Kiiremini kui brauser!
69 suhted: Aatom, Aatomituum, Aine (füüsika), Alfakiirgus, Alfaosake, Annihilatsioon, Beetakiirgus, Beetaosake, Betoon, Comptoni hajumine, DNA, Ehitamine, Elektrijuhtivus, Elektrilaeng, Elektriväli, Elektrivool, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Elektronkate, Elektronkiht, Energia, Ergastatud olek, Footon, Fotoefekt, Fotoionisatsioon, Gaas, Gammakiirgus, Hajumine, Ionisatsioon, Isotoop, Kantserogeenid, Kiirendi, Kiirguskaitse, Kiiritustõbi, Laine, Lainepikkus, Materjal, Meditsiin, Musta keha kiirgus, Mutatsioon, Neeldumisdoos, Neutron, Neutronkiirgus, Osake, Paber, Põhiolek, Plii, Positron, Prooton, Radioaktiivne isotoop, ..., Radioaktiivne kiirgus, Radioaktiivsus, Rakk, Röntgenikiirgus, Seoseenergia, Soojuskiirgus, Suitsuandur, Surm, Takistus, Tööstus, Tihedus, Tootmine, Tuumareaktsioon, Ultraviolettkiirgus, Vaba elektron, Valgus, Vähk (haigus), Vesi, Vesinik. Laienda indeks (19 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Alfakiirgus
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Alfakiirgus · Näe rohkem »
Alfaosake
Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma He.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Alfaosake · Näe rohkem »
Annihilatsioon
Feynmani diagramm positroni ja elektroni annihileerumisest virtuaalseks footoniks, mis siis laguneb uuesti elektroniks ja positroniks paaride tekke kaudu. Annihilatsioon on defineeritud kui objekti "täielik hävinemine".
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Annihilatsioon · Näe rohkem »
Beetakiirgus
Beetakiirgus on beetaosakestest (β) koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Beetakiirgus · Näe rohkem »
Beetaosake
Beetaosake ehk β-osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Beetaosake · Näe rohkem »
Betoon
USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul Betoonist karukujuline teetõke Otepääl Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Betoon · Näe rohkem »
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Comptoni hajumine · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja DNA · Näe rohkem »
Ehitamine
Ehitamine on hoone, rajatise vms ehitise püstitamine.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Ehitamine · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Elektronkate · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Energia · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Footon · Näe rohkem »
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Fotoefekt · Näe rohkem »
Fotoionisatsioon
Fotoinisatsiooniks nimetatakse aatomite või molekulide ioniseerumist valguse toimel.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Fotoionisatsioon · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Gaas · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Hajumine
Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Hajumine · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Isotoop · Näe rohkem »
Kantserogeenid
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Kantserogeenid · Näe rohkem »
Kiirendi
Aerofoto kaheksakujulisest Fermilabi Tevatroni kiirendist. Kaugem rõngas on põhikiirendi, lähemal asuv (poole väiksem) on mõeldud esialgseks kiirenduseks, kiire hoidmiseks ja jahutamiseks Osakestekiirendi on masin, mis kasutab elektriliselt laetud osakeste valguse kiiruse lähedaste kiiruste juurde kiirendamiseks ja kiirtes hoidmiseks elektromagnetvälja.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Kiirendi · Näe rohkem »
Kiirguskaitse
Kiirguskaitse on võimuorganite ja organisatsioonide tegevusvaldkond, millega kaitstakse inimest ja keskkonda ioniseeriva kiirguse negatiivse mõju eest.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Kiirguskaitse · Näe rohkem »
Kiiritustõbi
Kiiritustõbi ehk äge kiiritusmürgistus ehk äge kiiritushaigus ehk akuutne radiatsiooni sündroom on pärast suure radioaktiivse kiirgusdoosi (üle 1 Gy) saamist 24 tunni jooksul ilmnev kogum tervisehäireid.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Kiiritustõbi · Näe rohkem »
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Laine · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Materjal · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Meditsiin · Näe rohkem »
Musta keha kiirgus
logaritmilist skaalat Musta keha kiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mida kiirgab absoluutselt must keha antud temperatuuril, või keha, mis on termilises tasakaalus oma keskkonnaga.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Musta keha kiirgus · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Neeldumisdoos
Neeldumisdoos on füüsikaline suurus (tähis D) aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia aine massiühiku kohta (džauli kilogrammi kohta, J/kg).
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Neeldumisdoos · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Neutron · Näe rohkem »
Neutronkiirgus
Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Neutronkiirgus · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Osake · Näe rohkem »
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Paber · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Põhiolek · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Plii · Näe rohkem »
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Positron · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Prooton · Näe rohkem »
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »
Radioaktiivne kiirgus
3 kiirguse liiki ja nende läbivused Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Radioaktiivne kiirgus · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Rakk · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Soojuskiirgus
Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Soojuskiirgus · Näe rohkem »
Suitsuandur
Optiline suitsuandur1 ‒ labürintkamber 2 ‒ kambrihoidik3 ‒ anduri korpus4 ‒ fotodiood infrapunakiirguse vastuvõtjana 5 ‒ valgusdiood infrapunakiirguse allikana Suitsuandur on tulekahjuandur, mis reageerib põlemisel tekkivas suitsus sisalduvatele tahmaosakestele.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Suitsuandur · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Surm · Näe rohkem »
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Takistus · Näe rohkem »
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Tööstus · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Tihedus · Näe rohkem »
Tootmine
Tootmine ehk produktsioon on inimtegevus, mille tulemusel valmib toode.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Tootmine · Näe rohkem »
Tuumareaktsioon
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Tuumareaktsioon · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Vaba elektron
Vaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ja saab liikuda aatomitevahelises ruumis.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Vaba elektron · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Valgus · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Ioniseeriv kiirgus ja Vesinik · Näe rohkem »
