus ja Nuumrakk · Näe rohkem »
Ontogenees
Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.
Uus!!: Inimese tüümus ja Ontogenees · Näe rohkem »
Oxford University Press
Logo Oxford University Press on Oxfordi Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Inimese tüümus ja Oxford University Press · Näe rohkem »
Parenhüüm
Parenhüüm (ladina parenchyma) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel mitmete (parenhümatoossete) siseelundite talitlev kude, mis koosneb spetsiifilise elundi teatud kindlate põhifunktsioonidega rakkudest.
Uus!!: Inimese tüümus ja Parenhüüm · Näe rohkem »
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Uus!!: Inimese tüümus ja Põletik · Näe rohkem »
Peamine koesobivuskompleks
Peamiseks koesobivuskompleksiks ehk MHC-geenideks ehk koesobivusantigeenideks ehk suuremaks koesobivuskompleksiks (lühend MHC, inglise major histocompatibility complex) nimetatakse paljude selgroogsete lümfoid(-immuunsüsteemi) geenikompleksi, mis paikneb ühes kromosoomis.
Uus!!: Inimese tüümus ja Peamine koesobivuskompleks · Näe rohkem »
Polioviirus
Polioviirus (inglise poliovirus) on viirus, mida peetakse lastehalvatuse tekitajaks inimestel ja eksperimentaalselt muudelgi imetajatel.
Uus!!: Inimese tüümus ja Polioviirus · Näe rohkem »
Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America
Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America (lüh PNAS, tsiteerimisel Proc. Natl. Acad. Sci. USA) on ingliskeelne teadusajakiri, mida annab välja The National Academy of Sciences ja kus avaldatakse peamiselt bioloogia, meditsiini ja biotehnoloogia valdkonna artikleid.
Uus!!: Inimese tüümus ja Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America · Näe rohkem »
Puberteet
Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused.
Uus!!: Inimese tüümus ja Puberteet · Näe rohkem »
PubMed Central
PubMed Central (lüh PMC) on 2000.
Uus!!: Inimese tüümus ja PubMed Central · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Inimese tüümus ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Inimese tüümus ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rasedus
Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.
Uus!!: Inimese tüümus ja Rasedus · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Inimese tüümus ja Rasvad · Näe rohkem »
Rasvumus
Rasvunud nooruki keha Rasvumus (adipositas) on rasvkoe ülemäärane rasvasisaldus, mis on tingitud sellest, et toitumisel on saadud rohkem energiat, kui organism vajab.
Uus!!: Inimese tüümus ja Rasvumus · Näe rohkem »
Regulatoorsed T-lümfotsüüdid
Regulatoorsed T-lümfotsüüdid ehk regulatoorsed T-rakud ehk supressor-T-rakud (inglise regulatory T cells, Treg cells) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) rakud.
Uus!!: Inimese tüümus ja Regulatoorsed T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Uus!!: Inimese tüümus ja Rinnak · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Inimese tüümus ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Sidekude
Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.
Uus!!: Inimese tüümus ja Sidekude · Näe rohkem »
Steroidid
Steroidid (ingl. steroids) on polütsükliliste lipiidühendite perekonda kuuluvad steraani sisaldavad ained.
Uus!!: Inimese tüümus ja Steroidid · Näe rohkem »
Stress
. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom.
Uus!!: Inimese tüümus ja Stress · Näe rohkem »
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Uus!!: Inimese tüümus ja Suguelundid · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Inimese tüümus ja Surm · Näe rohkem »
T-abistajarakud
T-abistajarakud ehk CD4-rakud ehk CD4-lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid ehk Th rakud ehk TH rakud ehk T-helperrakud on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud.
Uus!!: Inimese tüümus ja T-abistajarakud · Näe rohkem »
T-lümfotsüüdid
skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.
Uus!!: Inimese tüümus ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »
T-rakkude retseptorid
CD3 ja ζ-ahela molekuliga T-rakkude retseptorid (ingl T-cell receptors, TCR, ka TcR) on lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel T-rakkude membraanil paiknevad valkude kompleksid ja immuunretseptorid, mille ülesandeks on antigeenide äratundmine üksnes läbi organismiomaste MHC-molekulide ja immuunvastuse regulatsioon.
Uus!!: Inimese tüümus ja T-rakkude retseptorid · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümus · Näe rohkem »
Tüümuse epiteelirakud
Tüümuse epiteelirakud (inglise keeles thymic epithelial cells) on paljude selgroogsete valdavalt tüümuse mikrokeskonna toeskoes leiduv ja toimiv rakutüüp.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse epiteelirakud · Näe rohkem »
Tüümuse kihn
Tüümuse kihnuks (lad capsula thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümust ümbritsevat sidekoelist kihnu, millest lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi tüümuse sagarikeks.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse kihn · Näe rohkem »
Tüümuse kitsus
Tüümuse kitsuse ehk tüümuse isthmuse (thymic isthmus) all peetakse harilikult silmas kahesagaralise tüümusega sündinud selgroogsetel loomadel tüümuse kihnuga kaetud tüümuse sagaraid ühendavat struktuuri, mida saab pidada ajutiseks struktuuriks kuna tüümuselundi vananedes asendub kitsus rasvkoega.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse kitsus · Näe rohkem »
Tüümuse koe saarekesed
Tüümuse koe saarekesteks (noduli thymici accessorii) nimetatakse osadel loomadel esinevaid tüümuse koe jäänukeid või kogumeid, näiteks kaelas, aga ka mujal kehas, kus toimub tüümuse formeerumine ja arenemine.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse koe saarekesed · Näe rohkem »
Tüümuse koor
Tüümuse kooreks (cortex thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat osa, mille tüümuse epiteeli retikulaarrakkude võrgustikus on võimalik hulgaliselt arenevaid tümotsüüte tuvastada ja mida eraldab tüümuse säsist veresoonte rohke tüümuse kortikomedullaarne tsoon.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse koor · Näe rohkem »
Tüümuse kortikomedullaarne tsoon
Tüümuse kortikomedullaarne tsoon (inglise thymus cortico-medullary junction) on paljudel selgroogsetel loomadel, sealhulgas inimesel, tüümuses asuv ja talitlev veresoonterohke piirkond, mis eraldab tüümuse koort ja säsi.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse kortikomedullaarne tsoon · Näe rohkem »
Tüümuse makrofaagid
Tüümuse makrofaagid on toimiva tüümusega sündinud loomade makrofaagide liik, mis arvatakse paiknevat tüümuse stroomas, koores, säsis ja tüümuse kortikomedullaarses tsoonis ning on valdavalt residentrakud.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse makrofaagid · Näe rohkem »
Tüümuse parenhüüm
Tüümuse parenhüüm on tüümuselundi parenhüüm, mille all peetakse silmas selgroogsete loomade tüümuselundi talitlevat osa.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse parenhüüm · Näe rohkem »
Tüümuse perivaskulaarsed ruumid
Tüümuse perivaskulaarsed ruumid (the perivascular spaces of the thymus gland) on paljudel selgroogsetel loomadel, sealhulgas inimesel, tüümuse talitlevad sidekoeosad, mis paiknevad tüümuse kihnus.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse perivaskulaarsed ruumid · Näe rohkem »
Tüümuse primordium
Tüümuse primordium (tüümuse rakukogum; ladina primordium thymi) on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel pärast viljastumist (looteperioodil) keskseinandis epiteelist formeeruv lõpustaskutekkeline paariline rakukogum, kus toimub teatud lümfotsüütide populatsioonide areng.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse primordium · Näe rohkem »
Tüümuse sagar
Tüümusesagarad (ains lobus thymicus) on tüümusega sündinud selgroogsetel loomadel sidekoelise tüümuse kihnuga kaetud ja sellest lähtuvate vaheseintega jaotatud tüümuselundi osad.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse sagar · Näe rohkem »
Tüümuse säsi
Tüümuse säsiks (medulla thymi) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse sagarates eristatavat ala, milles on tuvastatavad Hassalli kehad ja väheses koguses ka tümotsüüdid.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse säsi · Näe rohkem »
Tüümuse stromaalne lümfopoetiin
Tüümuse stromaalne lümfopoetiin (inglise thymic stromal lymphopoietin, lüh TSLP) on valk, mida ekspresseerivad ja eritavad mitmed loomarakud, interleukiin-7-sarnane tsütokiin, mis liigitatakse tsütokiinide hulka.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse stromaalne lümfopoetiin · Näe rohkem »
Tüümuse taandareng
Tüümuse taandarengu ehk tüümuse involutsiooni all peetakse immunoloogias silmas tüümusega sündinud loomadel valdavalt normaalset füsioloogilist protsessi, mille täpseid põhjuseid ja molekulaarseid mehhanisme ei tunta.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüümuse taandareng · Näe rohkem »
Tümosiinid
Tümosiinid on mitmetes kudedes paiknevad, kuid biokeemiliselt ja funktsionaalselt erinevad valgud, mis evivad organismis hormoonilaadseid toimeid.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tümosiinid · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tüvirakk · Näe rohkem »
The Lancet
The Lancet (ka Lancet) on aastast 1823 Suurbritannias kord nädalas ilmuv ingliskeelne teaduslik meditsiiniajakiri.
Uus!!: Inimese tüümus ja The Lancet · Näe rohkem »
Transkriptsioonifaktor
TFIIB (transkriptsiooni faktor 2 beeta alaühik) kompleksis DNA molekuliga Transkriptsioonifaktoriks nimetatakse molekulaarbioloogias ja geneetikas valku, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides seeläbi mRNA molekulide transkriptsiooni kiirust DNA-lt.
Uus!!: Inimese tüümus ja Transkriptsioonifaktor · Näe rohkem »
Tsütokiinid
Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.
Uus!!: Inimese tüümus ja Tsütokiinid · Näe rohkem »
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Uus!!: Inimese tüümus ja Vahelihas · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Inimese tüümus ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Ventraalsus
Ventraalsus ehk kõhtmisus on asend looma (sealhulgas inimese) organismis "kõhu pool", selja-kõhutelje kõhupoolsemas osas.
Uus!!: Inimese tüümus ja Ventraalsus · Näe rohkem »
Vere-tüümuse barjäär
Vere-tüümuse barjäär (lad claustrum haematothymicum) on paljudel selgroogsetel loomadel tüümuse kapillaaridest, endoteeli- ja tüümuse epiteelirakkudest ning mitmetest teistest rakkudest moodustunud barjäär tüümuse koores, mis reguleerib osade ainete ja rakkude ringlust vere ja tüümuse mikrokeskkonna vahel.
Uus!!: Inimese tüümus ja Vere-tüümuse barjäär · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Inimese tüümus ja Veresoon · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Inimese tüümus ja Veri · Näe rohkem »
Wnt signaalirada
Wnt signaalirada on valkude võrgustik, mis vahendab signaale raku pinnaretseptorite ja tuumas aset leidva geeniekspressiooni vahel.
Uus!!: Inimese tüümus ja Wnt signaalirada · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Inimese tüümus ja 2010 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Inimese tüümus ja 2013 · Näe rohkem »
