Kiiremini kui brauser!
17 suhted: Budapest, Ungari, Ungari ülestõus (1956), 1934, 1952, 1956, 1957, 1960. aastad, 1970. aastad, 1987, 1990, 1994, 1998, 2002, 2012, 27. märts, 4. veebruar.
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Uus!!: István Csurka ja Budapest · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: István Csurka ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: István Csurka ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: István Csurka ja 1934 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: István Csurka ja 1952 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: István Csurka ja 1956 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: István Csurka ja 1957 · Näe rohkem »
1960. aastad
1960.
Uus!!: István Csurka ja 1960. aastad · Näe rohkem »
1970. aastad
1970.
Uus!!: István Csurka ja 1970. aastad · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: István Csurka ja 1987 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: István Csurka ja 1990 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: István Csurka ja 1994 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: István Csurka ja 1998 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: István Csurka ja 2002 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: István Csurka ja 2012 · Näe rohkem »
27. märts
27.
Uus!!: István Csurka ja 27. märts · Näe rohkem »
4. veebruar
4.
Uus!!: István Csurka ja 4. veebruar · Näe rohkem »
