Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Iraan

Index Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران) on riik Lähis-Idas.

84 suhted: 'Alī Khāmene'ī, Afganistan, Ahhemeniidid, Ahhemeniidide riik, Alborzi provints, Ameerika Ühendriigid, Araablased, Ardabīli provints, Armeenia, Aserbaidžaan, Aserbaidžaanlased, Ḩasan Rūḩānī, ÜRO Julgeolekunõukogu, Barrel, Būshehri provints, Chahār Maḩāll va Bakhtīārī provints, Egiptus, Embargo, Fundamentalism, Golestāni provints, Ida-Aserbaidžaani provints, Iisrael, India ookean, Indus, Iraak, Iraani jalgpallikoondis, Iraani revolutsioon, Iraani-Iraagi sõda, Iraanlased, Islam, Jordaania, Judaism, Kaspia meri, Kaukaasia, Küpros, Kermāni provints, Khūzestāni provints, Khorāsān-e Razavī provints, Kristlus, Kurdid, Kurdistani provints, Lääne-Aserbaidžaani provints, Lähis-Ida, Lõuna-Khorāsāni provints, Liibanon, Lorestāni provints, Maagaas, Maailmaaeg, Māzandarāni provints, Meedia, ..., Monarhia, Nafta, Pakistan, Pärsia kasakabrigaad, Pärsia keel, Pärsia laht, Põhja-Khorāsāni provints, Prantsusmaa, Qomi provints, Rūḩollāh Khomeynī, Reẕā Pahlavī, Religioosne muusika Iraanis, Royal Dutch Shell, Sassaniidid, Sīstān va Balūchestāni provints, Süüria, Sunniidid, Tadžikistan, Türgi, Türkmeenid, Türkmenistan, Teheran, Teokraatia, Total, Usbekistan, Vahemeri, Yazdi provints, .ir, 1882, 1974, 2005, 2006, 2013, 6. sajand eKr. Laienda indeks (34 rohkem) »

'Alī Khāmene'ī

Ajatolla Seyyed ‘Alī Khāmene'ī (pärsia keeles: آیت‌الله سید علی خامنه‌ای) (sündinud 15. juulil 1939 Mashhadis) on Iraani kõrgeim juht.

Uus!!: Iraan ja 'Alī Khāmene'ī · Näe rohkem »

Afganistan

Afganistan (puštu keeles افغانستان (Afghānistān), dari keeles افغانستان (Afghānestān) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Riigi pealinn on Kabul. Tal on ühine piir Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga ning teda võib arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Kolm neljandikku Afganistanist on raskesti ligipääsetav. Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. Näiteks on riigi pindala eri andmetel 652 225 või 645 806,56 või 647 500 km² ning elanike arv 2009. aasta seisuga oli 28 150 000 või 33 609 900. Alates 1970. aastatest on riik haaratud mitmesse sõjalisse konflikti, millest ulatuslikumad on olnud Nõukogude-Afganistani sõda ja 2001–2014 väldanud USA sissetung.

Uus!!: Iraan ja Afganistan · Näe rohkem »

Ahhemeniidid

Ahhemeniidid olid Ahhemeniidide riigi rajanud valitsejate suguvõsa, mis legendi järgi sai alguse Achaimenesest ning lõppes 330 eKr, kui Aleksander Suur vallutas Pärsia.

Uus!!: Iraan ja Ahhemeniidid · Näe rohkem »

Ahhemeniidide riik

Ahhemeniidide riik (suurriigina ka Pärsia suurriik) oli esimene Iraani riik.

Uus!!: Iraan ja Ahhemeniidide riik · Näe rohkem »

Alborzi provints

Alborzi provints on 1.

Uus!!: Iraan ja Alborzi provints · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Iraan ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Araablased

Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.

Uus!!: Iraan ja Araablased · Näe rohkem »

Ardabīli provints

Ardabīli provints on 1.

Uus!!: Iraan ja Ardabīli provints · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus Nõukogude Liidu koosseisu 1922–1936 Taga-Kaukaasia SFNV koosseisus ning alates 5. detsembrist 1936 väikseima pindalaga liiduvabariigina. 23. septembril 1991 võttis vabariigi Ülemnõukogu Armeenias 21. septembril läbi viidud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel.

Uus!!: Iraan ja Armeenia · Näe rohkem »

Aserbaidžaan

Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.

Uus!!: Iraan ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »

Aserbaidžaanlased

Səttar Xan Aseri tütarlapsed Aserbaidžaanlased ehk aserid (ka aserbaidžaanid; aserbaidžaani azərbaycanlılar / آذربایجانلیلار, azərilər / آذریلر, azəri türkləriStephan Thernstrom, Ann Orlov, Oscar Handlin. Harvard Encyclopedia of American ethnic groups. Harvard University Press, 1981, lk 171.) on aserbaidžaani keelt emakeelena kõnelev turgi rahvas.

Uus!!: Iraan ja Aserbaidžaanlased · Näe rohkem »

Ḩasan Rūḩānī

Ḩasan Rūḩānī Ḩasan Rūḩānī (pärsia keeles حسن روحانی; sündinud 12. novembril 1948) on Iraani poliitik, alates 3. augustist 2013 Iraani president.

Uus!!: Iraan ja Ḩasan Rūḩānī · Näe rohkem »

ÜRO Julgeolekunõukogu

ÜRO Julgeolekunõukogu saal New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine.

Uus!!: Iraan ja ÜRO Julgeolekunõukogu · Näe rohkem »

Barrel

Barrelilised õlitünnid Barrel (inglise keeles 'tünn', 'vaat') on vedelike mittesüsteemne mahuühik.

Uus!!: Iraan ja Barrel · Näe rohkem »

Būshehri provints

Būshehri provints on 1.

Uus!!: Iraan ja Būshehri provints · Näe rohkem »

Chahār Maḩāll va Bakhtīārī provints

Chahār Maḩāll va Bakhtīārī provints 1.

Uus!!: Iraan ja Chahār Maḩāll va Bakhtīārī provints · Näe rohkem »

Egiptus

Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.

Uus!!: Iraan ja Egiptus · Näe rohkem »

Embargo

Embargo on poliitilistel põhjustel kehtestatud kaubavahetuse keeld mingi riigiga.

Uus!!: Iraan ja Embargo · Näe rohkem »

Fundamentalism

Fundamentalism on valgustuse vastane hoiak või teaduse vastane maailmavaade.

Uus!!: Iraan ja Fundamentalism · Näe rohkem »

Golestāni provints

Golestāni provints 1.

Uus!!: Iraan ja Golestāni provints · Näe rohkem »

Ida-Aserbaidžaani provints

Ida-Aserbaidžaani provints (pärsia Āz̄arbāyjān-e Sharqī; rööpnimi Āz̄arbayejān-e Khāvarī) on 1.

Uus!!: Iraan ja Ida-Aserbaidžaani provints · Näe rohkem »

Iisrael

Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas.

Uus!!: Iraan ja Iisrael · Näe rohkem »

India ookean

India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.

Uus!!: Iraan ja India ookean · Näe rohkem »

Indus

Indus Skardu lähedal Indus ja lisajõed ingliskeelsel kaardil Indus on jõgi Lõuna-Aasias.

Uus!!: Iraan ja Indus · Näe rohkem »

Iraak

Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.

Uus!!: Iraan ja Iraak · Näe rohkem »

Iraani jalgpallikoondis

Iraani jalgpallikoondis on Iraani rahvuskoondis jalgpallis.

Uus!!: Iraan ja Iraani jalgpallikoondis · Näe rohkem »

Iraani revolutsioon

Khomeini naasmine Iraani 1. veebruaril 1979, pärast 14 aastat kestnud pagulust. Iraani 1979.

Uus!!: Iraan ja Iraani revolutsioon · Näe rohkem »

Iraani-Iraagi sõda

Iraani-Iraagi sõda oli piirisõda Iraani ja Iraagi relvajõudude vahel 22. septembrist 1980 kuni 20. augustini 1988.

Uus!!: Iraan ja Iraani-Iraagi sõda · Näe rohkem »

Iraanlased

Iraanlased (ka pärslased) on muistsete iraani rahvaste järglased, kes peamiselt elavad tänapäeva Iraanis.

Uus!!: Iraan ja Iraanlased · Näe rohkem »

Islam

Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine ' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest, üks Aabrahami religioossest traditsioonist.

Uus!!: Iraan ja Islam · Näe rohkem »

Jordaania

Jordaania on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Iraan ja Jordaania · Näe rohkem »

Judaism

Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) on peamiselt juudi rahva usund.

Uus!!: Iraan ja Judaism · Näe rohkem »

Kaspia meri

Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Iraan ja Kaspia meri · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Iraan ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Küpros

Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub Türgist lõunas, Egiptusest põhjas ja Kreekast kagus. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suuremaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, misjärel tõi Türgi oma väed Küprosele. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutsevad riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik.

Uus!!: Iraan ja Küpros · Näe rohkem »

Kermāni provints

Kermāni provints on 1.

Uus!!: Iraan ja Kermāni provints · Näe rohkem »

Khūzestāni provints

Khūzestāni provints (eestikeelses kirjanduses ka Huzistan) on 1.

Uus!!: Iraan ja Khūzestāni provints · Näe rohkem »

Khorāsān-e Razavī provints

Khorāsān-e Razavī provints on 1.

Uus!!: Iraan ja Khorāsān-e Razavī provints · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Iraan ja Kristlus · Näe rohkem »

Kurdid

Kurdi mehed (1873) Kurdide asuala Kurdid on omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.

Uus!!: Iraan ja Kurdid · Näe rohkem »

Kurdistani provints

Kurdistani provints on 1.

Uus!!: Iraan ja Kurdistani provints · Näe rohkem »

Lääne-Aserbaidžaani provints

Lääne-Aserbaidžaani provints (pärsia keeles Āz̄arbāyjān-e Gharbī; rööpnimi Āz̄arbāījān-e Bākhtarī) on 1.

Uus!!: Iraan ja Lääne-Aserbaidžaani provints · Näe rohkem »

Lähis-Ida

Lähis-Ida reljeef (USGS-i andmed). Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.

Uus!!: Iraan ja Lähis-Ida · Näe rohkem »

Lõuna-Khorāsāni provints

Lõuna-Khorāsāni provints on 1.

Uus!!: Iraan ja Lõuna-Khorāsāni provints · Näe rohkem »

Liibanon

Liibanon on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Iraan ja Liibanon · Näe rohkem »

Lorestāni provints

Lorestāni provints on 1.

Uus!!: Iraan ja Lorestāni provints · Näe rohkem »

Maagaas

Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.

Uus!!: Iraan ja Maagaas · Näe rohkem »

Maailmaaeg

Maailmaaeg (inglise k Universal Time, lühend UT) on rahvusvaheliste lepetega kehtestatud ühtne aeg ehk ühtlusaeg, mis põhineb ööpäeva tegelikul pikkusel.

Uus!!: Iraan ja Maailmaaeg · Näe rohkem »

Māzandarāni provints

Māzandarāni provints 1.

Uus!!: Iraan ja Māzandarāni provints · Näe rohkem »

Meedia

Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsioonikandjate ühine nimetus.

Uus!!: Iraan ja Meedia · Näe rohkem »

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Uus!!: Iraan ja Monarhia · Näe rohkem »

Nafta

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Iraan ja Nafta · Näe rohkem »

Pakistan

Pakistan on riik Aasias.

Uus!!: Iraan ja Pakistan · Näe rohkem »

Pärsia kasakabrigaad

Pärsia kasakabrigaad oli imperaatorlik Pärsia (Iraani) kuningliku perekonna kaitsemalev.

Uus!!: Iraan ja Pärsia kasakabrigaad · Näe rohkem »

Pärsia keel

Praegune pärsia, dari ja tadžiki keele leviala Pärsia keel (pärsia keeles فارسی (fārsī)) on Indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.

Uus!!: Iraan ja Pärsia keel · Näe rohkem »

Pärsia laht

Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.

Uus!!: Iraan ja Pärsia laht · Näe rohkem »

Põhja-Khorāsāni provints

Põhja-Khorāsāni provints on 1.

Uus!!: Iraan ja Põhja-Khorāsāni provints · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Iraan ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Qomi provints

Qomi provints on 1.

Uus!!: Iraan ja Qomi provints · Näe rohkem »

Rūḩollāh Khomeynī

Rūḩollāh Khomeynī Rūḩollāh Khomeynī Rūḩollāh Mūsavī Khomeynī (pärsia روح‌الله موسوی خمینی; tõenäoliselt 24. september 1902 – 3. juuni 1989 Teheran) oli Iraani šiiitlik vaimulik (ajatolla) ja poliitik.

Uus!!: Iraan ja Rūḩollāh Khomeynī · Näe rohkem »

Reẕā Pahlavī

Reẕā Pahlavī (16. märts 1877 – 26. juuli 1944) oli Iraani šahh.

Uus!!: Iraan ja Reẕā Pahlavī · Näe rohkem »

Religioosne muusika Iraanis

Religioosne muusika Iraanis on väga rikas meloodiate ja stiilide poolest.

Uus!!: Iraan ja Religioosne muusika Iraanis · Näe rohkem »

Royal Dutch Shell

Royal Dutch Shell (tuntud ka lihtsalt nime all Shell) on hargmaine Hollandi-Briti juurtega naftakompanii, üks kuuest suuremast mitteriiklikust energiakompaniist (ingliskeelses finantsajakirjanduses nimetatakse neid terminiga supermajor).

Uus!!: Iraan ja Royal Dutch Shell · Näe rohkem »

Sassaniidid

Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7.

Uus!!: Iraan ja Sassaniidid · Näe rohkem »

Sīstān va Balūchestāni provints

Sīstān va Balūchestāni provints 1.

Uus!!: Iraan ja Sīstān va Balūchestāni provints · Näe rohkem »

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.

Uus!!: Iraan ja Süüria · Näe rohkem »

Sunniidid

Sunniidid (araabia keeles أهل السنة ahl as-sunna, 'pärimuse rahvas'), ka sunnid, on ülekaalukalt suurim islami haru.

Uus!!: Iraan ja Sunniidid · Näe rohkem »

Tadžikistan

Tadžikistan on merepiirita riik Kesk-Aasias.

Uus!!: Iraan ja Tadžikistan · Näe rohkem »

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Uus!!: Iraan ja Türgi · Näe rohkem »

Türkmeenid

Türkmeenid on Kesk-Aasias elav turgi rahvas.

Uus!!: Iraan ja Türkmeenid · Näe rohkem »

Türkmenistan

Türkmenistan on merepiirita riik Kesk-Aasias.

Uus!!: Iraan ja Türkmenistan · Näe rohkem »

Teheran

Teheran on Iraani pealinn.

Uus!!: Iraan ja Teheran · Näe rohkem »

Teokraatia

Teokraatia on valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või Jumala asemikuks maa peal.

Uus!!: Iraan ja Teokraatia · Näe rohkem »

Total

Total on Prantsusmaa naftakompanii, üks kuuest suuremast mitteriiklikust energiakompaniist (inglise keeles supermajors).

Uus!!: Iraan ja Total · Näe rohkem »

Usbekistan

Usbekistani Vabariik on merepiirita riik Kesk-Aasias.

Uus!!: Iraan ja Usbekistan · Näe rohkem »

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Uus!!: Iraan ja Vahemeri · Näe rohkem »

Yazdi provints

Yazdi provintsi reljeef Yazdi provints (pärsia استان یزد Ostān-e Yazd) on 1.

Uus!!: Iraan ja Yazdi provints · Näe rohkem »

.ir

.ir on Iraani Interneti tippdomeen.

Uus!!: Iraan ja .ir · Näe rohkem »

1882

1882.

Uus!!: Iraan ja 1882 · Näe rohkem »

1974

1974.

Uus!!: Iraan ja 1974 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Iraan ja 2005 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Iraan ja 2006 · Näe rohkem »

2013

2013.

Uus!!: Iraan ja 2013 · Näe rohkem »

6. sajand eKr

6.

Uus!!: Iraan ja 6. sajand eKr · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

IRI, IRN, Iraani Islamivabariik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »