52 suhted: Ajaleht, Aleksander II, Autonoomia, Eduskund, Elias Lönnrot, Helsingi, Helsingi Ülikool, Hietaniemi kalmistu, Johan Ludvig Runeberg, Keiser, Kirkkonummi vald, Kokkola linn, Kunst, Kuopio linn, Laevakapten, Lektor, Nälgimine, Nikolai I, Põhjalaht, Poliitika, Professor, Reputatsioon, Rootsi keel, Soome, Soome keel, Soome mark, Stockholm, Teadus, Venemaa Keisririik, 12. mai, 1806, 1808, 1809, 1813, 1814, 1835, 1838, 1839, 1842, 1844, 1846, 1847, 1848, 1849, 1850, 1855, 1856, 1863, 1865, 1868, ..., 1881, 4. juuli. Laienda indeks (2 rohkem) »
Ajaleht
Francis Luis Mora. "Metrooreisijad New Yorgis" (1914) Ajaleht on perioodiline väljaanne, millel on ajakirjanduslik sisu, sh uudised, intervjuud, artiklid jmt.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Ajaleht · Näe rohkem »
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Aleksander II · Näe rohkem »
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Autonoomia · Näe rohkem »
Eduskund
Soome parlamendihoone Parlamendihoone trepid Eduskunna istungitesaal Eduskund (soome keeles eduskunta, rootsi keeles riksdagen) on Soome parlament.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Eduskund · Näe rohkem »
Elias Lönnrot
Elias Lönnrot Elias Lönnrot (9. aprill 1802 – 19. märts 1884) oli soome rahvaluulekoguja, filoloog, arst ja botaanik.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Elias Lönnrot · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Helsingi · Näe rohkem »
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Helsingi Ülikool · Näe rohkem »
Hietaniemi kalmistu
Vabadussõjas langenute mälestussammas, mille püstitas 1921. aastal Eesti Abistamise Peatoimkond Hietaniemi kalmistu (soome keeles Hietaniemen hautausmaa, rootsi keeles Sandudds begravningsplats) on kalmistu Soomes Helsingi kesklinna lääneosas Lapinlahti asumis.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Hietaniemi kalmistu · Näe rohkem »
Johan Ludvig Runeberg
Johan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 Jakobstad – 6. mai 1877 Porvoo) oli soomerootsi kirjanik.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Johan Ludvig Runeberg · Näe rohkem »
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Keiser · Näe rohkem »
Kirkkonummi vald
Kirkkonummi on vald Soomes Uusimaa maakonnas.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Kirkkonummi vald · Näe rohkem »
Kokkola linn
Kokkola on linn Soomes, Kesk-Pohjanmaa maakonna keskus.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Kokkola linn · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Kunst · Näe rohkem »
Kuopio linn
Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio lennujaam Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Kuopio linn · Näe rohkem »
Laevakapten
Kapteni õlak Violante Beatrice Siries, "Kapten Edward Hughes" (1761) Laevakapten (sõjalaevas komandör, väikelaevas kipper) on laevajuht, kes juhib laeva ja laevaperet ning vastutab laeva, lasti ja inimelude eest laeva pardal.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Laevakapten · Näe rohkem »
Lektor
Lektor on tänapäeva Eestis dotsendist madalama ja assistendist kõrgema ametikohaga õppejõud.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Lektor · Näe rohkem »
Nälgimine
Nälgimine on ainevahetuseks vajaliku kalorienergia, toitainete ja vitamiinide ulatuslik puudujääk elusorganismis.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Nälgimine · Näe rohkem »
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Nikolai I · Näe rohkem »
Põhjalaht
Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Põhjalaht · Näe rohkem »
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Poliitika · Näe rohkem »
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Professor · Näe rohkem »
Reputatsioon
Maine ehk reputatsioon (ehk renomee) on üldiselt levinud hinnang inimese või kollektiivi või ettevõtte kohta.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Reputatsioon · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome mark
1986. aasta 100-margane rahatäht Jean Sibeliuse portreega Soome mark (soome markka, rootsi mark) oli Soome valuuta 1860.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Soome mark · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Stockholm · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Teadus · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
12. mai
12.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 12. mai · Näe rohkem »
1806
1806.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1806 · Näe rohkem »
1808
1808.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1808 · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1809 · Näe rohkem »
1813
1813.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1813 · Näe rohkem »
1814
1814.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1814 · Näe rohkem »
1835
1835.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1835 · Näe rohkem »
1838
1838.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1838 · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1839 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1842 · Näe rohkem »
1844
1844.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1844 · Näe rohkem »
1846
1846.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1846 · Näe rohkem »
1847
1847.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1847 · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1848 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1849 · Näe rohkem »
1850
1850.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1850 · Näe rohkem »
1855
1855.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1855 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1856 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1863 · Näe rohkem »
1865
1865.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1865 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1868 · Näe rohkem »
1881
1881.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 1881 · Näe rohkem »
4. juuli
4.
Uus!!: Johan Vilhelm Snellman ja 4. juuli · Näe rohkem »