50 suhted: Eesti kaitsevägi, Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Eesti Omavalitsus, Eesti piirivalve, Eesti Punase Risti teenetemärk, Eesti Vabadussõja mälestusmärk, Helme kihelkond, Johannes Paulus I, Johannes Paulus II, Juliuse kalender, Kaitseliidu Valgerist, Kaitseliit, Kanada, Kõrgkool, Kolmas riik, Kolme Tähe orden, Kolonel, Kotkaristi teenetemärk, Läti, Leebiku vald, Montréal, Omakaitse, Oskar Angelus, Polkovnik, Poola taassünni orden, Priikooli õigus, Québec, Siseministeerium, Tartu Ülikool, Tõrva vald, Uus Eesti, Vabadussõda, Valga maakond, Valgamaalane, Viljandimaa, 10. august, 15. jaanuar, 1891, 1928, 1930, 1934, 1939, 1941, 1942, 1944, 1950, 1961, 2. Üksik jalaväepataljon, 2002, 21. jaanuar.
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Uus!!: Johann Paul ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat ehk Eesti NSV SARK (venekeelne lühend НКВД Эстонской ССР) oli aastail 1940–1941 ja 1944–1946 Eestis tegutsenud NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi struktuuriüksus, mille ülesandeks oli.
Uus!!: Johann Paul ja Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat · Näe rohkem »
Eesti Omavalitsus
Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung) oli teise maailmasõja ajal aastail 1941–1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus.
Uus!!: Johann Paul ja Eesti Omavalitsus · Näe rohkem »
Eesti piirivalve
Piiripatrull teenistuskoeraga Merepäästeõppus "Bold Mercy" Seireradar ja piirivalve lipp See artikkel räägib Eesti piirivalve korraldusest.
Uus!!: Johann Paul ja Eesti piirivalve · Näe rohkem »
Eesti Punase Risti teenetemärk
V klassi Punase Risti teenetemärk Eesti Punase Risti teenetemärk (kuni 1936. aastani Eesti Punase Risti mälestusmärk) on 1920.
Uus!!: Johann Paul ja Eesti Punase Risti teenetemärk · Näe rohkem »
Eesti Vabadussõja mälestusmärk
Medali esikülg. Eesti Vabadussõja mälestusmärk (asutatud 14. detsembril 1920) on Vabadussõjas osalenutele antud mälestusmedal.
Uus!!: Johann Paul ja Eesti Vabadussõja mälestusmärk · Näe rohkem »
Helme kihelkond
Helme kihelkond on ajalooline kihelkond Mulgimaal ja Viljandimaal, Pärnu kreisis ja Viljandi kreisi Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Johann Paul ja Helme kihelkond · Näe rohkem »
Johannes Paulus I
Johannes Paulus I aastal 1968 Johannes Paulus I (ladinapäraselt Ioannes Paulus I, Albino Luciani 17. oktoober 1912 – 28. september 1978) oli paavst 1978.
Uus!!: Johann Paul ja Johannes Paulus I · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Johann Paul ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Johann Paul ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kaitseliidu Valgerist
Kaitseliidu Valgerist on Kaitseliidu teenetemärk.
Uus!!: Johann Paul ja Kaitseliidu Valgerist · Näe rohkem »
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Uus!!: Johann Paul ja Kaitseliit · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Johann Paul ja Kanada · Näe rohkem »
Kõrgkool
Kõrgkool on õppeasutus, kus omandatakse kõrgharidus.
Uus!!: Johann Paul ja Kõrgkool · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Johann Paul ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kolme Tähe orden
Kolme Tähe orden Kolme Tähe orden (läti keeles Triju Zvaigžņu ordenis) on Läti riiklik teenetemärk, mis asutati 1924.
Uus!!: Johann Paul ja Kolme Tähe orden · Näe rohkem »
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Johann Paul ja Kolonel · Näe rohkem »
Kotkaristi teenetemärk
III klass Kotkaristi teenetemärk on 1928.
Uus!!: Johann Paul ja Kotkaristi teenetemärk · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Johann Paul ja Läti · Näe rohkem »
Leebiku vald
Leebiku vald (saksa keeles Gemeinde Abenkat) oli vald Helme kihelkonnas Viljandimaal ja Valga maakonnas.
Uus!!: Johann Paul ja Leebiku vald · Näe rohkem »
Montréal
Montréal (eesti keeles mööndav ka ingliskeelne kirjapilt Montreal) on Québeci provintsi suurim linn Kanadas.
Uus!!: Johann Paul ja Montréal · Näe rohkem »
Omakaitse
Mõniste Omakaitse rühm algpäevil. Teises reas vasakult 4. metsavendade grupi juht ja kohaliku omakaitse esimene ülemus nooremseersant Johannes Lepp. Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.
Uus!!: Johann Paul ja Omakaitse · Näe rohkem »
Oskar Angelus
Oskar Angelus (1937) Oskar Georg Richard Angelus VR I/3 (25. aprill / 7. mai 1892 Loo mõis, Kolga vald, Harjumaa – 3. november 1979 Lund, Rootsi) oli eesti sõjaväelane, ajakirjanik, riigiametnik, publitsist ja Saksa okupatsiooni aegse Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi sisedirektor.
Uus!!: Johann Paul ja Oskar Angelus · Näe rohkem »
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Uus!!: Johann Paul ja Polkovnik · Näe rohkem »
Poola taassünni orden
Poola taassünni orden Poola taassünni orden (poola keeles Order Odrodzenia Polski või Polonia Restituta) on tsiviil- ja sõjateenete eest antav Poola autasu (orden).
Uus!!: Johann Paul ja Poola taassünni orden · Näe rohkem »
Priikooli õigus
Priikooli õigus kuni kõrgema kooli lõpetamiseni oli Eesti esimese vabariigi ajal antud hüve Vabadussõjast osavõtnud kooliõpilastele (õppursõduritele).
Uus!!: Johann Paul ja Priikooli õigus · Näe rohkem »
Québec
Québeci provintsi kaart Québeci provints on 1.
Uus!!: Johann Paul ja Québec · Näe rohkem »
Siseministeerium
Siseministeerium (SiM) on Eesti valitsusasutus, mille töö on tagada, et Eestis oleks turvaline elada.
Uus!!: Johann Paul ja Siseministeerium · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Johann Paul ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tõrva vald
Tõrva vald on 2017.
Uus!!: Johann Paul ja Tõrva vald · Näe rohkem »
Uus Eesti
Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.
Uus!!: Johann Paul ja Uus Eesti · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Johann Paul ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Johann Paul ja Valga maakond · Näe rohkem »
Valgamaalane
Valgamaalane oli Eesti kohalik ajaleht, mis ilmus Valgamaal.
Uus!!: Johann Paul ja Valgamaalane · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Johann Paul ja Viljandimaa · Näe rohkem »
10. august
10.
Uus!!: Johann Paul ja 10. august · Näe rohkem »
15. jaanuar
15.
Uus!!: Johann Paul ja 15. jaanuar · Näe rohkem »
1891
1891.
Uus!!: Johann Paul ja 1891 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Johann Paul ja 1928 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Johann Paul ja 1930 · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Johann Paul ja 1934 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Johann Paul ja 1939 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Johann Paul ja 1941 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Johann Paul ja 1942 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Johann Paul ja 1944 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Johann Paul ja 1950 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Johann Paul ja 1961 · Näe rohkem »
2. Üksik jalaväepataljon
2.
Uus!!: Johann Paul ja 2. Üksik jalaväepataljon · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Johann Paul ja 2002 · Näe rohkem »
21. jaanuar
21.
Uus!!: Johann Paul ja 21. jaanuar · Näe rohkem »