Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Iooniloendur

Index Iooniloendur

Ioonloendur on mõõteseade, mida kasutatakse atmosfääri ioonide ehk aeroioonide uurimiseks.

22 suhted: Aeroioon, Atmosfäär, Difusioon, Elektrijuhtivus, Elektriväli, Elektrood, Ioon, Keemiline reaktsioon, Kondensaator, Loendur, Mahtuvus, Mõõtemääramatus, Molekul, Püsipingeallikas, Pinge (elekter), Radioaktiivsus, Radoon, Ruumlaeng, SI, Spektromeeter, Turbulents, Volt.

Aeroioon

Aeroioon on õhukeskkonnas olev ioon (katioon või anioon).

Uus!!: Iooniloendur ja Aeroioon · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Iooniloendur ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Difusioon

Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.

Uus!!: Iooniloendur ja Difusioon · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Uus!!: Iooniloendur ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »

Elektriväli

Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

Uus!!: Iooniloendur ja Elektriväli · Näe rohkem »

Elektrood

Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.

Uus!!: Iooniloendur ja Elektrood · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Iooniloendur ja Ioon · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Iooniloendur ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Kondensaator

Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.

Uus!!: Iooniloendur ja Kondensaator · Näe rohkem »

Loendur

Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus.

Uus!!: Iooniloendur ja Loendur · Näe rohkem »

Mahtuvus

Elektrimahtuvus (lühemalt mahtuvus) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut.

Uus!!: Iooniloendur ja Mahtuvus · Näe rohkem »

Mõõtemääramatus

Mõõtemääramatus on mõõtetulemuse omadus, mis iseloomustab mõõtesuuruse juhuslikust iseloomust tingitud kahtlust mõõtetulemuse kehtivuses.

Uus!!: Iooniloendur ja Mõõtemääramatus · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Iooniloendur ja Molekul · Näe rohkem »

Püsipingeallikas

Reaalse pingeallika aseskeem Pingeallika tingmärk Püsipingeallikas ehk pingeallikas on elektriahelate teoorias aktiivne kaksklemm (kahe väljekontaktiga ahelalüli), mille klemmipinge (genereeritav pinge) jääb püsivaks sõltumata temaga ühendatud koormustakistuse suurusest.

Uus!!: Iooniloendur ja Püsipingeallikas · Näe rohkem »

Pinge (elekter)

Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.

Uus!!: Iooniloendur ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »

Radioaktiivsus

Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.

Uus!!: Iooniloendur ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »

Radoon

Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86.

Uus!!: Iooniloendur ja Radoon · Näe rohkem »

Ruumlaeng

Ruumlaeng on ühemärgiline (negatiivne või positiivne) elektrilaeng, mille kandjad (elektronid, ioonid) on pidevalt jaotatud piiritletud ruumiosas (vrd punktlaeng).

Uus!!: Iooniloendur ja Ruumlaeng · Näe rohkem »

SI

pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.

Uus!!: Iooniloendur ja SI · Näe rohkem »

Spektromeeter

Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.

Uus!!: Iooniloendur ja Spektromeeter · Näe rohkem »

Turbulents

Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.

Uus!!: Iooniloendur ja Turbulents · Näe rohkem »

Volt

Volt (tähis V) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektromotoorjõu, elektrilise potentsiaali ja pinge mõõtühik.

Uus!!: Iooniloendur ja Volt · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ioonloendur, Ioonloendurid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »