Kiiremini kui brauser!
133 suhted: Abõi uluss, Aimar Ventsel, Aissen Nikolajev, Aldan, Aldani uluss, Alexander Theodor von Middendorff, Allaihha uluss, Amga uluss, Anabari rahvusuluss, Armeenlased, Žatai, Žiganski uluss, Buluni uluss, Burjaadid, Dolgaanid, Eestlased, Eveeni-Bõtantai rahvusuluss, Eveenid, Evengid, Geograafia, Gornõi uluss, Hangalassõ uluss, Hõbe, Ida-Siber, Indigirka, Irkutski kubermang, Jaanus Piirsalu, Jakutsk, Jakuudi ANSV, Jakuudi keel, Jakuudi oblast, Jakuudi teaduskeskus, Jakuudi-Sahha NSV, Jakuudid, Jana, Jevgeni Tšekin, Jukagiirid, Kasakad, Kaug-Ida, Kaug-Ida föderaalringkond, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Kesk-Jakuutia madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Kiltmaa, Kirgiisid, Kivisüsi, Kliima, Kobjai uluss, Kolõma jõgi, Kolõma madalik, ..., Kuld, Leena, Lensk, Lenski uluss, Loomakasvatus, Maadeavastaja, Maagaas, Madalik, Mandriline kliima, Mäestik, Megino-Kangalassõ uluss, Mirnõi (Sahha), Mirnõi uluss, Moma rahvusuluss, Monograafia, Muusika, Nafta, Namtsõ uluss, Nerjungri, Nerjungri uluss, Nižnekolõmski uluss, Njurba uluss, Oimjakon, Oimjakoni uluss, Olenjoki jõgi, Olenjoki rahvusuluss, Oljokminski uluss, Otto von Böhtlingk, Paleoliitikum, Põhja-Siberi madalik, Põhjapolaarjoon, Peterburi, Pobeda mägi, Rahvaluule, Richard Maack, Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea, Sahha lipp, Sahha teaduste akadeemia, Sahha valitsus, Sakslased, Srednekolõmski uluss, Stanovoi mäestik, Suntari uluss, Tadžikid, Tatarlased, Tatta uluss, Tšerski mäestik, Tšuktšid, Tšuraptša uluss, Teemant, Tina, Tompo uluss, Turgi rahvad, Ukrainlased, Ust-Aldanski uluss, Ust-Janski uluss, Ust-Maja uluss, Vabariik (Venemaa haldusüksus), Valgevenelased, Vene keel, Venelased, Venemaa, Verhnekolõmski uluss, Verhneviljuiski uluss, Verhojansk, Verhojanski mäestik, Verhojanski uluss, Viljuiski uluss, Vladimir Solodov, Volfram, 1. järgu haldusüksus, 13. sajand, 15. sajand, 17. sajand, 1783, 18. sajand, 1805, 1852, 19. sajand, 1922, 1990, 1991, 2018. Laienda indeks (83 rohkem) »
Abõi uluss
Abõi uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Abõi uluss · Näe rohkem »
Aimar Ventsel
Aimar Ventsel (2020) Aimar Ventsel (sündinud 20. septembril 1970) on eesti etnoloog ja sotsiaalantropoloog.
Uus!!: Sahha ja Aimar Ventsel · Näe rohkem »
Aissen Nikolajev
Aissen Nikolajev (2020) Vladimir Putini töökohtumine Aissen Nikolajeviga 28. mail 2018 Moskva Kremlis Aissen Sergejevitš Nikolajev (jakuudi keeles Сэргэй уола Ньукулаайап Айыы Сиэн; vene keeles Айсен Сергеевич Николаев; sündinud 22. jaanuaril 1972 Leningradis Vene NFSV-s) on jakuudi rahvusest Venemaa riigitegelane, Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea.
Uus!!: Sahha ja Aissen Nikolajev · Näe rohkem »
Aldan
Aldani raudteejaam Aldan (vene, jakuudi Алдан) on linn Venemaa Sahha (Jakuutia) Vabariigis, Aldani ulussi keskus.
Uus!!: Sahha ja Aldan · Näe rohkem »
Aldani uluss
Aldani uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi lõunaosas.
Uus!!: Sahha ja Aldani uluss · Näe rohkem »
Alexander Theodor von Middendorff
Alexander Theodor von Middendorff Middendorffi suguvõsa vapp Alexander Theodor von Middendorff (vene Александр Федорович Миддендорф; 18. august (vkj 6. august) 1815 Peterburi – 28. jaanuar (vkj 16. jaanuar) 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.
Uus!!: Sahha ja Alexander Theodor von Middendorff · Näe rohkem »
Allaihha uluss
Allaihha uluss ehk Allajõahha uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi põhjaosas.
Uus!!: Sahha ja Allaihha uluss · Näe rohkem »
Amga uluss
Amga uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi lõunaosas.
Uus!!: Sahha ja Amga uluss · Näe rohkem »
Anabari rahvusuluss
Anabari uluss ehk Anaabõri rahvusuluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi põhjaosas.
Uus!!: Sahha ja Anabari rahvusuluss · Näe rohkem »
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Uus!!: Sahha ja Armeenlased · Näe rohkem »
Žatai
Žatai (vene ja sahha keeles Жатай) on alev Venemaal Sahhas.
Uus!!: Sahha ja Žatai · Näe rohkem »
Žiganski uluss
Žiganski uluss ehk Edjigeeni uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi keskosas.
Uus!!: Sahha ja Žiganski uluss · Näe rohkem »
Buluni uluss
Buluni uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi põhjaosas.
Uus!!: Sahha ja Buluni uluss · Näe rohkem »
Burjaadid
Burjaadid u aastal 1900 Burjaadid on mongoli rahvas Venemaal Lõuna-Siberis, Mongoolia põhjaosas ja Hiinas.
Uus!!: Sahha ja Burjaadid · Näe rohkem »
Dolgaanid
Dolgaanid on turgi rahvas, mis asustab Krasnojarski krai põhjaosa.
Uus!!: Sahha ja Dolgaanid · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Sahha ja Eestlased · Näe rohkem »
Eveeni-Bõtantai rahvusuluss
Eveeni-Bõtantai uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Eveeni-Bõtantai rahvusuluss · Näe rohkem »
Eveenid
Grupp eveeni naisi rahvariietes. Kaug-Ida krai, Ohhoota ringkond. 20. sajandi algus. Eveenid (vana nimetus lamuudid) on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Kirde-Siberis.
Uus!!: Sahha ja Eveenid · Näe rohkem »
Evengid
Evengid, 1900 Evengid (vana nimetus tunguusid) on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Siberis ja Kaug-Idas, Hiinas ning Mongoolias.
Uus!!: Sahha ja Evengid · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Sahha ja Geograafia · Näe rohkem »
Gornõi uluss
Gornõi uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi keskosas.
Uus!!: Sahha ja Gornõi uluss · Näe rohkem »
Hangalassõ uluss
Hangalassõ uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi keskosas.
Uus!!: Sahha ja Hangalassõ uluss · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Sahha ja Hõbe · Näe rohkem »
Ida-Siber
Ida-Siber Ida-Siber (vene keeles Восточная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi idaosa.
Uus!!: Sahha ja Ida-Siber · Näe rohkem »
Indigirka
Indigirka valgla Indigirka jõgikond Indigirka (vene Индигирка, jakuudi Индигир) on jõgi Venemaal Jakuutias.
Uus!!: Sahha ja Indigirka · Näe rohkem »
Irkutski kubermang
Irkutski kubermangu kaart Irkutski kubermang oli Venemaa Keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Sahha ja Irkutski kubermang · Näe rohkem »
Jaanus Piirsalu
Jaanus Piirsalu (sündinud 27. juulil 1973) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Sahha ja Jaanus Piirsalu · Näe rohkem »
Jakutsk
2007. aasta ehitustööd Jakutskis Jakutsk (vene keeles Якутск; jakuudi keeles Дьокуускай, varem ka Якутскай) on linn Venemaal, Sahha (Jakuutia) Vabariigi pealinn.
Uus!!: Sahha ja Jakutsk · Näe rohkem »
Jakuudi ANSV
Jakuudi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühinimi Jakuudi ANSV; ka Sahha ANSV; jakuudi keeles Саха автономнай сэбиэскэй социалистическэй республиката; vene keeles Якутская Автономная Советская Социалистическая Республика) oli autonoomne vabariik Vene SFNV ja Vene NFSV koosseisus.
Uus!!: Sahha ja Jakuudi ANSV · Näe rohkem »
Jakuudi keel
Jakuudi keel, ka sahha keel (jakuudi keeles саха тыла) on siberi turgi keelte hulka kuuluv turgi keel.
Uus!!: Sahha ja Jakuudi keel · Näe rohkem »
Jakuudi oblast
Jakuudi oblasti vapp Jakuudi oblasti ja Ohhoota ringkonna kaart (1826) Jakuudi oblast (vene keeles Якутская область) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s. Oblast eksisteeris aastatel 1783–1920 põlistel Jakuutia aladel.
Uus!!: Sahha ja Jakuudi oblast · Näe rohkem »
Jakuudi teaduskeskus
Venemaa TA Siberi osakonna Jakuudi teaduskeskuse peahoone Jakutskis Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Jakuudi teaduskeskus (vene keeles Якутский научный центр Сибирского отделения Российской академии наук) on Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna allasutus Sahha Vabariigi territooriumil peakorteriga Jakutskis, üks üheksast Venemaa TA Siberi osakonna teaduskeskusest.
Uus!!: Sahha ja Jakuudi teaduskeskus · Näe rohkem »
Jakuudi-Sahha NSV
Jakuudi-Sahha Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühinimi Jakuudi-Sahha NSV, (vene keeles Якутская-Саха Советская Социалистическая Республика) oli lühikest aega Vene NFSV koosseisus eksisteerinud vabariik.
Uus!!: Sahha ja Jakuudi-Sahha NSV · Näe rohkem »
Jakuudid
Jakuudi naine 19. sajandi lõpus Jakuudid (jakuudi сахалар) on turgi rahvas Ida-Siberis Sahha Vabariigis (Jakuutias).
Uus!!: Sahha ja Jakuudid · Näe rohkem »
Jana
Jana jõgi (vene Яна) ehk Djaangõ (sahha Дьааҥы) on jõgi Venemaa põhjaosas Sahhas.
Uus!!: Sahha ja Jana · Näe rohkem »
Jevgeni Tšekin
Jevgeni Aleksejevitš Tšekin (vene keeles Евгений Алексеевич Чекин; sündinud 24. augustil 1973 Jaroslavli oblastis) on Venemaa riigitegelane, Sahha (Jakuutia) Vabariigi Valitsuse esimees (2016–2018).
Uus!!: Sahha ja Jevgeni Tšekin · Näe rohkem »
Jukagiirid
Jukagiirid Jakuutiast (1905) Jukagiirid on paleoaasia rahvas Venemaal Kirde-Siberis Sahha Vabariigis ja Magadani oblastis.
Uus!!: Sahha ja Jukagiirid · Näe rohkem »
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Uus!!: Sahha ja Kasakad · Näe rohkem »
Kaug-Ida
Kaug-Ida Kaug-Ida (vene keeles Дальний Восток) on piirkond Aasia idaosas, mis osaliselt kattub Ida-Aasiaga ning hõlmab Venemaa Tšuktšimaa, Kamtšatka, Sahhalini, Kuriilid ja Primorje ning Jaapani koos minevikus temast sõltunud Korea ja Hiinaga.
Uus!!: Sahha ja Kaug-Ida · Näe rohkem »
Kaug-Ida föderaalringkond
Kaug-Ida föderaalringkond 2018. aastani Kaug-Ida föderaalringkond on üks kaheksast föderaalringkonnast Venemaal.
Uus!!: Sahha ja Kaug-Ida föderaalringkond · Näe rohkem »
Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.
Uus!!: Sahha ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Kesk-Jakuutia madalik
Kesk-Jakuutia madalik (vene keeles Центральноякутская низменность, Центральноякутская равнина, Вилюйская низменность, jakuudi keeles Саха сирин ортоку намтала) on madalik Venemaa idaosas Ida-Siberis.
Uus!!: Sahha ja Kesk-Jakuutia madalik · Näe rohkem »
Kesk-Siberi kiltmaa
Ida-Siberi taiga Kesk-Siberi kiltmaa on kiltmaa Aasia idaosas.
Uus!!: Sahha ja Kesk-Siberi kiltmaa · Näe rohkem »
Kiltmaa
Kiltmaa ehk kõrgtasandik ehk kõrglava on suure pindalaga tasane ala, mis tavaliselt paikneb kõrgusel üle 500 meetri merepinnast.
Uus!!: Sahha ja Kiltmaa · Näe rohkem »
Kirgiisid
Kirgiisid on Turgi rahvas, kelle põhiliseks asualaks on Kõrgõzstan.
Uus!!: Sahha ja Kirgiisid · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Sahha ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Sahha ja Kliima · Näe rohkem »
Kobjai uluss
Kobjai uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi keskosas.
Uus!!: Sahha ja Kobjai uluss · Näe rohkem »
Kolõma jõgi
Kolõma jõe asukoht Kolõma ehk Halõma (vene keeles Колыма, jakuudi keeles Халыма) on jõgi Venemaa kirdeosas.
Uus!!: Sahha ja Kolõma jõgi · Näe rohkem »
Kolõma madalik
Kolõma madalik (vene keeles Колымская низменность, jakuudi keeles Халыма намтала) on madalik Venemaa idaosas Ida-Siberis.
Uus!!: Sahha ja Kolõma madalik · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Sahha ja Kuld · Näe rohkem »
Leena
postmargil (1959) Jäätee mööda Leenat Leena (vene keeles Лена, jakuudi keeles Өлүөнэ (Ölüöne)) on jõgi Venemaal Siberis Irkutski oblastis ja Jakuutias.
Uus!!: Sahha ja Leena · Näe rohkem »
Lensk
Vaade linnale Lensk on linn Venemaal Sahha (Jakuutia) Vabariigis, Lenski ulussi halduskeskus.
Uus!!: Sahha ja Lensk · Näe rohkem »
Lenski uluss
Lenski uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi edelaosas.
Uus!!: Sahha ja Lenski uluss · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Sahha ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Maadeavastaja
Ahvenamaal sündinud maadeuurija Georg August Wallin (1811–1852), kes tegi vastavaid retki Lähis-Idasse Maadeavastaja on isik, kes tegeleb tavaliselt ekspeditsiooni käigus maakera vähetuntud piirkondades geograafiliste uuringutega.
Uus!!: Sahha ja Maadeavastaja · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Sahha ja Maagaas · Näe rohkem »
Madalik
Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.
Uus!!: Sahha ja Madalik · Näe rohkem »
Mandriline kliima
Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.
Uus!!: Sahha ja Mandriline kliima · Näe rohkem »
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Uus!!: Sahha ja Mäestik · Näe rohkem »
Megino-Kangalassõ uluss
Megino-Kangalassõ uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi keskosas.
Uus!!: Sahha ja Megino-Kangalassõ uluss · Näe rohkem »
Mirnõi (Sahha)
Mirnõi on linn Venemaal Sahhas, Mirnõi ulussi keskus.
Uus!!: Sahha ja Mirnõi (Sahha) · Näe rohkem »
Mirnõi uluss
Mirnõi uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha lääneosas.
Uus!!: Sahha ja Mirnõi uluss · Näe rohkem »
Moma rahvusuluss
Moma rahvusuluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Moma rahvusuluss · Näe rohkem »
Monograafia
Monograafia (inglise monograph) on mingit probleemi või selle probleemi üht aspekti või mõnda isikut, nähtust vm igakülgselt ja terviklikult käsitlev, harilikult iseseisva väljaandena avaldatud teaduslik uurimus.
Uus!!: Sahha ja Monograafia · Näe rohkem »
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Uus!!: Sahha ja Muusika · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Sahha ja Nafta · Näe rohkem »
Namtsõ uluss
Namtsõ uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi keskosas Jakutskist põhja pool.
Uus!!: Sahha ja Namtsõ uluss · Näe rohkem »
Nerjungri
Nerjungri on linn Venemaal Sahhas, Nerjungri ulussi keskus.
Uus!!: Sahha ja Nerjungri · Näe rohkem »
Nerjungri uluss
Nerjungri uluss (jakuudi Nüörüŋgürü) on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi lõunaosas.
Uus!!: Sahha ja Nerjungri uluss · Näe rohkem »
Nižnekolõmski uluss
Nižnekolõmski uluss ehk Allaraa Halõma uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi põhjaosas.
Uus!!: Sahha ja Nižnekolõmski uluss · Näe rohkem »
Njurba uluss
Njurba uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Njurba uluss · Näe rohkem »
Oimjakon
Oimjakon, 2019 Oimjakon (jakuudi keeles Өймөкөөн) on küla Venemaa Sahha Vabariigi Oimjakoni ulussis, Borogonski 1. naslegi halduskeskus.
Uus!!: Sahha ja Oimjakon · Näe rohkem »
Oimjakoni uluss
Oimjakoni uluss ehk Öjmökööni uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Oimjakoni uluss · Näe rohkem »
Olenjoki jõgi
Olenjoki jõe asukoht Olenjok (vene Оленёк (Olenjok), jakuudi Өлөөн (Ölöön)) on jõgi Aasias Venemaal Krasnojarski krais ja Sahhas.
Uus!!: Sahha ja Olenjoki jõgi · Näe rohkem »
Olenjoki rahvusuluss
Olenjoki rahvusuluss ehk Ölööni uluss (ka Olenjoki evengi rahvusrajoon) on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi põhjaosas.
Uus!!: Sahha ja Olenjoki rahvusuluss · Näe rohkem »
Oljokminski uluss
Oljokminski uluss ehk Ölüöhhüme uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi lõunaosas.
Uus!!: Sahha ja Oljokminski uluss · Näe rohkem »
Otto von Böhtlingk
Otto von Böhtlingk Otto Nicolaus von Böhtlingk (vene keeles Оттон Николаевич Бётлингк; 11. juuni (vkj 30. mai) 1815 Peterburi – 1. aprill 1904 Leipzig, Saksimaa kuningriik) oli saksa ja Venemaa indoloog (sanskritoloog) ja turkoloog, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.
Uus!!: Sahha ja Otto von Böhtlingk · Näe rohkem »
Paleoliitikum
Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood.
Uus!!: Sahha ja Paleoliitikum · Näe rohkem »
Põhja-Siberi madalik
jõgikonnas Leena jõe delta Põhja-Siberi madalik ehk Taimõri madalik (vene keeles Северо-Сибирская низменность, Таймырская низменность) on madalik Venemaal Ida-Siberi põhjaosas Krasnojarski krai Taimõri rajooni ja Sahha territooriumil.
Uus!!: Sahha ja Põhja-Siberi madalik · Näe rohkem »
Põhjapolaarjoon
Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975 Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
Uus!!: Sahha ja Põhjapolaarjoon · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Sahha ja Peterburi · Näe rohkem »
Pobeda mägi
Pobeda mägi (vene keeles гора Победа) on mägi Venemaa idaosas, Tšerski aheliku ja Sahha Vabariigi ning kogu Kirde-Siberi kõrgeim tipp.
Uus!!: Sahha ja Pobeda mägi · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Sahha ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Richard Maack
Richard Maack Richard Otto Maack (vene Ричард (Рихард-Отто) Карлович Маак; vkj 23. august / 4. september 1825 Kuressaare, Saaremaa – vkj 13. / 25. november 1886 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Vene maadeuurija ja loodusteaduste õpetaja.
Uus!!: Sahha ja Richard Maack · Näe rohkem »
Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea
Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea standart Aissen Nikolajev, 2018. aasta maist Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea (kuni 2014 Sahha (Jakuutia) Vabariigi president; jakuudi keeles Саха Өрөспγγбγлγкэтин Ил Дархана, Ил Дархан; vene keeles Глава Республики Саха (Якутия)) on Sahha (Jakuutia) Vabariigi kõrgeim riigiametnik, vabariigi täidesaatva võimu juht.
Uus!!: Sahha ja Sahha (Jakuutia) Vabariigi pea · Näe rohkem »
Sahha lipp
Sahha Vabariigi lipp Sahha Vabariigi pea lipp Sahha Vabariigi lipp on Venemaa vabariigi Sahha ametlik lipp.
Uus!!: Sahha ja Sahha lipp · Näe rohkem »
Sahha teaduste akadeemia
Sahha (Jakuutia) Vabariigi Teaduste Akadeemia, ka Sahha TA, (jakuudi keeles Саха Өрөспүүбүлүкэтин Наукаларын академията; vene keeles Академия Наук Республики Саха (Якутия)) on Sahha teaduste akadeemia, vabariigi kõrgeim teadusasutus, mille eesmärk on edendada vabariigi teadust, rõhuasetusega piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule.
Uus!!: Sahha ja Sahha teaduste akadeemia · Näe rohkem »
Sahha valitsus
Sahha (Jakuutia) Vabariigi vapp Sahha (Jakuutia) Vabariigi Valitsus (jakuudi keeles Саха Өрөспүүбүлүкэтин Бырабыыталыстыбата; vene keeles Правительство Республики Саха (Якутия)) on Sahha (Jakuutia) Vabariigi täidesaatev ja korraldav võimuorgan.
Uus!!: Sahha ja Sahha valitsus · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Sahha ja Sakslased · Näe rohkem »
Srednekolõmski uluss
Srednekolõmski uluss ehk Orto Halõma uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigi põhjaosas.
Uus!!: Sahha ja Srednekolõmski uluss · Näe rohkem »
Stanovoi mäestik
Stanovoi mäestiku asend Stanovoi mäestik (vene Становой хребет) on mäestik Ida-Siberis.
Uus!!: Sahha ja Stanovoi mäestik · Näe rohkem »
Suntari uluss
Suntari uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Suntari uluss · Näe rohkem »
Tadžikid
Tadžikid (tadžiki keeles тоҷикон todžikon) on iraani rahvas, Tadžikistani põhirahvus (6 373 800, 80% elanikest).
Uus!!: Sahha ja Tadžikid · Näe rohkem »
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Uus!!: Sahha ja Tatarlased · Näe rohkem »
Tatta uluss
Tatta uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Tatta uluss · Näe rohkem »
Tšerski mäestik
Tšerski mäestiku asend Tšerski mäestik (vene хребет Черского, цепи Черского) on mäestik Venemaal Sahhas (Jakuutias) ja Magadani oblastis.
Uus!!: Sahha ja Tšerski mäestik · Näe rohkem »
Tšuktšid
Tšuktšid (1906) Tšuktšid (enesenimetused ԓыгъоравэтԓьэт, оравэтԓьэт) on Aasia kirdeosa põlisrahvas, kes elab Beringi merest kuni Indigirkani ja Põhja-Jäämerest kuni Anadõri ja Anjuini.
Uus!!: Sahha ja Tšuktšid · Näe rohkem »
Tšuraptša uluss
Tšuraptša uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Tšuraptša uluss · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Sahha ja Teemant · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Sahha ja Tina · Näe rohkem »
Tompo uluss
Tompo uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Tompo uluss · Näe rohkem »
Turgi rahvad
Turgi rahvaste levikukaart Turgi rahvad on turgi keeli kõnelevad rahvad Aasias ja Euroopas.
Uus!!: Sahha ja Turgi rahvad · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Sahha ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Ust-Aldanski uluss
Ust-Aldanski uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Ust-Aldanski uluss · Näe rohkem »
Ust-Janski uluss
Ust-Janski uluss ehk Usujaana uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi põhjaosas.
Uus!!: Sahha ja Ust-Janski uluss · Näe rohkem »
Ust-Maja uluss
Ust-Maja uluss on 2. järgu haldusüksus Venemaa (rajoon) Sahha Vabariigi idaosas.
Uus!!: Sahha ja Ust-Maja uluss · Näe rohkem »
Vabariik (Venemaa haldusüksus)
Vabariik (vene республика) on haldusüksuse (föderatsiooni subjekti) tüüp Venemaal.
Uus!!: Sahha ja Vabariik (Venemaa haldusüksus) · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Sahha ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Sahha ja Vene keel · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Sahha ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Sahha ja Venemaa · Näe rohkem »
Verhnekolõmski uluss
Verhnekolõmski uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Verhnekolõmski uluss · Näe rohkem »
Verhneviljuiski uluss
Verhneviljuiski uluss ehk Üöhee Bülüü uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Verhneviljuiski uluss · Näe rohkem »
Verhojansk
thumb Verhojansk on linn Venemaa idaosas Sahha Vabariigis Verhojanski ulussis Jana jõe paremal kaldal.
Uus!!: Sahha ja Verhojansk · Näe rohkem »
Verhojanski mäestik
Verhojanski mäestiku asukoht Verhojanski mäestik (vene Верхоянский хребет) on mäestik Venemaal Jakuutias.
Uus!!: Sahha ja Verhojanski mäestik · Näe rohkem »
Verhojanski uluss
Verhojanski uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigi põhjaosas.
Uus!!: Sahha ja Verhojanski uluss · Näe rohkem »
Viljuiski uluss
Viljuiski uluss ehk Bülüü uluss on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaa Sahha Vabariigis.
Uus!!: Sahha ja Viljuiski uluss · Näe rohkem »
Vladimir Solodov
Vladimir Solodov (2019) Vladimir Viktorovitš Solodov (vene keeles Владимир Викторович Солодов; sündinud 26. juulil 1982 Moskvas) on Venemaa riigitegelane, alates 21.
Uus!!: Sahha ja Vladimir Solodov · Näe rohkem »
Volfram
Volframitükid Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74.
Uus!!: Sahha ja Volfram · Näe rohkem »
1. järgu haldusüksus
1.
Uus!!: Sahha ja 1. järgu haldusüksus · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Sahha ja 13. sajand · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Sahha ja 15. sajand · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Sahha ja 17. sajand · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Sahha ja 1783 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Sahha ja 18. sajand · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Sahha ja 1805 · Näe rohkem »
1852
1852.
Uus!!: Sahha ja 1852 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Sahha ja 19. sajand · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Sahha ja 1922 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Sahha ja 1990 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Sahha ja 1991 · Näe rohkem »
2018
2018.
Uus!!: Sahha ja 2018 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Jakuutia, Sahha (Jakuutia), Sahha (Jakuutia) Vabariik, Sahha Vabariik.
