Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Jaapani segakiri

Index Jaapani segakiri

Jaapani segakiri (jaapani keeles 仮名交じり文 kana majiri bun 'segamini kirjaga lause(d)') on tänapäeva jaapani keele kirjasüsteem.

21 suhted: Ajaleht, Hiina kiri, Hiragana, I, Ilukirjandus, Jaapani keel, Kanji, Katakana, Kiri (keeleteadus), Ladina kiri, M, Manga, Punkt, Rōmaji, Sõna, Silpkiri, Tüvi (keeleteadus), Tiitelleht, Trükis, Vanahiina kirjakeel, Võõrsõna.

Ajaleht

Francis Luis Mora. "Metrooreisijad New Yorgis" (1914) Ajaleht on perioodiline väljaanne, millel on ajakirjanduslik sisu, sh uudised, intervjuud, artiklid jmt.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Ajaleht · Näe rohkem »

Hiina kiri

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Hiina kiri · Näe rohkem »

Hiragana

Hiragana on jaapani silbitähestik (kana).

Uus!!: Jaapani segakiri ja Hiragana · Näe rohkem »

I

I (väiketähena i) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Uus!!: Jaapani segakiri ja I · Näe rohkem »

Ilukirjandus

Ilukirjandus ehk belletristika on kirjandus kui kunst.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Ilukirjandus · Näe rohkem »

Jaapani keel

Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Jaapani keel · Näe rohkem »

Kanji

Kanji (漢字) on üks mitmest Jaapanis kasutatavast kirjasüsteemist.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Kanji · Näe rohkem »

Katakana

Katakana on jaapani keele silbitähestik, mida kasutatakse välismaiste kohtade, riikide, nimede ja laenusõnade kirjutamiseks.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Katakana · Näe rohkem »

Kiri (keeleteadus)

Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Kiri (keeleteadus) · Näe rohkem »

Ladina kiri

Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Ladina kiri · Näe rohkem »

M

M (m) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht, ladina tähestiku 13.

Uus!!: Jaapani segakiri ja M · Näe rohkem »

Manga

Manga esileht Manga (漫画, otsetõlkes "veidrad pildid") on jaapanikeelne sõna koomiksi jaoks.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Manga · Näe rohkem »

Punkt

Punkt on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Punkt · Näe rohkem »

Rōmaji

Rōmaji (jaapani keeles ローマ字, 'rooma märgid') on ladina tähtede nimetus jaapani keeles.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Rōmaji · Näe rohkem »

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Sõna · Näe rohkem »

Silpkiri

Silpkiri ehk süllaabiline kiri on kirjasüsteem, mille märgid annavad edasi mitte üksikuid häälikuid, vaid silpe.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Silpkiri · Näe rohkem »

Tüvi (keeleteadus)

Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »

Tiitelleht

"Onu Remuse jutud", tiitelleht aastast 1881 Tiitelleht on raamatu, muu trükise või dokumendi alguses olev lehekülg, millel on autori nimi (autorite nimed), teose pealkiri ja ilmumisandmed (väljaandja nimi või logo, ilmumise koht ja aasta).

Uus!!: Jaapani segakiri ja Tiitelleht · Näe rohkem »

Trükis

Trükised Trükis ehk trükiteos on toode, mis on tehtud trükitehnika vahenditegahttps://web.archive.org/web/20150120144533/http://web3.nlib.ee/termin/public_term/termin/view/4428 (vaadatud 19.01.2015).

Uus!!: Jaapani segakiri ja Trükis · Näe rohkem »

Vanahiina kirjakeel

Klassikaline hiina keel ehk vanahiina kirjakeel (文言, wenyan, wényán; 文言文, wenyanwen, wényánwén) on hiina keele vorm, milles Hiinas kirjutati 20. sajandi alguseni.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Vanahiina kirjakeel · Näe rohkem »

Võõrsõna

Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.

Uus!!: Jaapani segakiri ja Võõrsõna · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Jaapani kiri.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »