22 suhted: Aeroioon, Atmosfäär, Difusioon, Elektrijuhtivus, Elektriväli, Elektrood, Ioon, Keemiline reaktsioon, Kondensaator, Loendur, Mahtuvus, Mõõtemääramatus, Molekul, Püsipingeallikas, Pinge (elekter), Radioaktiivsus, Radoon, Ruumlaeng, SI, Spektromeeter, Turbulents, Volt.
Aeroioon
Aeroioon on õhukeskkonnas olev ioon (katioon või anioon).
Uus!!: Iooniloendur ja Aeroioon · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Iooniloendur ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Iooniloendur ja Difusioon · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Iooniloendur ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Iooniloendur ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Uus!!: Iooniloendur ja Elektrood · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Iooniloendur ja Ioon · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Iooniloendur ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Kondensaator
Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
Uus!!: Iooniloendur ja Kondensaator · Näe rohkem »
Loendur
Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus.
Uus!!: Iooniloendur ja Loendur · Näe rohkem »
Mahtuvus
Elektrimahtuvus (lühemalt mahtuvus) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut.
Uus!!: Iooniloendur ja Mahtuvus · Näe rohkem »
Mõõtemääramatus
Mõõtemääramatus on mõõtetulemuse omadus, mis iseloomustab mõõtesuuruse juhuslikust iseloomust tingitud kahtlust mõõtetulemuse kehtivuses.
Uus!!: Iooniloendur ja Mõõtemääramatus · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Iooniloendur ja Molekul · Näe rohkem »
Püsipingeallikas
Reaalse pingeallika aseskeem Pingeallika tingmärk Püsipingeallikas ehk pingeallikas on elektriahelate teoorias aktiivne kaksklemm (kahe väljekontaktiga ahelalüli), mille klemmipinge (genereeritav pinge) jääb püsivaks sõltumata temaga ühendatud koormustakistuse suurusest.
Uus!!: Iooniloendur ja Püsipingeallikas · Näe rohkem »
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Uus!!: Iooniloendur ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Iooniloendur ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Radoon
Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86.
Uus!!: Iooniloendur ja Radoon · Näe rohkem »
Ruumlaeng
Ruumlaeng on ühemärgiline (negatiivne või positiivne) elektrilaeng, mille kandjad (elektronid, ioonid) on pidevalt jaotatud piiritletud ruumiosas (vrd punktlaeng).
Uus!!: Iooniloendur ja Ruumlaeng · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Iooniloendur ja SI · Näe rohkem »
Spektromeeter
Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.
Uus!!: Iooniloendur ja Spektromeeter · Näe rohkem »
Turbulents
Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.
Uus!!: Iooniloendur ja Turbulents · Näe rohkem »
Volt
Volt (tähis V) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektromotoorjõu, elektrilise potentsiaali ja pinge mõõtühik.
Uus!!: Iooniloendur ja Volt · Näe rohkem »