Kiiremini kui brauser!
42 suhted: A, Ainsus, Alaska, Ġ, Ñ, Beringi väin, Diskor, Eesti keel, Eskimo-aleuudi keeled, F, G, H, Hunt, I, Inuiti keeled, K, Kaksus, Keelkond, L, Laisaba-änn, Lumehani, M, Mõõkvaal, Mitmus, Murderühm, Muskusveis, N, NG, P, Põhjapõder, Polaarrebane, Q, R, S, SR, T, Tšuktšid, U, Uummarmiutun, V, Väikeluik, Y.
A
A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja A · Näe rohkem »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Injupiaki keel ja Ainsus · Näe rohkem »
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Uus!!: Injupiaki keel ja Alaska · Näe rohkem »
Ġ
Ġ (ġ) on ladina kirja täht, mis on moodustatud G kohale punkti lisamisega.
Uus!!: Injupiaki keel ja Ġ · Näe rohkem »
Ñ
"Ñ" hispaania klaviatuuril Ñ (ñ) on ladina kirja täht, mis on saadud n-tähest diakriitilise märgi tilde abil.
Uus!!: Injupiaki keel ja Ñ · Näe rohkem »
Beringi väin
Beringi väin satelliidifotol Beringi väin (vene keeles Берингов пролив, inglise keeles Bering Strait) ühendab Vaikset ookeani (Beringi merd) Põhja-Jäämerega (Tšuktši merega) ja eraldab Aasiat (Tšuktši poolsaart) Põhja-Ameerikast (Alaska poolsaarest).
Uus!!: Injupiaki keel ja Beringi väin · Näe rohkem »
Diskor
Diskor (inglise keeles DJ (disc jockey)) on inimene, kes miksib ja töötleb salvestatud muusikat ja esitab seda kuulajatele.
Uus!!: Injupiaki keel ja Diskor · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Injupiaki keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eskimo-aleuudi keeled
Eskimo-aleuudi keelte levila enne kontakti eurooplastega Eskimo-aleuudi keeled on vähemalt 10 keelest koosnev keelkond, kuhu arvatakse aleuudi ja eskimo keeled.
Uus!!: Injupiaki keel ja Eskimo-aleuudi keeled · Näe rohkem »
F
F (f) on ladina tähestiku täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja F · Näe rohkem »
G
pisi G (g) on ladina tähestiku 7.
Uus!!: Injupiaki keel ja G · Näe rohkem »
H
thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja H · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Injupiaki keel ja Hunt · Näe rohkem »
I
I (väiketähena i) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja I · Näe rohkem »
Inuiti keeled
Inuiti keeled ehk idaeskimo keeled on eskimo-aleuudi keelkonna eskimo haru keelerühm, kuhu kuulub grööni keel, inuktituti keel ja injupiaki keel.
Uus!!: Injupiaki keel ja Inuiti keeled · Näe rohkem »
K
K (väiketähena k) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja K · Näe rohkem »
Kaksus
Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.
Uus!!: Injupiaki keel ja Kaksus · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Injupiaki keel ja Keelkond · Näe rohkem »
L
L (väiketähena l) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja L · Näe rohkem »
Laisaba-änn
Laisaba-änn Laisaba-änn (Stercorarius pomarinus) on änlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Injupiaki keel ja Laisaba-änn · Näe rohkem »
Lumehani
Tavaline valge lumehani Lumehane sinakashall vorm Lumehani (Chen caerulescens; Anser caerulescens) on partlaste sugukonda hane perekonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Injupiaki keel ja Lumehani · Näe rohkem »
M
M (m) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht, ladina tähestiku 13.
Uus!!: Injupiaki keel ja M · Näe rohkem »
Mõõkvaal
Mõõkvaal (Orcinus orca), keda varem kutsuti ka mõõkdelfiiniksAndrei Miljutin.
Uus!!: Injupiaki keel ja Mõõkvaal · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Injupiaki keel ja Mitmus · Näe rohkem »
Murderühm
Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.
Uus!!: Injupiaki keel ja Murderühm · Näe rohkem »
Muskusveis
Muskusveis (Ovibos moschatus) on Arktikas elav kitslaste alamsugukonda kuuluv veislane.
Uus!!: Injupiaki keel ja Muskusveis · Näe rohkem »
N
N (väiketähena n) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja N · Näe rohkem »
NG
NG võib olla.
Uus!!: Injupiaki keel ja NG · Näe rohkem »
P
pisi P (p) on ladina kirja täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja P · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Injupiaki keel ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Uus!!: Injupiaki keel ja Polaarrebane · Näe rohkem »
Q
Q (q) on ladina tähestiku 17.
Uus!!: Injupiaki keel ja Q · Näe rohkem »
R
R (r) on ladina tähestiku täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja R · Näe rohkem »
S
S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja S · Näe rohkem »
SR
SR võib tähendada järgmist.
Uus!!: Injupiaki keel ja SR · Näe rohkem »
T
T (t) on ladina kirja täht, eesti tähestiku 21.
Uus!!: Injupiaki keel ja T · Näe rohkem »
Tšuktšid
Tšuktšid (1906) Tšuktšid (enesenimetused ԓыгъоравэтԓьэт, оравэтԓьэт) on Aasia kirdeosa põlisrahvas, kes elab Beringi merest kuni Indigirkani ja Põhja-Jäämerest kuni Anadõri ja Anjuini.
Uus!!: Injupiaki keel ja Tšuktšid · Näe rohkem »
U
U (väiketähena u) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja U · Näe rohkem »
Uummarmiutun
Uummarmiuti murre või Kanada injupiaki murre (enda nimi Uummarmiutun) on Kanadas (Loodealadel) räägitav Injupiaki keele murre.
Uus!!: Injupiaki keel ja Uummarmiutun · Näe rohkem »
V
V (väiketähena v) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Injupiaki keel ja V · Näe rohkem »
Väikeluik
Väikeluik (Cygnus columbianus) on partlaste sugukonda kuuluv veelind.
Uus!!: Injupiaki keel ja Väikeluik · Näe rohkem »
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Uus!!: Injupiaki keel ja Y · Näe rohkem »
