Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Aatom, Aatomituum, Aine (füüsika), Anioon, Elektrilaeng, Elektron, Elektronkate, Elektronkiht, Fluor, Frantsium, Hapnik, Ionisatsioon, Ionisatsioonienergia, Ioniseeriv kiirgus, Ioonallikas, Katioon, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kineetiline energia, Kloor, Lämmastik, Metallid, Mittemetallid, Molekul, Molekulaarüksus, Naatrium, Nitraadid, Põhiolek, Plasma, Prooton, Seoseenergia, Temperatuur, Vaba radikaal, Valentselektron, Väävel, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Ioon ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Ioon ja Aatomituum · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Ioon ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Ioon ja Anioon · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Ioon ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Ioon ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Uus!!: Ioon ja Elektronkate · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Ioon ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Ioon ja Fluor · Näe rohkem »
Frantsium
Frantsium on keemiline element järjenumbriga 87.
Uus!!: Ioon ja Frantsium · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Ioon ja Hapnik · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Ioon ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Uus!!: Ioon ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »
Ioniseeriv kiirgus
Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t ioniseerida aatom).
Uus!!: Ioon ja Ioniseeriv kiirgus · Näe rohkem »
Ioonallikas
Massispektromeetri EI/CI ioonallikas Ioonallikas on elektromagnetiline seade, mida kasutatakse laetud osakeste tekitamiseks.
Uus!!: Ioon ja Ioonallikas · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Ioon ja Katioon · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Ioon ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Ioon ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Ioon ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Ioon ja Kloor · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Ioon ja Lämmastik · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Ioon ja Metallid · Näe rohkem »
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Uus!!: Ioon ja Mittemetallid · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Ioon ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaarüksus
Molekulaarüksus (ingl molecular entity) on koondmõiste, mis hõlmab muu hulgas aatomit, molekuli, iooni ning konformeeri.
Uus!!: Ioon ja Molekulaarüksus · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Ioon ja Naatrium · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Ioon ja Nitraadid · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Ioon ja Põhiolek · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Ioon ja Plasma · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Ioon ja Prooton · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Ioon ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Ioon ja Temperatuur · Näe rohkem »
Vaba radikaal
Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.
Uus!!: Ioon ja Vaba radikaal · Näe rohkem »
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Uus!!: Ioon ja Valentselektron · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Ioon ja Väävel · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Ioon ja Vesinik · Näe rohkem »
