Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ivar Aasen

Index Ivar Aasen

Ivar Aasen Ivar Aasen (ristitud Iver Andreas Aasen; 5. august 1813 Sunnmøre, Ørsta vald – 23. september 1896 Oslo) oli norra keeleuurija ja luuletaja, rahvapärase norra kirjakeele looja.

60 suhted: Ametlik keel, Østlandet, Bergen, Botaanika, Grammatika, Katk, Kirjakeel, Ladina keel, Leer, Luuletaja, Miil, Norra, Norralased, Oslo, Piibel, Piiskop, Praost, Prestiiž, Romantism, Saksa keel, Skagerrak, Storting, Sunnmøre, Taani keel, Tromsø, Trondheim, Vanapõhja keel, Võõrsõna, Vestlandet, 14. sajand, 1813, 1826, 1830. aastad, 1831, 1836, 1837, 1841, 1842, 1847, 1848, 1849, 1850, 1850. aastad, 1851, 1853, 1854, 1855, 1856, 1858, 1860, ..., 1863, 1864, 1871, 1873, 1878, 1885, 1896, 1917, 23. september, 5. august. Laienda indeks (10 rohkem) »

Ametlik keel

Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.

Uus!!: Ivar Aasen ja Ametlik keel · Näe rohkem »

Østlandet

Østlandet asend Norras Østlandet (uusnorra Austlandet) on regioon Kagu-Norras.

Uus!!: Ivar Aasen ja Østlandet · Näe rohkem »

Bergen

Bergen on linn Norras, Vestlandi maakonna ja Bergeni valla keskus.

Uus!!: Ivar Aasen ja Bergen · Näe rohkem »

Botaanika

Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.

Uus!!: Ivar Aasen ja Botaanika · Näe rohkem »

Grammatika

Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.

Uus!!: Ivar Aasen ja Grammatika · Näe rohkem »

Katk

Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Uus!!: Ivar Aasen ja Katk · Näe rohkem »

Kirjakeel

Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.

Uus!!: Ivar Aasen ja Kirjakeel · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Ivar Aasen ja Ladina keel · Näe rohkem »

Leer

Leeriks (saksa sõnast Lehre 'õpetus'; murdekeeles ka peakool) nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas katoliku kirikus ja luteri kirikus) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast.

Uus!!: Ivar Aasen ja Leer · Näe rohkem »

Luuletaja

Luuletaja (luuleline sünonüüm poeet; naissoost poetess) on kirjanik, kes loob luule vormis kirjandusteoseid.

Uus!!: Ivar Aasen ja Luuletaja · Näe rohkem »

Miil

Miil on pikkusühik.

Uus!!: Ivar Aasen ja Miil · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Ivar Aasen ja Norra · Näe rohkem »

Norralased

pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.

Uus!!: Ivar Aasen ja Norralased · Näe rohkem »

Oslo

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.

Uus!!: Ivar Aasen ja Oslo · Näe rohkem »

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Uus!!: Ivar Aasen ja Piibel · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Ivar Aasen ja Piiskop · Näe rohkem »

Praost

Praost on amet kirikus.

Uus!!: Ivar Aasen ja Praost · Näe rohkem »

Prestiiž

Prestiiž tähistab sotsioloogias inimese sotsiaalset respekteeritust ja tunnustust.

Uus!!: Ivar Aasen ja Prestiiž · Näe rohkem »

Romantism

Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.

Uus!!: Ivar Aasen ja Romantism · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Ivar Aasen ja Saksa keel · Näe rohkem »

Skagerrak

Skagerrak ja Kattegat Skagerrak on väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.

Uus!!: Ivar Aasen ja Skagerrak · Näe rohkem »

Storting

thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.

Uus!!: Ivar Aasen ja Storting · Näe rohkem »

Sunnmøre

Asukoht Møre og Romsdali maakonnas (Sunnmøre on tähistatud punasega) Sunnmøre ('Lõuna-Møre') on piirkond Lääne-Norras Vestlandetis, Møre og Romsdali maakonna edelapoolseim osa.

Uus!!: Ivar Aasen ja Sunnmøre · Näe rohkem »

Taani keel

Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.

Uus!!: Ivar Aasen ja Taani keel · Näe rohkem »

Tromsø

Tromsø asula asend 2005. aastal (rohelisega) Tromsø on linn (tiheasustusega paikkond) Norras, Troms og Finnmargi maakonna ja Tromsø valla keskus.

Uus!!: Ivar Aasen ja Tromsø · Näe rohkem »

Trondheim

Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.

Uus!!: Ivar Aasen ja Trondheim · Näe rohkem »

Vanapõhja keel

germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.

Uus!!: Ivar Aasen ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »

Võõrsõna

Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.

Uus!!: Ivar Aasen ja Võõrsõna · Näe rohkem »

Vestlandet

Norra kaart. Vestlandet on kujutatud punasega Vestlandet on regioon Norra lääneosas.

Uus!!: Ivar Aasen ja Vestlandet · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Ivar Aasen ja 14. sajand · Näe rohkem »

1813

1813.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1813 · Näe rohkem »

1826

1826.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1826 · Näe rohkem »

1830. aastad

1830.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1830. aastad · Näe rohkem »

1831

1831.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1831 · Näe rohkem »

1836

1836.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1836 · Näe rohkem »

1837

1837.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1837 · Näe rohkem »

1841

1841.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1841 · Näe rohkem »

1842

1842.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1842 · Näe rohkem »

1847

1847.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1847 · Näe rohkem »

1848

1848.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1848 · Näe rohkem »

1849

1849.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1849 · Näe rohkem »

1850

1850.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1850 · Näe rohkem »

1850. aastad

1850.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1850. aastad · Näe rohkem »

1851

1851.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1851 · Näe rohkem »

1853

1853.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1853 · Näe rohkem »

1854

1854.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1854 · Näe rohkem »

1855

1855.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1855 · Näe rohkem »

1856

1856.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1856 · Näe rohkem »

1858

1858.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1858 · Näe rohkem »

1860

1860.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1860 · Näe rohkem »

1863

1863.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1863 · Näe rohkem »

1864

1864.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1864 · Näe rohkem »

1871

1871.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1871 · Näe rohkem »

1873

1873.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1873 · Näe rohkem »

1878

1878.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1878 · Näe rohkem »

1885

1885.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1885 · Näe rohkem »

1896

1896.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1896 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Ivar Aasen ja 1917 · Näe rohkem »

23. september

23.

Uus!!: Ivar Aasen ja 23. september · Näe rohkem »

5. august

5.

Uus!!: Ivar Aasen ja 5. august · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ivar Andreas Aasen, Iver Andreas Aasen.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »