Kiiremini kui brauser!
73 suhted: Aleksander III, Ģintermuiža mõis, Bauska, Bürgermeister, Dobele, Eesti keel, FK Jelgava, Friedrich Kettler, Gustav II Adolf, Jaanilinn, Jakob Kettler, Jelgava gümnaasium, Jelgava kihistu, Jelgava loss, Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal, Jelgava piiskopkond, Jelgava raudteejaam, Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal, Karl XII, Katoliku kirik, Konrad von Mandern, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Läti, Lätlased, Leedulased, Lielupe, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Luterlus, Miitavi komtuur, Miitavi ordulinnus, Moskva tsaaririik, Mustlased, Ozoli mõis (Kuramaa), Põhjasõda, Peter von Biron, Pirgu lade, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Poolakad, Raehärra, Residents, Riia, Robert Douglas, Saksa keel, Teine Põhjasõda, Ukrainlased, Valdeka loss, Valgevenelased, ..., Vene Õigeusu Kirik, Venelased, Venemaa Keisririik, Zemgale, 1. jaanuar, 1. järgu haldusüksus, 1266, 1573, 16. sajand, 1617, 1621, 1623, 1658, 1705, 1772, 1775, 1778, 1890, 1892, 19. sajand, 1906, 2011, 29. september. Laienda indeks (23 rohkem) »
Aleksander III
Aleksander III, Ivan Kramskoi portree Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, pärines Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Jelgava ja Aleksander III · Näe rohkem »
Ģintermuiža mõis
Ģintermuiža mõisa köök. Ģintermuiža mõis (Ģintermuiža) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Jelgavas.
Uus!!: Jelgava ja Ģintermuiža mõis · Näe rohkem »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Jelgava ja Bauska · Näe rohkem »
Bürgermeister
Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.
Uus!!: Jelgava ja Bürgermeister · Näe rohkem »
Dobele
Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.
Uus!!: Jelgava ja Dobele · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Jelgava ja Eesti keel · Näe rohkem »
FK Jelgava
FK Jelgava on Läti linna Jelgava jalgpalliklubi, mis hooajal 2011 mängib riigi kõrgliigas.
Uus!!: Jelgava ja FK Jelgava · Näe rohkem »
Friedrich Kettler
Friedrich Kettler (25. november 1569 Miitavi – 17. august 1642) oli Kuramaa hertsog aastatel 1587–1642.
Uus!!: Jelgava ja Friedrich Kettler · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Jelgava ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Jaanilinn
Jaanilinn (vene keeles Ивангород Ivangorod; soome keeles Iivananlinna) on linn Venemaal Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal, 159 km Peterburist läänes, Jaanilinna linnaasunduse keskus.
Uus!!: Jelgava ja Jaanilinn · Näe rohkem »
Jakob Kettler
Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.
Uus!!: Jelgava ja Jakob Kettler · Näe rohkem »
Jelgava gümnaasium
Endine koolimaja (enne maid 2010) Jelgava gümnaasium (läti keeles Jelgavas akadēmiskā ģimnāzija) oli õppeasutus Lätis Jelgavas.
Uus!!: Jelgava ja Jelgava gümnaasium · Näe rohkem »
Jelgava kihistu
Jelgava kihistu (inglise keeles Jelgava Formation) on ordoviitsiumi ladestu Pirgu lademe kihistu.
Uus!!: Jelgava ja Jelgava kihistu · Näe rohkem »
Jelgava loss
thumb thumb Miitavi loss ehk Jelgava loss on Lätis Jelgavas asuv Baltimaade suurim barokkstiilis loss.
Uus!!: Jelgava ja Jelgava loss · Näe rohkem »
Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal
Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal (läti keeles Jelgavas Sv. Simeona un Sv. Annas pareizticīgo katedrāle) on õigeusu katedraal Lätis Jelgava linnas aadressil Akadēmijas ielā 12 / Raiņa iela 5.
Uus!!: Jelgava ja Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal · Näe rohkem »
Jelgava piiskopkond
Jelgava piiskopkond Jelgava piiskopkond (Dioecesis Ielgavensis) on katoliku kiriku diötsees, mis allub Riia peapiiskopkonnale.
Uus!!: Jelgava ja Jelgava piiskopkond · Näe rohkem »
Jelgava raudteejaam
Jelgava raudteejaam Jelgava raudteejaam on raudteejaam Lätis Jelgavas.
Uus!!: Jelgava ja Jelgava raudteejaam · Näe rohkem »
Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal
Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal (Läti keeles Jelgavas Bezvainīgās Jaunavas Marijas Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Jelgava linnas aadressil Katoļu ielā 11.
Uus!!: Jelgava ja Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal · Näe rohkem »
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Uus!!: Jelgava ja Karl XII · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Jelgava ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Konrad von Mandern
Konrad von Mandern (ka Conradus Manderen; surnud 5. mail 1295) oli Liivi ordu maameister aastatel 1263–1266.
Uus!!: Jelgava ja Konrad von Mandern · Näe rohkem »
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Jelgava ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Jelgava ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Uus!!: Jelgava ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Jelgava ja Läti · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Jelgava ja Lätlased · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Jelgava ja Leedulased · Näe rohkem »
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Uus!!: Jelgava ja Lielupe · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Jelgava ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Jelgava ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Jelgava ja Luterlus · Näe rohkem »
Miitavi komtuur
Miitavi ehk Jelgava komtuur (saksa keeles Komtur von Mitau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Miitavi komtuurkonda.
Uus!!: Jelgava ja Miitavi komtuur · Näe rohkem »
Miitavi ordulinnus
Miitavi (Jelgava) vapp Miitavi ordulinnus (läti keeles Jelgava ja Mītava, saksa Mitau, poola Mitawa ja Jełgawa, liivi Jālgab, leedu Mintauja) oli keskajal kivist Liivi ordu suurlinnus, mis asus Lätis Semgallia (Zemgale) kultuuriajaloolises piirkonnas Jelgava (Miitavi) linnas Lielupe jõe ja selle harujõe Drisa (saksa Drixen) vahelisel Pilssala ('linnusesaare') saarel.
Uus!!: Jelgava ja Miitavi ordulinnus · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Jelgava ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Mustlased
pisi Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Uus!!: Jelgava ja Mustlased · Näe rohkem »
Ozoli mõis (Kuramaa)
Ozoli mõis (saksa keeles Eckhof, ka Paulsgnade, läti keeles Ozolu muiža, ka Ozolmuiža) oli riigimõis Kuramaal.
Uus!!: Jelgava ja Ozoli mõis (Kuramaa) · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Jelgava ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peter von Biron
Peter von Biron Peter von Biron (ka Peter von Bühren; 15. veebruar 1724 – 16. jaanuar 1800) oli Kuramaa hertsog 1769–1795.
Uus!!: Jelgava ja Peter von Biron · Näe rohkem »
Pirgu lade
Pirgu lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Jelgava ja Pirgu lade · Näe rohkem »
Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
Uus!!: Jelgava ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Jelgava ja Poolakad · Näe rohkem »
Raehärra
Raehärra oli ajaloolises linnavalitsemises eluks ajaks valitud rae liige, kes enamasti juhtis üht linnaomavalitsuse valdkonda või ametkonda.
Uus!!: Jelgava ja Raehärra · Näe rohkem »
Residents
Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.
Uus!!: Jelgava ja Residents · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Jelgava ja Riia · Näe rohkem »
Robert Douglas
Robert Douglas Krahv Robert Douglas (17. märts 1611 Standingstone, Šotimaa – 28. mai 1662 Blasieholmen, Stockholm) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik.
Uus!!: Jelgava ja Robert Douglas · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Jelgava ja Saksa keel · Näe rohkem »
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Uus!!: Jelgava ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Uus!!: Jelgava ja Ukrainlased · Näe rohkem »
Valdeka loss
Valdeka lossi peahoone Valdeka loss (Valdekas pils) on loss Lätis Jelgava piirkonnas Jelgavas.
Uus!!: Jelgava ja Valdeka loss · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Jelgava ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Uus!!: Jelgava ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Jelgava ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Jelgava ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Jelgava ja Zemgale · Näe rohkem »
1. jaanuar
1.
Uus!!: Jelgava ja 1. jaanuar · Näe rohkem »
1. järgu haldusüksus
1.
Uus!!: Jelgava ja 1. järgu haldusüksus · Näe rohkem »
1266
1266.
Uus!!: Jelgava ja 1266 · Näe rohkem »
1573
1573.
Uus!!: Jelgava ja 1573 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Jelgava ja 16. sajand · Näe rohkem »
1617
1617.
Uus!!: Jelgava ja 1617 · Näe rohkem »
1621
1621.
Uus!!: Jelgava ja 1621 · Näe rohkem »
1623
1623.
Uus!!: Jelgava ja 1623 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Jelgava ja 1658 · Näe rohkem »
1705
1705.
Uus!!: Jelgava ja 1705 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Jelgava ja 1772 · Näe rohkem »
1775
1775.
Uus!!: Jelgava ja 1775 · Näe rohkem »
1778
1778.
Uus!!: Jelgava ja 1778 · Näe rohkem »
1890
1890.
Uus!!: Jelgava ja 1890 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Jelgava ja 1892 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Jelgava ja 19. sajand · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Jelgava ja 1906 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Jelgava ja 2011 · Näe rohkem »
29. september
29.
Uus!!: Jelgava ja 29. september · Näe rohkem »
