Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Jürgen Habermas

Index Jürgen Habermas

Jürgen Habermas (2008) Jürgen Habermas (sündinud 18. juunil 1929 Düsseldorfis) on saksa filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi filosoofiakoolkonna teise laine väljapaistvamaid filosoofe.

67 suhted: Academia Europaea, Ajaloolane, Akadeemia (ajakiri), Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia, Andres Luure, Avalikkus, Düsseldorf, Demokraatia, Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Ene-Reet Soovik, Epistemoloogia, Eradotsent, Erasmuse preemia, Filosoof, Frankfurt, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Hans-Georg Gadamer, Heidelbergi ülikool, Immanuel Kant, Institutsioon, Jaak Kangilaski, Jacques Derrida, Karl Marx, Kriitiline teooria, Kunst (kirjastus), Leo Metsar, Ludwig Wittgenstein, Marburg, Marju Luts-Sootak, Marksism, Mati Sirkel, Max Horkheimer, Max Weber, Märt Väljataga, München, Modernsus, Poliitika, Positivism, Postimees, Poststrukturalism, Pragmatism, Rebekka Habermas, Rein Ruutsoo, Saksamaa, Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Sonningi auhind, Sotsioloog, Starnberg, Talcott Parsons, ..., Theodor Adorno, Tiit Matsulevitš, Tiiu Hallap, Vikerkaar (ajakiri), 18. juuni, 1929, 1961, 1962, 1964, 1971, 1992, 1994, 1996, 2001, 2002, 2003, 2004. Laienda indeks (17 rohkem) »

Academia Europaea

Academia Europaea on valitsusväline assotsiatsioon, mis tegutseb rahvusvahelise teadusakadeemiana.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Academia Europaea · Näe rohkem »

Ajaloolane

Ajaloolane on teadlane, kelle uuritavaks valdkonnaks on ajalugu.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Ajaloolane · Näe rohkem »

Akadeemia (ajakiri)

Akadeemia (alapealkirjaga: Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".

Uus!!: Jürgen Habermas ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »

Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia

Cambridge'is Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia (inglise keeles American Academy of Arts and Sciences) on Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Andres Luure

Andres Luure 2009. aastal Andres Luure (sündinud 22. mail 1959) on eesti filosoof, tõlkija ja vikipedist.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Andres Luure · Näe rohkem »

Avalikkus

Avalikkus (saksa keeles Öffentlichkeit) tähendab 1) avalikkuse põhimõtet, avalikustamist; 2) pealtvaatajaid, üldsust, avallikkust subjektina; 2) avalikkuse valdkonna vastandumist era valdkonnale. Just viimases tähenduses kasutab sõna Jürgen Habermas teoses Avalikkuse struktuurimuutus (1962).Leho Lamus. "Mõtlemise mõistevõrk", lk 41-42. Poliitilise võimu kasutamine vajab avalikkuse pidevat kontrolli, nagu on kirjas Prantsuse põhiseaduses (1791 a). Avalikkus tähendab, et poliitika ei tohi jääda salaseltsidesse. Poliitiliselt toimiv avalikkus tekkis esimest korda 18. sajandi alguses, kui arutlev avalikkus mõjutas poliitilisi otsuseid. Tekkis uus asutus, kodanlik õigusriik, mis kujundas oma toimise aluseks avaliku arvamuse. Kodanikuühiskond moodustus eraõigusest ja avatud turust. Avaliku arvamuse valitsemine olgu õigusriigi alus. Avalik arutelu toimub ajakirjandusvabaduse kaudu. Avalikkuse mõistuslikud lahendused peavad reguleerima tegelikku võimu. Selleks on vaja esindavas süsteemis avalikke arutelusid (Riigikogus peab olema kõik avalik) ja ajakirjandusvabadust. Valitsuse kavandatud ühiskonna muutmine toimub avalikkuse nõusolekul. Tänapäeval on probleem, et arutlevatest pealtvaatajatest said hoopis massikultuuri tarbivad pealtvaatajad. Arutelu asendus tarbimisega ja avalik suhtluse tervik lagunes eraldatud osadeks. Avalikkus ehk üldsus on üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused. Demokraatlikus ühiskonnas on üldsusel õigus organiseeruda ja oma arvamust avaldada. Möödunud sajandi olulisima mõtleja Hannah Arendti meelest oli avalikkus erakordne koht, kus inimvabadus avldub kõige puhtamal kujul. Lähtudes vanade kreeklaste ühiskonnakorraldusest tõlgendas Arendt avalikku sfääri kui kohta, kus erinevalt erasfäärist ei ole inimtegevus väliselt tingitud. Tööga me taastoodame olemist – kreeklastel oli see erasfääri valdkond ja kodune majapidamine tagas selle. Pärast avalikku sfääri astumist kaotab isiklik olemine tähtsuse ja keskseks tõuseb meie kõigi ühine: avalikkuse loodud maailm ehk taust, millesse paigutades saavad meie sõnad ja teod püsiva tähenduse. Kui meie eesmärgid ei ole enam lihtsalt bioloogiast tingitud, tekib võimalus teha midagi uut ja ootamatut. Avalikkuses on alati ruumi millekski uueks. Inimeste vaba arutluse ja tegutsemise käigus sünnib pidevalt uusi mõtlemis-, kõnelemis- ja tegutsemisvõimalusi. Avalik sfäär ei ole loodusest antud iseenesestmõistetav inimeolemise osa, vaid inimese enda loodud ruum, mille inimene võib moodsa tehnoloogilise maailma tingimustes, oma suva järgi alati ka hävitada. Arendt nägi juba oma eluajal era- ja avaliku välja piiride ähmastumist ning nende järkjärgulist segunemist ühtseks sotsiaalsfääriks. Sotsiaalsfäär tegeleb küll teemadega, mis vanasti puudutasid erasfääri – vajalikkus, produktiivsus, küllus –, kuid teeb seda kõiki puudutaval ühiskonnatasandil. Mida kaugemale avalikkus sotsiaalsfäär tungib, seda enam piirdub ühiskondlik elu lõpuks vaid eluks vajalike aineliste tingimuste taastootmisega. Tänapäevane poliitika saigi võimalikuks alles pärast 18. sajandi keskpaiku, kui (mõnes riigis veidi varem, teises hiljem) hakkas Euroopas toimima poliitilise avalikkuse sfäär. See tähendas arutelude ja mõttevahetuste ala, mis jäi välja riigi ülemvõimu alt ja kriitikat, mida võimu tegevuse kohta tehti. Valgustatud üldsus pidas klubide, seltside ja akadeemiate toimimispõhimõtteid kogu ühiskonnaelule laiendatavaks - otsused tuleb vastu võtta üldkehtivaid põhimõtteid järgiva ja paikapandud protseduurireeglitele alluva arutluse tulemusena. Veelgi enam - kõik otsused, milleni jõutakse kuidagi teisiti, on mõistuse kohtu ees kehtetud.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Avalikkus · Näe rohkem »

Düsseldorf

Düsseldorf on linn Saksamaa lääneosas, Nordrhein-Westfaleni liidumaa pealinn ja Düsseldorfi ringkonna halduskeskus.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Düsseldorf · Näe rohkem »

Demokraatia

Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Demokraatia · Näe rohkem »

Eesti Ekspress

Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Eesti Ekspress · Näe rohkem »

Eesti Päevaleht

Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eesti üks vanemaid päevalehti, mis on Tallinnas eestikeelsena ilmunud alates 16.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »

Ene-Reet Soovik

Ene-Reet Soovik (sündinud 27. veebruaril 1968 Tartus) on eesti kirjandusteadlane ja tõlkija.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Ene-Reet Soovik · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Epistemoloogia · Näe rohkem »

Eradotsent

Eradotsent (saksa Privatdozent, lühendatult PD, P.D. või Priv.-Doz.) on eelkõige saksa keelt rääkivates riikides teadusliku kraadiga õppejõud (dotsent), kellel on loengupidamisõigus.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Eradotsent · Näe rohkem »

Erasmuse preemia

Erasmuse preemia on iga-aastane Hollandi mittetulundusühingu Praemium Erasmianum sihtasutus poolt üksikisikutele või organisatsioonidele määratav preemia — nende märkimisväärse panuse eest Euroopa kultuuri, ühiskonda või ühiskonnateadustesse.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Erasmuse preemia · Näe rohkem »

Filosoof

Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Filosoof · Näe rohkem »

Frankfurt

Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Frankfurt · Näe rohkem »

Georg Wilhelm Friedrich Hegel

Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »

Hans-Georg Gadamer

Hans-Georg Gadamer (11. veebruar 1900 Marburg – 13. märts 2002 Heidelberg) oli saksa kontinentaalfilosoof.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Hans-Georg Gadamer · Näe rohkem »

Heidelbergi ülikool

Heidelbergi ülikooli vana peahoone. Heidelbergi ülikooli endise füsioloogiainstituudi hoone. Aastal 2011 asub selles kasvatusteaduste instituut. Heidelbergi Ruprecht Karli Ülikool (Ruprecht-Karls-Universität Heidelberg) on ülikool Saksamaal Heidelbergis.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Heidelbergi ülikool · Näe rohkem »

Immanuel Kant

Immanuel Kant Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Immanuel Kant · Näe rohkem »

Institutsioon

Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Institutsioon · Näe rohkem »

Jaak Kangilaski

Jaak Kangilaski (sündinud 10. detsembril 1939 Viljandis) on eesti kunstiajaloolane.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Jaak Kangilaski · Näe rohkem »

Jacques Derrida

Jacques Derrida (15. juuli 1930 El Biar – 8. oktoober 2004 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktsiooni suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Jacques Derrida · Näe rohkem »

Karl Marx

Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Karl Marx · Näe rohkem »

Kriitiline teooria

Kriitiline teooria (saksa: Kritische Theorie, inglise: Critical Theory) on tõlgendusviis, milles on võimalik ühiskonda järk-järgult muuta.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Kriitiline teooria · Näe rohkem »

Kunst (kirjastus)

Kunst on kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Kunst (kirjastus) · Näe rohkem »

Leo Metsar

Vasakult alustades on pildil Leo Metsar, Abel Nagelmaa ja Ilmar Talve. 8. juuni 2004 Tartu Kirjanike Majas. Leo Metsar (kuni 17.06.1936 Mollok, 27. aprill 1924 Tartu – 4. august 2010) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Leo Metsar · Näe rohkem »

Ludwig Wittgenstein

Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »

Marburg

Marburg Marburg on linn Saksamaal Hesseni liidumaal, Marburg-Biedenkopfi kreisi keskus.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Marburg · Näe rohkem »

Marju Luts-Sootak

Marju Luts-Sootak (kuni 2007 Marju Luts; sündinud 3. märtsil 1966 Rakveres) on eesti õigusajaloolane, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Marju Luts-Sootak · Näe rohkem »

Marksism

Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Marksism · Näe rohkem »

Mati Sirkel

Mati Sirkel. Ly Lestbergi foto. Mati Sirkel (sündinud 12. oktoobril 1949 Paides) on eesti literaat ja tõlkija.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Mati Sirkel · Näe rohkem »

Max Horkheimer

Max Horkheimer (esiplaanil vasakul) ja Theodor Adorno, 1964 Max Horkheimer (14. veebruar 1895 Zuffenhausen (tänapäeval Stuttgardi linnaosa) – 7. juuli 1973 Nürnberg) oli Saksamaa filosoof ja sotsioloog.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Max Horkheimer · Näe rohkem »

Max Weber

Max Weber Max Weber (21. aprill 1864 Erfurt – 14. juuni 1920 München) oli saksa sotsioloog, jurist ja filosoof.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Max Weber · Näe rohkem »

Märt Väljataga

Märt Väljataga esinemas kirjandusfestivalil HeadReadFoto: Ave Maria Mõistlik, 3. juuni 2012 Märt Väljataga (sündinud 30. märtsil 1965) on eesti kirjandusteadlane, -kriitik, tõlkija ja luuletaja.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Märt Väljataga · Näe rohkem »

München

Müncheni vaade Frauenkirche ja raekoja tornidega München on Saksamaa Baieri liidumaa pealinn, mis asub Isari jõe ääres Alpide mäestikust põhja pool.

Uus!!: Jürgen Habermas ja München · Näe rohkem »

Modernsus

Modernsus (inglise keeles modernity) on muutuva tähendusega üldmõiste, mis on eri ajastutel väljendanud vastandumist traditsioonile.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Modernsus · Näe rohkem »

Poliitika

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Poliitika · Näe rohkem »

Positivism

Positivism on filosoofia suund, mis hõlmab Auguste Comte'i filosoofia, Ernst Machi ja Richard Avenariuse empiriokrititsismi ning Viini ringi (Rudolf Carnapi) algatatud loogilise positivismi.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Positivism · Näe rohkem »

Postimees

Ajaleht Postimees on 1857.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Postimees · Näe rohkem »

Poststrukturalism

Poststrukturalism (sama mis dekonstruktsionism) on strukturalismi arendavate ja arvustavate mõttesuundade ühisnimetus, alates 1970datest aastatest.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Poststrukturalism · Näe rohkem »

Pragmatism

Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Pragmatism · Näe rohkem »

Rebekka Habermas

Rebekka Habermas (2014) Rebekka Habermas (sündinud 3. juulil 1959 Frankfurdis) on saksa ajaloolane.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Rebekka Habermas · Näe rohkem »

Rein Ruutsoo

Rein Ruutsoo (sündinud 27. juunil 1947) on eesti filosoof, ajaloolane ja politoloog.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Rein Ruutsoo · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Saksamaa · Näe rohkem »

Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia peahoone Belgradis Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (serbia keeles Српска академија наука и уметности / Srpska akademija nauka i umetnosti; akronüüm SANU) on Serbia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Sonningi auhind

Sonningi auhind (taani keeles Sonningprisen) on Taani suurim kultuuriauhind.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Sonningi auhind · Näe rohkem »

Sotsioloog

Sotsioloog on sotsiaalteadlane, kes tegeleb sotsioloogiaga.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Sotsioloog · Näe rohkem »

Starnberg

Starnberg on linn Saksamaa lääneosas Baieri liidumaal Ülem-Baieri ringkonnas, Starnbergi kreisi keskus.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Starnberg · Näe rohkem »

Talcott Parsons

Talcott Parsons Talcott Parsons (13. detsember 1902 – 8. mai 1979) oli inglise päritolu USA teadlane, keda on peetud 20.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Talcott Parsons · Näe rohkem »

Theodor Adorno

Theodor Adorno, 1964 Theodor W. Adorno (kodanikunimega Theodor Ludwig Wiesengrund, 11. september 1903, Frankfurt – 6. august 1969, Visp) oli sotsioloog, filosoof ja muusikateadlane.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Theodor Adorno · Näe rohkem »

Tiit Matsulevitš

Tiit Matsulevitš (sündinud 27. septembril 1958 Tallinnas) on Eesti ajakirjanik, diplomaat ja poliitik.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Tiit Matsulevitš · Näe rohkem »

Tiiu Hallap

Tiiu Hallap (sündinud 14. juunil 1960) on Eesti filosoof ja tõlkija.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Tiiu Hallap · Näe rohkem »

Vikerkaar (ajakiri)

Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.

Uus!!: Jürgen Habermas ja Vikerkaar (ajakiri) · Näe rohkem »

18. juuni

18.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 18. juuni · Näe rohkem »

1929

1929.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 1929 · Näe rohkem »

1961

1961.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 1961 · Näe rohkem »

1962

1962.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 1962 · Näe rohkem »

1964

1964.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 1964 · Näe rohkem »

1971

1971.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 1971 · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 1992 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 1994 · Näe rohkem »

1996

1996.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 1996 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 2001 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 2002 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 2003 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Jürgen Habermas ja 2004 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »