Kiiremini kui brauser!
111 suhted: Aatomimudel, Aatomispekter, Aatomituum, Aatommass, Aatommassiühik, Aatomnumber, Aatomorbitaal, Absoluutväärtus, Alfaosake, Anaxagoras, Anioon, Aristoteles, Atomism, Bohri aatomiteooria, Demokritos, Diameeter, Dimensioonita suurus, Elektrilaeng, Elektrivool, Elektrodünaamika, Elektrolüüs, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Elektronkate, Elektronkiht, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Energia, Epikureism, Ergastatud olek, Ernest Rutherford, Füüsikalised omadused, Femto-, Fermionid, Footon, Gaas, Hapnik, Heelium, Ionisatsioon, Ioon, Isaac Newton, Isotoop, James Chadwick, John Dalton, Joseph John Thomson, Kaal, Katioon, Keemia, Keemiline aine, Keemiline element, ..., Keemiline reaktsioon, Keemilised omadused, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kilogramm, Klassikaline mehaanika, Kvant, Kvantarv, Kvantmehaanika, Kvantolek, Lahus, Lahutamine, Lainepikkus, Lämmastik, Leukippos, Liikumine, Loodusseadus, Lucretius, Mass, Massiarv, Mõõtmed, Meeter, Michael Faraday, Molekul, Neutron, Niels Bohr, Nukleonid, Nukliid, Ongström, Pauli printsiip, Päike, Päikesesüsteem, Põhiolek, Pierre Gassendi, Pikomeeter, Planeet, Promill, Prooton, Radioaktiivne isotoop, Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Robert Boyle, Seoseenergia, Spinn, Tühjus, Termotuumareaktsioon, Tseesium, Tuumajõud, Tuumareaktsioon, Vanakreeka keel, Väävel, Vesinik, Wilhelm Wien, 1807, 1811, 1897, 1898, 1911, 1913, 1919, 1932, 1961. Laienda indeks (61 rohkem) »
Aatomimudel
Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.
Uus!!: Aatom ja Aatomimudel · Näe rohkem »
Aatomispekter
Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.
Uus!!: Aatom ja Aatomispekter · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Aatom ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Aatom ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Uus!!: Aatom ja Aatommassiühik · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Aatom ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Aatom ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Absoluutväärtus
Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.
Uus!!: Aatom ja Absoluutväärtus · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Aatom ja Alfaosake · Näe rohkem »
Anaxagoras
Anaxagoras kujutatuna Ateena Rahvusliku Ülikooli freskol Anaxagoras (umbes 500 eKr – 428 eKr) oli kreeka filosoof, materialist.
Uus!!: Aatom ja Anaxagoras · Näe rohkem »
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Aatom ja Anioon · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Aatom ja Aristoteles · Näe rohkem »
Atomism
Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.
Uus!!: Aatom ja Atomism · Näe rohkem »
Bohri aatomiteooria
Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.
Uus!!: Aatom ja Bohri aatomiteooria · Näe rohkem »
Demokritos
Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.
Uus!!: Aatom ja Demokritos · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Aatom ja Diameeter · Näe rohkem »
Dimensioonita suurus
Dimensioonita suurus ehk ühikuta suurus on dimensionalanalüüsis füüsikaline suurus, millel puudub dimensioon, ehk skalaarne suurus dimensiooniga üks millele vastab rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõtühik üks (või 1) mida enamasti ei märgita.
Uus!!: Aatom ja Dimensioonita suurus · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Aatom ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Aatom ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Aatom ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Uus!!: Aatom ja Elektrolüüs · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Aatom ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Aatom ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Uus!!: Aatom ja Elektronkate · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Aatom ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Uus!!: Aatom ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Aatom ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Aatom ja Energia · Näe rohkem »
Epikureism
Epikureism on filosoofiavool, mis põhineb antiikfilosoof Epikurose (4.–3. sajand eKr) õpetustel.
Uus!!: Aatom ja Epikureism · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Aatom ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Ernest Rutherford
Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.
Uus!!: Aatom ja Ernest Rutherford · Näe rohkem »
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Uus!!: Aatom ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »
Femto-
Femto- (tähis f) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Uus!!: Aatom ja Femto- · Näe rohkem »
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Uus!!: Aatom ja Fermionid · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Aatom ja Footon · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Aatom ja Gaas · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Aatom ja Hapnik · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Aatom ja Heelium · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Aatom ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Aatom ja Ioon · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Aatom ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Aatom ja Isotoop · Näe rohkem »
James Chadwick
James Chadwick James Chadwick (20. oktoober 1891 Bollington – 24. juuli 1974 Cambridge) oli Suurbritannia füüsik.
Uus!!: Aatom ja James Chadwick · Näe rohkem »
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Uus!!: Aatom ja John Dalton · Näe rohkem »
Joseph John Thomson
Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik.
Uus!!: Aatom ja Joseph John Thomson · Näe rohkem »
Kaal
Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.
Uus!!: Aatom ja Kaal · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Aatom ja Katioon · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Aatom ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Aatom ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Aatom ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Aatom ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Uus!!: Aatom ja Keemilised omadused · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Aatom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Aatom ja Kilogramm · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Aatom ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kvant
Füüsikas on kvant (ladina sõnast quantum 'kui palju, kui suur') füüsikaline objekt, mis tekib süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.
Uus!!: Aatom ja Kvant · Näe rohkem »
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Uus!!: Aatom ja Kvantarv · Näe rohkem »
Kvantmehaanika
tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.
Uus!!: Aatom ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »
Kvantolek
Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.
Uus!!: Aatom ja Kvantolek · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Aatom ja Lahus · Näe rohkem »
Lahutamine
Matemaatikas nimetatakse lahutamiseks liitmise pöördtehet.
Uus!!: Aatom ja Lahutamine · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Aatom ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Aatom ja Lämmastik · Näe rohkem »
Leukippos
Leukippos (kreeka Λεύκιππος Leúkippos; sündinud u. 460 eKr) oli vanakreeka filosoof, atomistika rajajaid ühes Demokritosega.
Uus!!: Aatom ja Leukippos · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Aatom ja Liikumine · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Aatom ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Lucretius
Titus Lucretius Carus (u. 99 eKr – u. 55 eKr) oli vanarooma poeet ja filosoof.
Uus!!: Aatom ja Lucretius · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Aatom ja Mass · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Aatom ja Massiarv · Näe rohkem »
Mõõtmed
Mõõtmed on keha suurust iseloomustavad näitajad, näiteks pikkus, laius, kõrgus, paksus, ümbermõõt ja läbimõõt.
Uus!!: Aatom ja Mõõtmed · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: Aatom ja Meeter · Näe rohkem »
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Uus!!: Aatom ja Michael Faraday · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Aatom ja Molekul · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Aatom ja Neutron · Näe rohkem »
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Aatom ja Niels Bohr · Näe rohkem »
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Aatom ja Nukleonid · Näe rohkem »
Nukliid
Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.
Uus!!: Aatom ja Nukliid · Näe rohkem »
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Uus!!: Aatom ja Ongström · Näe rohkem »
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Uus!!: Aatom ja Pauli printsiip · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Aatom ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Aatom ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Aatom ja Põhiolek · Näe rohkem »
Pierre Gassendi
Pierre Gassendi (sünninimi Pierre Gassend, ladinapärane nimi Petrus Gassendi; 22. jaanuar 1592 Champtercier Digne'i lähedal, Provence – 24. oktoober 1655 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Aatom ja Pierre Gassendi · Näe rohkem »
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Uus!!: Aatom ja Pikomeeter · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Aatom ja Planeet · Näe rohkem »
Promill
Promill (lad pro mille, tuhande kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhandikosa tervikust.
Uus!!: Aatom ja Promill · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Aatom ja Prooton · Näe rohkem »
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Uus!!: Aatom ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Uus!!: Aatom ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Aatom ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Robert Boyle
Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Uus!!: Aatom ja Robert Boyle · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Aatom ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Aatom ja Spinn · Näe rohkem »
Tühjus
Tühjus, tähistab seisundit milles ei ole mitte midagi ning mis tühistab millegi või miski olemasolu võimaluse.
Uus!!: Aatom ja Tühjus · Näe rohkem »
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Uus!!: Aatom ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Uus!!: Aatom ja Tseesium · Näe rohkem »
Tuumajõud
Feynmani diagramm prootoni ja neutroni vahelisest tugeva vastasmõju teisesest avaldumisest, tuumajõust, mida vahendab neutraalne piion. Graafikul liigub aeg vasakult paremale Sama protsessi, mis ülemisel joonisel väljendav diagramm, millel on kuvatud osakeste kvarkkoostis, et näidata kuidas fundamentaalne jõud – tugev vastasmõju tekitab '''tuumajõu''' Sirged jooned on kvargid, mitmevärvilised ringid gluuonid (tugeva vastasmõju kandjad). Virtuaalsed gluuonid, mis hoiavad koos prootonit, neutronit ja nende vahel "lendavat" piionit on selguse huvides jäetud joonistamata Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma.
Uus!!: Aatom ja Tuumajõud · Näe rohkem »
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Uus!!: Aatom ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Aatom ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Aatom ja Väävel · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Aatom ja Vesinik · Näe rohkem »
Wilhelm Wien
1911 Wilhelm Carl Werner Otto Fritz Franz Wien (13. jaanuar 1864 Gaffken – 30. august 1928 München) oli saksa füüsik.
Uus!!: Aatom ja Wilhelm Wien · Näe rohkem »
1807
1807.
Uus!!: Aatom ja 1807 · Näe rohkem »
1811
1811.
Uus!!: Aatom ja 1811 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Aatom ja 1897 · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Aatom ja 1898 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Aatom ja 1911 · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Aatom ja 1913 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Aatom ja 1919 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Aatom ja 1932 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Aatom ja 1961 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ioniseerimata aatom, Neutraalne aatom.
