Ava Google MapsisSisukord
197 suhted: Abbassiidide kalifaat, Al-Anbāri kubernerkond, Al-Muthanná kubernerkond, Al-Qādisīyah' kubernerkond, Ameerika Ühendriigid, An-Najafi kubernerkond, Apelsin, Araabia keel, Araabia maad, Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei, Araablased, Arbīli kubernerkond, Arbuus, Armeenlased, As-Sulaymānīyah' kubernerkond, Assüüria, Assüürlased, Austraalia, Autonoomia, Şaddām Ḩusayn, Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond, Ühinenud Araabia Vabariik, ÜRO Julgeolekunõukogu, Babülon, Babüloonia, Bagdad, Bagdadi kubernerkond, Bagdadi vilajett, Baha'i usk, Basra, Basra kubernerkond, Basra vilajett, Bābili kubernerkond, Dahūki kubernerkond, Demokraatia, Dhī Qāri kubernerkond, Diktatuur, Diyālá kubernerkond, Ees-Aasia, Eksport, Esimene maailmasõda, Eufrat, Euroopa, Fayşal II, Föderatsioon, Haigur, Harilik kurk, Harilik pilliroog, Hispaania, Iisrael, ... Laienda indeks (147 rohkem) »
- Aasia maad
Abbassiidide kalifaat
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
Vaata Iraak ja Abbassiidide kalifaat
Al-Anbāri kubernerkond
Al-Anbāri kubernerkond on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis.
Vaata Iraak ja Al-Anbāri kubernerkond
Al-Muthanná kubernerkond
Al-Muthanná kubernerkond on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis.
Vaata Iraak ja Al-Muthanná kubernerkond
Al-Qādisīyah' kubernerkond
Al-Qādisīyah' kubernerkond on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis.
Vaata Iraak ja Al-Qādisīyah' kubernerkond
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Iraak ja Ameerika Ühendriigid
An-Najafi kubernerkond
An-Najafi kubernerkond on 1. järgu haldusüksus Iraagis.
Vaata Iraak ja An-Najafi kubernerkond
Apelsin
Terve ja poolik apelsin ning kooritud viil Apelsinid apelsinipuul Apelsiniõied Apelsin "Brownie" Apelsin on apelsinipuu (Citrus × sinensis) vili.
Vaata Iraak ja Apelsin
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Iraak ja Araabia keel
Araabia maad
Araabia Liiga liikmesmaad. Tumedama rohelisega on näidatud araablaste alad nendes maades. Somaalia ja Djibouti ei ole araabiakeelsed maad, ehkki Araabia Liigasse kuuluvad. Araabia maade all võib mõista nii araabiakeelseid, araablaste maid kui ka Araabia (poolsaare) maid.
Vaata Iraak ja Araabia maad
Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei
Baathi lipp Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei (ka Araabia Sotsialistlik Baa'thi Partei) ehk Baa'th (Ḥizb al-Ba`ṯ al-`Arabī al-Ištirākī) on Araabia partei, mis asutati 1940.
Vaata Iraak ja Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Vaata Iraak ja Araablased
Arbīli kubernerkond
Arbīli kubernerkond on 1. järgu haldusüksus Iraagis Iraagi Kurdistani alal.
Vaata Iraak ja Arbīli kubernerkond
Arbuus
Arbuus ehk harilik arbuus on kõrvitsaliste sugukonda arbuusi perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Vaata Iraak ja Arbuus
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Vaata Iraak ja Armeenlased
As-Sulaymānīyah' kubernerkond
As-Sulaymānīyah' kubernerkond on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis Iraagi Kurdistani alal.
Vaata Iraak ja As-Sulaymānīyah' kubernerkond
Assüüria
Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.
Vaata Iraak ja Assüüria
Assüürlased
Assüürlased ehk süürlased (ka: aisoorid) on rahvas Ees-Aasias.
Vaata Iraak ja Assüürlased
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Iraak ja Austraalia
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Vaata Iraak ja Autonoomia
Şaddām Ḩusayn
Şaddām Ḩusayn ‘Abd al-Majīd at-Tikrītī (صدامحسين عبد المجيد التكريتي) (28. aprill 1937 – 30. detsember 2006) oli Iraagi president 1979–2003 ning Iraagi peaminister 1979–1991 ja 1994–2003.
Vaata Iraak ja Şaddām Ḩusayn
Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond
Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Põhja-Iraagis.
Vaata Iraak ja Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond
Ühinenud Araabia Vabariik
Ühinenud Araabia Vabariik (ÜAV; araabia keeles الجمهورية العربية المتحدة) oli lühiajaline poliitiline liit, mille sõlmisid Egiptus ja Süüria.
Vaata Iraak ja Ühinenud Araabia Vabariik
ÜRO Julgeolekunõukogu
ÜRO Julgeolekunõukogu saal New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine.
Vaata Iraak ja ÜRO Julgeolekunõukogu
Babülon
Babüloni varemed 1932. aastal Babülon (Piiblis Paabel; akadi Babili, vanakreeka Βαβυλών (Babylon), araabia باب (Bābil)) oli linn Eufrati jõe ääres, 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas.
Vaata Iraak ja Babülon
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Vaata Iraak ja Babüloonia
Bagdad
Valitsushoone Bagdadis Bagdad on Iraagi pealinn, Bagdadi kubernerkonna keskus.
Vaata Iraak ja Bagdad
Bagdadi kubernerkond
Bagdadi kubernerkond on 1. järgu haldusüksus Iraagis, hõlmab pealinna Bagdadi ja selle lähedasi alasid.
Vaata Iraak ja Bagdadi kubernerkond
Bagdadi vilajett
Bagdadi vilajett aastal 1900 Bagdadi vilajett (osmanitürgi keeles ولايت بغداد, latiniseeritult Vilâyet-i Bagdad) oli Osmanite riigi esmajärguline haldusüksus Lähis-Ida keskosas aastatel 1869–1918.
Vaata Iraak ja Bagdadi vilajett
Baha'i usk
Droonivideo Wilmette Baha'i templist Baháʼí usk on üks maailma uuemaid religioone, mille kohaselt on kõik religioonid ja kõik inimesed võrdselt väärtuslikud läbi Jumala tahte järkjärgulise ilmutamise, mis viib inimkonna vaimsele ja moraalsele küpsusele.
Vaata Iraak ja Baha'i usk
Basra
Basra on linn Iraagis, Basra kubernerkonna keskus.
Vaata Iraak ja Basra
Basra kubernerkond
Basra kubernerkond on 1. järgu haldusüksus Iraagis.
Vaata Iraak ja Basra kubernerkond
Basra vilajett
Basra vilajett aastal 1900 Basra vilajett (osmanitürgi keeles ولايت بصره, latiniseeritult Vilâyet-i Basra) oli Osmanite riigi esmajärguline haldusüksus Lähis-Ida keskosas aastatel 1875–1880 ja 1884–1918.
Vaata Iraak ja Basra vilajett
Bābili kubernerkond
Bābil on kubernerkond, 1. järgu haldusüksus Iraagis.
Vaata Iraak ja Bābili kubernerkond
Dahūki kubernerkond
Dahūki kubernerkond on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis Iraagi Kurdistani alal.
Vaata Iraak ja Dahūki kubernerkond
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Vaata Iraak ja Demokraatia
Dhī Qāri kubernerkond
Dhī Qāri kubernerkond on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis.
Vaata Iraak ja Dhī Qāri kubernerkond
Diktatuur
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.
Vaata Iraak ja Diktatuur
Diyālá kubernerkond
Diyālá on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis.
Vaata Iraak ja Diyālá kubernerkond
Ees-Aasia
Ees-Aasia ehk Lääne-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Iraanini.
Vaata Iraak ja Ees-Aasia
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Vaata Iraak ja Eksport
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Iraak ja Esimene maailmasõda
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Vaata Iraak ja Eufrat
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Iraak ja Euroopa
Fayşal II
Fayşal II 1950ndatel Fayşal II (2. mai 1935 Bagdad – 14. juuli 1958) oli viimane Iraagi kuningas alates 1939.
Vaata Iraak ja Fayşal II
Föderatsioon
Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste (föderatsiooni subjektide) ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused.
Vaata Iraak ja Föderatsioon
Haigur
Haigur (Ardea) on lindude perekond haigurlaste sugukonnast.
Vaata Iraak ja Haigur
Harilik kurk
Harilik kurk (Cucumis sativus) on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata Iraak ja Harilik kurk
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Vaata Iraak ja Harilik pilliroog
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Iraak ja Hispaania
Iisrael
Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.
Vaata Iraak ja Iisrael
Indoiraani keeled
Indoiraani keeled ehk aarja keeled ehk aaria keeled on indoeuroopa keelte haru, kuhu kuuluvad india keeled, iraani keeled ja nuristani keeled.
Vaata Iraak ja Indoiraani keeled
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Iraak ja Inglise keel
Iraagi jalgpallikoondis
Iraagi jalgpallikoondis on Iraagi rahvuskoondis jalgpallis.
Vaata Iraak ja Iraagi jalgpallikoondis
Iraagi kuningate loend
Iraagi kuningas (araabia keeles ملك العراق, Malik al-‘Irāq) oli Iraagi riigipea ja monarh aastatel 1921–1958.
Vaata Iraak ja Iraagi kuningate loend
Iraagi Kuningriik
Hašemiitide Iraagi Kuningriik (araabia keeles المملكة العراقية الهاشمية, al-Mamlakah al-ʿIrāqiyyah ʾal-Hāshimyyah) oli Lähis-Idas aastatel 1932–1958 esksisteerinud riik.
Vaata Iraak ja Iraagi Kuningriik
Iraagi okupatsioon (2003–2004)
Iraagi okupatsioon järgnes Saddam Husseini režiimi kokkuvarisemisele, mille põhjustas 2003. aasta sissetung Iraaki.
Vaata Iraak ja Iraagi okupatsioon (2003–2004)
Iraagi okupatsioon Kuveidis
Iraagi okupatsioon Kuveidis kestis 2. augustist 1990 26. veebruarini 1991.
Vaata Iraak ja Iraagi okupatsioon Kuveidis
Iraagi põhiseadus (2005)
Pärast Iraagi sõda koostas Iraagi ajutine valitsus okupatsioonijõudude kaasabil 2005 Iraagi põhiseaduse eelnõu.
Vaata Iraak ja Iraagi põhiseadus (2005)
Iraagi riigipeade loend
Iraagi riigipeade loend loetleb Iraagi riigipead alates riigi iseseisvumisest 1920.
Vaata Iraak ja Iraagi riigipeade loend
Iraagi sõda
Apache'i helikopteri tegevus Iraagis Iraagi sõjaks nimetatakse mitteametlikult Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede 2003.
Vaata Iraak ja Iraagi sõda
Iraagi türkmeenid
Iraagi türkmeenid (araabia keeles تركمان العراق; türgi keeles Irak Türkleri) on turgi päritolu iraaklased, kes peavad enamasti kinni Türgi pärandist ja identiteedist.
Vaata Iraak ja Iraagi türkmeenid
Iraagi Vabariik (1958–1968)
Iraagi Vabariik (araabia keeles الجمهورية العراقية, al-Jumhūrīyah al-'Irāqīyah; mitteametlikult Esimene Iraagi Vabariik) oli aastal 1958 president Muhammad Najib ar-Ruba'i ja peaminister Abd al-Karim Qasimi juhtimisel tekkinud riik.
Vaata Iraak ja Iraagi Vabariik (1958–1968)
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Vaata Iraak ja Iraan
Iraani-Iraagi sõda
Khorramshahri vabastamist iraanlaste poolt; Iraani armee poolt kasutatav õhutõrjekahur ZU-23-2 22. septembrist 1980 Teheran Iraani-Iraagi sõda oli piirisõda Iraani ja Iraagi relvajõudude vahel 22. septembrist 1980 kuni 20. augustini 1988.
Vaata Iraak ja Iraani-Iraagi sõda
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Vaata Iraak ja Islam
Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.
Vaata Iraak ja Itaalia kuningriik (1861–1946)
Iyād ‘Allāwī
Iyād ‘Allāwī (2004) Doktor Iyād ‘Allāwī (اياد علاوي; lihtsustatud kirjapilt Iyad Allawi; sündinud 1945) on Iraagi poliitik.
Vaata Iraak ja Iyād ‘Allāwī
Jalāl aţ-Ţalabānī
Jalāl aţ-Ţalabānī (kurdi جهلال تالهبانی / Celal Talebanî, araabia جلال طالباني (Jalāl aţ-Ţalabānī); 12. november 1933 Kelkan Iraagi Kurdistan – 3. oktoober 2017 Berliin) oli Iraagi president.
Vaata Iraak ja Jalāl aţ-Ţalabānī
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Iraak ja Jõgi
Jordaania
Jordaania on riik Lähis-Idas.
Vaata Iraak ja Jordaania
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Vaata Iraak ja Judaism
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Iraak ja Juudid
Juurvili
Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur".
Vaata Iraak ja Juurvili
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Vaata Iraak ja Kalifaat
Kaliif
Pärsia keskaegsel miniatuuril on kujutatud truudusevande andmist kaliif Abu Bakrile Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit, mis loodi aastal 632 ja kaotati 3. märtsil 1924.
Vaata Iraak ja Kaliif
Karbalā’ kubernerkond
Karbalā’ kubernerkond on 1. järgu haldusüksus Iraagis.
Vaata Iraak ja Karbalā’ kubernerkond
Küülik
Küülik (Oryctolagus cuniculus) on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja.
Vaata Iraak ja Küülik
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Vaata Iraak ja Kõrb
Kõrgkultuur
Kõrgkultuur on ajaloos ühiskonnakorraldus, mis on oma eelkäijatest või naabritest eesrindlikum, erinedes neist järgmiste tunnuste poolest.
Vaata Iraak ja Kõrgkultuur
Kirkūki kubernerkond
Kirkūki kubernerkond on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis.
Vaata Iraak ja Kirkūki kubernerkond
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Iraak ja Kliima
Kodukits
Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Iraak ja Kodukits
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Iraak ja Kolmas riik
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Iraak ja Kristlus
Kubernerkond (Iraak)
Iraagi kubernerkonnad Iraagis on kubernerkond (muḩāfaz̧āt, ainsus muḩāfaz̧ah) 1.
Vaata Iraak ja Kubernerkond (Iraak)
Kurdi keel
Iraani keeled Kurdi keel on nimetus ühe või mitme iraani keelerühma keele kohta, mida kõnelevad Lääne-Aasias elavad kurdid.
Vaata Iraak ja Kurdi keel
Kurdistan
Kurdide asuala (1992) Kurdistan on ajalooline kurdide asuala Lääne-Aasias.
Vaata Iraak ja Kurdistan
Kuritegevus
Kuritegevus on teatud territooriumil teatud aja jooksul toime pandud kuritegude kogum.
Vaata Iraak ja Kuritegevus
Kuupmeeter
Kuupmeeter on mahuühik.
Vaata Iraak ja Kuupmeeter
Kuveit
Kuveit on riik Pärsia lahe looderannikul.
Vaata Iraak ja Kuveit
Lahesõda
Lahesõda oli sõda Ameerika Ühendriikide juhitud 35 riigist koosnenud koalitsioonivägede ja Iraagi vahel 2. augustist 1990 kuni 28. veebruarini 1991, mille põhjustas Iraagi sissetung Kuveiti.
Vaata Iraak ja Lahesõda
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Vaata Iraak ja Lammas
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Vaata Iraak ja Lähis-Ida
Lähistroopika
Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.
Vaata Iraak ja Lähistroopika
Lähistroopiline vahemereline kliima
Lähistroopilise vahemerelise kliima levikuala Lähistroopilise vahemerelise kliima kliimadiagramm (Lissabon, Portugal) Vahemereline igihaljas mets Lähistroopiline vahemereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi.
Vaata Iraak ja Lähistroopiline vahemereline kliima
Maailmaaeg
Maailmaaeg (inglise keeles Universal Time, lühend UT) on rahvusvaheliste lepetega kehtestatud ühtne aeg ehk ühtlusaeg, mis põhineb ööpäeva tegelikul pikkusel.
Vaata Iraak ja Maailmaaeg
Maailmamajandus
Maailmamajandus on ülemaailmne majandussüsteem, mis koosneb riikide majandustest, mis on omavahel rohkemal või vähemal määral seotud.
Vaata Iraak ja Maailmamajandus
Madalik
Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.
Vaata Iraak ja Madalik
Majandussanktsioonid
Majandussanktsioonid on riigivõimu keeld või piirang müüa kaupu või teenuseid teisele riigile või vahendada talle teaduslik-tehnilist informatsiooni.
Vaata Iraak ja Majandussanktsioonid
Mandaat
Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
Vaata Iraak ja Mandaat
Mandalased
Maagiline savikauss mandakeelse tekstiga Mesopotaamiast Mandad (ka mandalased) on gnostiliste rühmituste üldinimetus juutluses ja ka gnostilise juudakristliku ristijate rühmituse nimetus.
Vaata Iraak ja Mandalased
Maysāni kubernerkond
Maysān ehk Mīsān on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis.
Vaata Iraak ja Maysāni kubernerkond
Märts 2004
Märts 2004, sündmuste kroonika.
Vaata Iraak ja Märts 2004
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Vaata Iraak ja Mesopotaamia
Miljard
Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.
Vaata Iraak ja Miljard
Miljon
Miljon on tuhat tuhandet ehk 1 000 000 ehk 106.
Vaata Iraak ja Miljon
Mošee
Mošee Egiptuses Iraanis, Shirazi Nasir-ol-molki mošees raamatut lugev naine Mošee (araabia keeles مسجد) on islamiusu pühakoda.
Vaata Iraak ja Mošee
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Iraak ja Monarhia
Mosul
Mosuli suur mošee Mosul on linn Iraagis, Nīnawá kubernerkonna keskus.
Vaata Iraak ja Mosul
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Vaata Iraak ja Muda
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Iraak ja Nafta
Nīnawá kubernerkond
Nīnawá kubernerkond on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis.
Vaata Iraak ja Nīnawá kubernerkond
Nūrī al-Mālikī
Nūrī al-Mālikī Nūrī Kāmil Muḩammad Ḩasan al-Mālikī (araabia نوري كامل محمّد حسن المالكي; sündinud 20. juunil 1950) on Iraagi poliitik, kes oli 20. maist 2006 kuni 8. septembrini 2014 Iraagi peaminister.
Vaata Iraak ja Nūrī al-Mālikī
Nepp
Nepp (Gallinago) on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuperekond.
Vaata Iraak ja Nepp
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Vaata Iraak ja Nisu
November 2003
November 2003, sündmuste kroonika.
Vaata Iraak ja November 2003
Nurmkana
Nurmkana Nurmkana ehk põldpüü (Perdix perdix) on faasanlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Vaata Iraak ja Nurmkana
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Vaata Iraak ja Oder
Okupatsioon
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).
Vaata Iraak ja Okupatsioon
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Iraak ja Osmanite riik
Palmilised
Palmilised (Arecaceae; mõningais allikais käsitletud ka botaanikanomenklatuuri järgi ebakorrektse nimega Palmaceae) on õistaimede sugukond palmilaadsete seltsist.
Vaata Iraak ja Palmilised
Parlamentaarne vabariik
'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.
Vaata Iraak ja Parlamentaarne vabariik
Part
Parti võib näha ka puu otsas. Tartu, 2015. aasta aprill. Part (Anas) on haneliste seltsi kuuluv perekond veelinde.
Vaata Iraak ja Part
Pärsia laht
Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas.
Vaata Iraak ja Pärsia laht
Pärslased
Vana-Pärsia üliku ja sõdurite rõivad Ahhemeniidide riik oma võimsuse tipul, Dareios I valitsusajal Pärslased on iraani rahvas, kes moodustab enam kui poole Iraani elanikkonnast.
Vaata Iraak ja Pärslased
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Vaata Iraak ja Polkovnik
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Iraak ja Poola
Poolkõrb
Poolkõrb Poolkõrb on bioom, mis kujuneb parasvöötmes rohtla ja kõrbe vahel ning troopikavöötmes savanni ja kõrbe vahel, kus esinevad mõlema bioomi mullad, taimed ja loomad.
Vaata Iraak ja Poolkõrb
Rahvaarv
Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.
Vaata Iraak ja Rahvaarv
Rahvasteliit
Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Vaata Iraak ja Rahvasteliit
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Iraak ja Rebane
Reede
Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev.
Vaata Iraak ja Reede
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Vaata Iraak ja Regent
Saudi Araabia
Saudi Araabia (araabia keeles السعودية; as-Saʿūdīyah, ametlikult Saudi Araabia Kuningriik (لمملكة العربية السعودية; al-Mamlakah ʿArabīyah as-Saʿūdīyah)) on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel.
Vaata Iraak ja Saudi Araabia
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Vaata Iraak ja Süüria
Süüria kõrb
Süüria kõrb (araabia البادية الشام(al-Bādiyat ash-Shām)) on kõrb Edela-Aasias.
Vaata Iraak ja Süüria kõrb
Seleukiidide riik
Seleukiidide riik (vanakreeka keeles Βασιλεία τῶν Σελευκιδῶν), hiljem sisuliselt Süüria kuningriik oli antiikaja hellenistlik impeerium, mis tekkis Aleksander Suure riigi jagunemisel ja mis oma kõrgajal ulatus Väike-Aasiast Indiani.
Vaata Iraak ja Seleukiidide riik
Semi keeled
Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust.
Vaata Iraak ja Semi keeled
Shaţţ al-‘Arab
Shaţţ al-‘Arab on jõgi Aasias Iraagis.
Vaata Iraak ja Shaţţ al-‘Arab
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Vaata Iraak ja Siga
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Vaata Iraak ja Sisemajanduse kogutoodang
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Iraak ja Soo
Sotsiaalhoolekanne
Sotsiaalhoolekanne – sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil.
Vaata Iraak ja Sotsiaalhoolekanne
Sotsialism
Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
Vaata Iraak ja Sotsialism
Sumer
Sumer (Sinear, Piiblis Sinearimaa; sumeri keeles ki-en-gi või ki-en-gir 'tsiviliseeritud isandate koht'; akadi keeles šumerum 'kultuurmaa') oli Mesopotaamia kaguosa (hilisema Babüloonia ning Tigrise ja Eufrati suudme vahelise ala) nimi sumerite asumisest sinna (hiljemalt 3500 eKr) kuni Babüloonia ajani (pärast 2000.
Vaata Iraak ja Sumer
Sunniidid
Sunniidid (araabia keeles أهل السنة ahl as-sunna, 'pärimuse rahvas') on ülekaalukalt suurim islami haru.
Vaata Iraak ja Sunniidid
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Iraak ja Suurbritannia
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Iraak ja Taani
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.
Vaata Iraak ja Täidesaatev võim
Tööpuudus
Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.
Vaata Iraak ja Tööpuudus
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Vaata Iraak ja Türgi
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Iraak ja Teine maailmasõda
Tigris
Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.
Vaata Iraak ja Tigris
Tomat
Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast.
Vaata Iraak ja Tomat
Troopiline kliima
Troopilise kliimaga piirkonnad Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi Troopilise kliimaga piirkonnad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Troopiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik troopilisele kliimavöötmele.
Vaata Iraak ja Troopiline kliima
USA dollar
USA paberraha 100 000-dollariline paberraha USA dollar (ISO kood: USD) on Ameerika Ühendriikide rahaühik.
Vaata Iraak ja USA dollar
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Vaata Iraak ja Veis
Viinamari
Valged viinamarjad on tegelikult rohelised Kollased viinamarjad Mustjassinised viinamarjad Punased viinamarjad Viinamari on viinapuu (Vitis) perekonda kuuluvate taimede vili.
Vaata Iraak ja Viinamari
Wāsiţi kubernerkond
Wāsiţ on 1. järgu haldusüksus (kubernerkond) Iraagis.
Vaata Iraak ja Wāsiţi kubernerkond
Z̄āgrose mäed
Z̄āgrose mäed kosmosest. Z̄āgros (pärsia رشتهكوههای زاگرس (Reshteh Kūhhā-ye Z̄āgros), kurdi Çîyayên Zagrosê) on mäestik Aasia edelaosas.
Vaata Iraak ja Z̄āgrose mäed
14. juuli
14.
Vaata Iraak ja 14. juuli
14. juuli revolutsioon
14.
Vaata Iraak ja 14. juuli revolutsioon
15. detsember
15.
Vaata Iraak ja 15. detsember
15. oktoober
15.
Vaata Iraak ja 15. oktoober
1534
1534.
Vaata Iraak ja 1534
1915
1915.
Vaata Iraak ja 1915
1932
1932.
Vaata Iraak ja 1932
1948
1948.
Vaata Iraak ja 1948
1958
1958.
Vaata Iraak ja 1958
1959
1959.
Vaata Iraak ja 1959
1960
1960.
Vaata Iraak ja 1960
1968
1968.
Vaata Iraak ja 1968
1979
1979.
Vaata Iraak ja 1979
1980. aastad
1980.
Vaata Iraak ja 1980. aastad
1988
1988.
Vaata Iraak ja 1988
1990
1990.
Vaata Iraak ja 1990
1990. aastad
1990.
Vaata Iraak ja 1990. aastad
1991
1991.
Vaata Iraak ja 1991
1993
1993.
Vaata Iraak ja 1993
20. mai
20.
Vaata Iraak ja 20. mai
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Vaata Iraak ja 2001
2003
2003.
Vaata Iraak ja 2003
2004
2004.
Vaata Iraak ja 2004
2005
2005.
Vaata Iraak ja 2005
2006
2006.
Vaata Iraak ja 2006
2014
2014.
Vaata Iraak ja 2014
2018.–2019. aasta Iraagi meeleavaldused
2018.–2019.
Vaata Iraak ja 2018.–2019. aasta Iraagi meeleavaldused
22. aprill
22.
Vaata Iraak ja 22. aprill
28. juuni
28.
Vaata Iraak ja 28. juuni
3. mai
3.
Vaata Iraak ja 3. mai
3. oktoober
3.
Vaata Iraak ja 3. oktoober
30. jaanuar
30.
Vaata Iraak ja 30. jaanuar
4. juuli
4.
Vaata Iraak ja 4. juuli
6. aprill
6.
Vaata Iraak ja 6. aprill
656
656.
Vaata Iraak ja 656
762
762.
Vaata Iraak ja 762
8. märts
8.
Vaata Iraak ja 8. märts
Vaata ka
Aasia maad
- Afganistan
- Araabia Ühendemiraadid
- Armeenia
- Aserbaidžaan
- Bahrein
- Bangladesh
- Bhutan
- Brunei
- Egiptus
- Filipiinid
- Gruusia
- Hiina
- Ida-Timor
- Iisrael
- India
- Indoneesia
- Iraak
- Iraan
- Jeemen
- Jordaania
- Kõrgõzstan
- Küpros
- Kambodža
- Kasahstan
- Katar
- Kuveit
- Laos
- Liibanon
- Malaisia
- Maldiivid
- Mongoolia
- Myanmar
- Nepal
- Omaan
- Pakistan
- Palestiina
- Süüria
- Saudi Araabia
- Singapur
- Sri Lanka
- Türgi
- Tadžikistan
- Tai
- Usbekistan
- Venemaa
- Vietnam
Tuntud ka kui Iraagi Vabariik.