Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Aglutinatiivne keel, Ahtushäälik, Diftong, Digraaf, Dolgaani keel, Eesvokaalid, Eveenid, Evengid, Hambasombuhäälik, Hammashäälik, Ida-Siber, IPA, Jakuudi kirjandus, Jakuudid, Jukagiirid, Kõrihäälik, Kirillitsa, Ladina tähestik, Latiniseerimine Nõukogude Liidus, Ninahäälik, Palataal, Sahha, Sulghäälik, Tagavokaalid, Tremulant, Turgi keeled, Venemaa, Vokaalharmoonia, 1929, 1939, 2012.
Aglutinatiivne keel
Aglutinatiivne on keel, kus peamiseks sõnavormide moodustusviisiks on aglutinatsioon.
Uus!!: Jakuudi keel ja Aglutinatiivne keel · Näe rohkem »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Jakuudi keel ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Jakuudi keel ja Diftong · Näe rohkem »
Digraaf
Digraaf on kahe tähe ühend ühe hääliku või foneemi tähistamiseks.
Uus!!: Jakuudi keel ja Digraaf · Näe rohkem »
Dolgaani keel
Dolgaani keel on väiksearvulise kõnelejate hulgaga turgi keel Venemaal.
Uus!!: Jakuudi keel ja Dolgaani keel · Näe rohkem »
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Uus!!: Jakuudi keel ja Eesvokaalid · Näe rohkem »
Eveenid
Grupp eveeni naisi rahvariietes. Kaug-Ida krai, Ohhoota ringkond. 20. sajandi algus. Eveenid (vana nimetus lamuudid) on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Kirde-Siberis.
Uus!!: Jakuudi keel ja Eveenid · Näe rohkem »
Evengid
Evengid, 1900 Evengid (vana nimetus tunguusid) on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Siberis ja Kaug-Idas, Hiinas ning Mongoolias.
Uus!!: Jakuudi keel ja Evengid · Näe rohkem »
Hambasombuhäälik
Hambasombuhäälik ehk alveolaar on konsonant, mis moodustatakse hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Uus!!: Jakuudi keel ja Hambasombuhäälik · Näe rohkem »
Hammashäälik
Hammashäälik ehk dentaal on konsonant, mis moodustatakse ülahammaste piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Uus!!: Jakuudi keel ja Hammashäälik · Näe rohkem »
Ida-Siber
Ida-Siber Ida-Siber (vene keeles Восточная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi idaosa.
Uus!!: Jakuudi keel ja Ida-Siber · Näe rohkem »
IPA
Ingliskeelne IPA-tabel (2015) IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.
Uus!!: Jakuudi keel ja IPA · Näe rohkem »
Jakuudi kirjandus
Jakuudi kirjandus on jakuudi keeles kirjutatud ilukirjandus.
Uus!!: Jakuudi keel ja Jakuudi kirjandus · Näe rohkem »
Jakuudid
Jakuudi naine 19. sajandi lõpus Jakuudid (jakuudi сахалар) on turgi rahvas Ida-Siberis Sahha Vabariigis (Jakuutias).
Uus!!: Jakuudi keel ja Jakuudid · Näe rohkem »
Jukagiirid
Jukagiirid Jakuutiast (1905) Jukagiirid on paleoaasia rahvas Venemaal Kirde-Siberis Sahha Vabariigis ja Magadani oblastis.
Uus!!: Jakuudi keel ja Jukagiirid · Näe rohkem »
Kõrihäälik
Kõrihäälik ehk larüngaal on kõris moodustatud häälik.
Uus!!: Jakuudi keel ja Kõrihäälik · Näe rohkem »
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Uus!!: Jakuudi keel ja Kirillitsa · Näe rohkem »
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Uus!!: Jakuudi keel ja Ladina tähestik · Näe rohkem »
Latiniseerimine Nõukogude Liidus
Latiniseerimine ehk latinisatsioon (латинизация) oli Nõukogude Venemaa ja seejärel Nõukogude Liidu rahvaste kirjakeelte ladina tähestikule üleviimise kampaania 1920. ja 1930. aastatel.
Uus!!: Jakuudi keel ja Latiniseerimine Nõukogude Liidus · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Jakuudi keel ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Palataal
Palataal ehk kõvasuulaehäälik on häälik, mille hääldamisel keel ligineb kõvale suulaele või puudutab seda.
Uus!!: Jakuudi keel ja Palataal · Näe rohkem »
Sahha
Sahha (jakuudi keeles Саха Сирэ, vene keeles Саха või Якутия, ametlikult Sahha (Jakuutia) Vabariik) on Ida-Siberis asuv Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluv vabariik.
Uus!!: Jakuudi keel ja Sahha · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Jakuudi keel ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Tagavokaalid
Tagavokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suus tagapool.
Uus!!: Jakuudi keel ja Tagavokaalid · Näe rohkem »
Tremulant
Tremulant ehk värihäälik on konsonant, mille moodustamisel pannakse mingi häälduselund vibreerima.
Uus!!: Jakuudi keel ja Tremulant · Näe rohkem »
Turgi keeled
pisi Turgi keeled on Altai keelterühma kuuluv keelkond, mille keeli kõnelevad põhiliselt Kagu-Euroopas ja Aasias elavad turgi rahvad.
Uus!!: Jakuudi keel ja Turgi keeled · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Jakuudi keel ja Venemaa · Näe rohkem »
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Uus!!: Jakuudi keel ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Jakuudi keel ja 1929 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Jakuudi keel ja 1939 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Jakuudi keel ja 2012 · Näe rohkem »
