Kiiremini kui brauser!
19 suhted: Aatom, Aatomituum, Alumiinium, Argoon, Džaul, Elektron, Elektronvolt, Fosfor, Ionisatsioon, Ioon, Keemiline element, Kloor, Magneesium, Molekul, Mool, Naatrium, Räni, Seoseenergia, Väävel.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Aatomituum · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Alumiinium · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Argoon · Näe rohkem »
Džaul
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Džaul · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Fosfor · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Ioon · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Kloor · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Magneesium · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Molekul · Näe rohkem »
Mool
Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Mool · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Naatrium · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Räni · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Ionisatsioonienergia ja Väävel · Näe rohkem »
