Kiiremini kui brauser!
80 suhted: Alpid, Aquileia, Aquileia patriarhaat, Augustus, Austria ertshertsogkond, Austria keisririik, Austria Rannikumaa, Austria-Ungari, Bütsants, Berengar Frioolist, Burgundia krahvkond, Campo Formio rahu, Foogt, Frangi kuningate loend, Frangi riik, Friedrich I Barbarossa, Friuli hertsogkond, Friuli mark, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hohenstaufenid, Horvaadid, Horvaatia ajalugu, Illüüria kuningriik, Illüüria provintsid, Istria, Itaalia keel, Itaalia kuningriik (1861–1946), Itaalia kuningriik (keskaegne), Itaalia kuningriik (Napoleoni), Julia Alpid, Karantaania, Karl Paks, Karl Suur, Karolingid, Karolingide impeerium, Karsti platoo, Katoliiklus, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni mark, Kesk-Frangi riik, Konstantinoopol, Kraini mark, Kvarneri laht, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lõunaslaavlased, Ludwig II (Frangi keiser), Ludwig Vaga, ..., Majordoomus, Mark (territoorium), Meinhardiinid, Napoleon I, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Pazin, Philipp (Saksa kuningas), Pippin Lühike, Poreč, Prantsuse esimene keisririik, Pressburgi rahu, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Rooma, Rooma keisririik, Saksa keel, Slaavlased, Sloveeni keel, Sloveenid, Steiermark (mark), Suur rahvasterändamine, Trieste, Ungarlased, Veneetsia vabariik, Verduni leping, Verona mark, Viini kongress, Weimar, Worms, Zacharias. Laienda indeks (30 rohkem) »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Istria mark ja Alpid · Näe rohkem »
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Uus!!: Istria mark ja Aquileia · Näe rohkem »
Aquileia patriarhaat
Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.
Uus!!: Istria mark ja Aquileia patriarhaat · Näe rohkem »
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Uus!!: Istria mark ja Augustus · Näe rohkem »
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Uus!!: Istria mark ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Istria mark ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Austria Rannikumaa
Austria Rannikumaa (saksa: Österreichisches Küstenland, itaalia: Litorale Austriaco, sloveeni: Avstrijsko primorje, horvaadi: Austrijsko primorje, ungari: Tengermellék) loodi aastal 1849 Austria keisririigi kroonimaana (Kronland).
Uus!!: Istria mark ja Austria Rannikumaa · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Istria mark ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Istria mark ja Bütsants · Näe rohkem »
Berengar Frioolist
Berengar Frioolist (Berengario I; umbes 845 – 16. aprill 924) oli Friuli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser.
Uus!!: Istria mark ja Berengar Frioolist · Näe rohkem »
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Uus!!: Istria mark ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »
Campo Formio rahu
Rahuleping Campo Formio rahu on 1797.
Uus!!: Istria mark ja Campo Formio rahu · Näe rohkem »
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Uus!!: Istria mark ja Foogt · Näe rohkem »
Frangi kuningate loend
Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.
Uus!!: Istria mark ja Frangi kuningate loend · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Istria mark ja Frangi riik · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Istria mark ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friuli hertsogkond
Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.
Uus!!: Istria mark ja Friuli hertsogkond · Näe rohkem »
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Uus!!: Istria mark ja Friuli mark · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Istria mark ja Habsburgid · Näe rohkem »
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Uus!!: Istria mark ja Habsburgide monarhia · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Istria mark ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Uus!!: Istria mark ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Uus!!: Istria mark ja Horvaadid · Näe rohkem »
Horvaatia ajalugu
Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.
Uus!!: Istria mark ja Horvaatia ajalugu · Näe rohkem »
Illüüria kuningriik
Illüüria kuningriik oli Austria keisririigi kroonimaa aastatel 1816–1849, Napoleoni Illüüria provintside järglasriik, mille Austria Kuuenda koalitsiooni sõjas tagasi vallutas ja vastavalt Viini kongressi lõppaktile taastas.
Uus!!: Istria mark ja Illüüria kuningriik · Näe rohkem »
Illüüria provintsid
Illüüria provintsid (prantsuse: Provinces illyriennes) oli lühiajaline Napoleoni Prantsuse keisririigi autonoomne provints, mis loodi aastal 1809 territooriumitel piki Aadria mere põhja- ja idarannikut, mis olid vallutatud Viienda koalitsiooni sõjas.
Uus!!: Istria mark ja Illüüria provintsid · Näe rohkem »
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Uus!!: Istria mark ja Istria · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Istria mark ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.
Uus!!: Istria mark ja Itaalia kuningriik (1861–1946) · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Istria mark ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (Napoleoni)
Itaalia kuningriik (itaalia Regno d'Italia; prantsuse Royaume d'Italie) oli täielikult revolutsioonilise Prantsusmaa mõjualune Napoleon I poolt Põhja-Itaalias asutatud nimeliselt suveräänne riik, mis lõppes viimase kaotuse ja langusega.
Uus!!: Istria mark ja Itaalia kuningriik (Napoleoni) · Näe rohkem »
Julia Alpid
Kranjska Gora juures, 2004. aasta suvi Julia Alpid (sloveeni keeles Julijske Alpe, itaalia keeles Alpi Giulie) on mäestik Euroopas Sloveenias ja Itaalias, osa Alpidest.
Uus!!: Istria mark ja Julia Alpid · Näe rohkem »
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Uus!!: Istria mark ja Karantaania · Näe rohkem »
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Uus!!: Istria mark ja Karl Paks · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Istria mark ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Istria mark ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Istria mark ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Karsti platoo
Rilke rajast Duino (Devini) kaljudele Karsti platoo (sloveeni keeles Kras, itaalia keeles Carso, saksa keeles Karst) on lubjakivist koosnev piiriäärne platoo Sloveenia edelaosas ja Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Istria mark ja Karsti platoo · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Istria mark ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Uus!!: Istria mark ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Uus!!: Istria mark ja Kärnteni mark · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Istria mark ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Istria mark ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Uus!!: Istria mark ja Kraini mark · Näe rohkem »
Kvarneri laht
Kvarneri laht Kvarneri laht (horvaadi keeles Kvarnerski zaljev, itaalia keeles Golfo del Quarnaro või Carnaro, ladina keeles Sinus Flanaticus või Liburnicus sinus) on Aadria mere põhjaosa laht, mis asub Istria poolsaare, Horvaatia ranniku ja Dalmaatsia vahel.
Uus!!: Istria mark ja Kvarneri laht · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Istria mark ja Langobardid · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Istria mark ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Uus!!: Istria mark ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »
Ludwig II (Frangi keiser)
Ludwig II (umbes 825 – 12. august 875) oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875.
Uus!!: Istria mark ja Ludwig II (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Istria mark ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Uus!!: Istria mark ja Majordoomus · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Istria mark ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Meinhardiinid
130px Görzi krahvid (saksa: Grafen von Görz; itaalia: Conti di Gorizia; slooveeni: Goriški grofje), tuntud ka kui Meinhardiinid, olid krahvi- ja hertsogidünastia Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Istria mark ja Meinhardiinid · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Istria mark ja Napoleon I · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Istria mark ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Uus!!: Istria mark ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Pazin
Pazin on linn Horvaatias, Istra maakonna halduskeskus.
Uus!!: Istria mark ja Pazin · Näe rohkem »
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Uus!!: Istria mark ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Uus!!: Istria mark ja Pippin Lühike · Näe rohkem »
Poreč
Poreč on linn Horvaatia loodeosas Istra poolsaarel Aadria mere rannikul Istra maakonnas.
Uus!!: Istria mark ja Poreč · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Istria mark ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Pressburgi rahu
Pressburgi rahu (saksa Preßburger Frieden, prantsuse Traité de Presbourg) sõlmiti 26. detsembril 1805 Prantsuse esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis (nüüdses Bratislava Slovakkias) pärast Austria keisririigi lüüasaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus.
Uus!!: Istria mark ja Pressburgi rahu · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Istria mark ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Istria mark ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Istria mark ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Istria mark ja Saksa keel · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Istria mark ja Slaavlased · Näe rohkem »
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Uus!!: Istria mark ja Sloveeni keel · Näe rohkem »
Sloveenid
Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.
Uus!!: Istria mark ja Sloveenid · Näe rohkem »
Steiermark (mark)
Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.
Uus!!: Istria mark ja Steiermark (mark) · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Istria mark ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Trieste
Trieste on linn ja vald Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas Sloveenia piiri ning Aadria mere Trieste lahe ääres.
Uus!!: Istria mark ja Trieste · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Istria mark ja Ungarlased · Näe rohkem »
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Uus!!: Istria mark ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Istria mark ja Verduni leping · Näe rohkem »
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Uus!!: Istria mark ja Verona mark · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Istria mark ja Viini kongress · Näe rohkem »
Weimar
Weimar on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Uus!!: Istria mark ja Weimar · Näe rohkem »
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Uus!!: Istria mark ja Worms · Näe rohkem »
Zacharias
Zacharias (679 ? – 15. märts 752) oli paavst 741–752.
Uus!!: Istria mark ja Zacharias · Näe rohkem »
