Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Johannes Kepler

Index Johannes Kepler

Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.

172 suhted: Afeel, Algkool, Aspekt, Astrofüüsika, Astroloogia, Astronomia nova, Astronoomia, Atomism, Augsburgi usutunnistus, Baden-Württemberg, Böömimaa valitsejate loend, Carl Sagan, Christen Sørensen Longomontanus, De magnete, Deferent, Eeter (füüsika), Efemeriid, Element (stiihia), Ellips, Epitsükkel, Falsifikatsionism, Ferdinand II, Fookus, Fookus (geomeetria), Fookuskaugus, Galaktika, Galileo Galilei, Gravitatsioon, Gravitatsiooniseadus, Graz, Grazi Ülikool, Gregoriuse kalender, Harmonices mundi, Harmoonia, Heliotsentriline maailmasüsteem, Hing, Horoskoop, Ikosaeeder, Induktsionism, Intervall, Isaac Newton, Jeesus, Jupiter, Kalvinism, Karl Popper, Katharina Kepler, Katoliiklus, Kaugus, Kepler (kosmoseteleskoop), Kepleri seadused, ..., Keskpunkt, Ketserlus, Kinnistäht, Kolmekümneaastane sõda, Kombinatoorika, Komeet, Korrapärane hulktahukas, Kronoloogia, Kumerlääts, Kuup, Kuuvarjutus, Linz, Loodusfilosoofia, Lumehelves, Maa, Magnetism, Maokandja, Marss, Matemaatik, Matemaatika, Matthias (Saksa-Rooma keiser), Merkuur, Michael Maestlin, Minut (geomeetria), Missa, Mudel, Mysterium Cosmographicum, Nõguslääts, Nõid, Numeroloogia, Observatoorium, Oktaeeder, Opositsioon, Optika, Orbiit, Padova, Palgasõdur, Parallaks, Päike, Päikesesüsteem, Päikesevarjutus, Pöördvõrdelisus, Periheel, Pindala, Planeedi kaaslane, Planeet, Platon, Praha, Pythagoras, Rõuged, Refraktsioon, Regensburg, Ringjoon, Rootsi, Rostocki Ülikool, Rudolf II, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saturn, Sfäär, Stuttgart, Supernoova, Suurendus, Taevakeha, Taevasfäär, Tübingeni ülikool, Teadusulme, Teleskoop, Teoloogia, Tiirlemine, Timaios, Tycho Brahe, Ulm, Vaatlus, Vaba riigilinn, Valguse murdumise seadus, Vastureformatsioon, Veenus, Württemberg, Weil der Stadt, 15. mai, 15. november, 1571, 1577, 1580, 1584, 1586, 1589, 1594, 1596, 1597, 1599, 1600, 1601, 1602, 1603, 1604, 1605, 1607, 1609, 1610, 1611, 1612, 1613, 1615, 1617, 1618, 1619, 1620, 1621, 1626, 1627, 1630, 1632, 17. oktoober, 24. oktoober, 27. aprill, 27. detsember, 30. oktoober, 4. veebruar, 8. märts. Laienda indeks (122 rohkem) »

Afeel

Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.

Uus!!: Johannes Kepler ja Afeel · Näe rohkem »

Algkool

Algkool on üldhariduskool, mis annab alghariduse.

Uus!!: Johannes Kepler ja Algkool · Näe rohkem »

Aspekt

Aspekt (ld aspectus – vaade) on seisu- või vaatekoht, millelt käsitletakse mõnda nähtust (asja, sündmuse, objekti, mõistet), nähtuse üks külgi.

Uus!!: Johannes Kepler ja Aspekt · Näe rohkem »

Astrofüüsika

valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel. Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

Uus!!: Johannes Kepler ja Astrofüüsika · Näe rohkem »

Astroloogia

Astroloogia (vanakreeka sõnast ἀστρολογία (astrología); sõnast ἄστρον (ástron) 'taevakeha' koos sõnaosaga -λογία (-logía)) on taevakehade asendil põhinev semiootiline maailmamõistmise ja ennustamise süsteem.

Uus!!: Johannes Kepler ja Astroloogia · Näe rohkem »

Astronomia nova

Lehekülg raamatust "Astronomia nova" ("Uus astronoomia") on Johannes Kepleri esimene raamat Kepleri seaduste kohta.

Uus!!: Johannes Kepler ja Astronomia nova · Näe rohkem »

Astronoomia

Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Uus!!: Johannes Kepler ja Astronoomia · Näe rohkem »

Atomism

Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.

Uus!!: Johannes Kepler ja Atomism · Näe rohkem »

Augsburgi usutunnistus

Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval. Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.

Uus!!: Johannes Kepler ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »

Baden-Württemberg

Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.

Uus!!: Johannes Kepler ja Baden-Württemberg · Näe rohkem »

Böömimaa valitsejate loend

Böömimaa valitsejate loend.

Uus!!: Johannes Kepler ja Böömimaa valitsejate loend · Näe rohkem »

Carl Sagan

Carl Edward Sagan (9. november 1934 Brooklyn – 20. detsember 1996 Seattle) oli USA astronoom, astrobioloog, kirjanik, publitsist ja loodusteaduste populariseerija.

Uus!!: Johannes Kepler ja Carl Sagan · Näe rohkem »

Christen Sørensen Longomontanus

Christen Sørensen (tuntud kui Longomontanus, ka kui Christian Severini, Christianus Severini Lymvicus, Christianus Longicampianus, Christen Lomborg, Chresten Lemvig või Christiern Langberg; 4. oktoober 1562 Jüütimaa, Lomborgbergi talu Lemvigi lähedal – 8. oktoober 1647 Kopenhaagen) oli Taani astronoom.

Uus!!: Johannes Kepler ja Christen Sørensen Longomontanus · Näe rohkem »

De magnete

"De magnete, magneticisque corporibus, et de magno magnete tellure" ("Magnetist, magnetilistest kehadest ja suurest magnetist Maast"), tuntud ka lihtsalt pealkirja alguse "De magnete" järgi, on inglise arsti ja teadlase William Gilberti 1600.

Uus!!: Johannes Kepler ja De magnete · Näe rohkem »

Deferent

Deferent on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks.

Uus!!: Johannes Kepler ja Deferent · Näe rohkem »

Eeter (füüsika)

Eeter on uusaegses filosoofias ja loodusteaduses kasutatud mõiste, mis tähistas makroskoopiliste kehade vahel toimivate mõjude substraati ehk kandjat.

Uus!!: Johannes Kepler ja Eeter (füüsika) · Näe rohkem »

Efemeriid

Efemeriid on tabel, mis esitab Päikese, Kuu, planeetide või muude liikuvate (looduslike) taevakehade näivad asendid taevas teatud ajahetkel Maa teatud punktis.

Uus!!: Johannes Kepler ja Efemeriid · Näe rohkem »

Element (stiihia)

Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).

Uus!!: Johannes Kepler ja Element (stiihia) · Näe rohkem »

Ellips

pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.

Uus!!: Johannes Kepler ja Ellips · Näe rohkem »

Epitsükkel

Epitsükkel on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks.

Uus!!: Johannes Kepler ja Epitsükkel · Näe rohkem »

Falsifikatsionism

Falsifikatsionism on Karl Popperilt pärinev induktsionismi vastustav teadusekäsitus.

Uus!!: Johannes Kepler ja Falsifikatsionism · Näe rohkem »

Ferdinand II

Ferdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637.

Uus!!: Johannes Kepler ja Ferdinand II · Näe rohkem »

Fookus

Fookus ehk tulipunkt on punkt, kuhu koondub parabooli kujulisele nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk.

Uus!!: Johannes Kepler ja Fookus · Näe rohkem »

Fookus (geomeetria)

Fookus koonuselõigete (vt artikli "Koonus" alajaotustest) puhul on teatav kindel punkt koonust lõikaval tasandil.

Uus!!: Johannes Kepler ja Fookus (geomeetria) · Näe rohkem »

Fookuskaugus

thumb Optilise süsteemi fookuskaugus iseloomustab ruumilist ulatust, üle mille toimub süsteemile langeva algselt kollimeeritud valgusvihu koondumine fookusse.

Uus!!: Johannes Kepler ja Fookuskaugus · Näe rohkem »

Galaktika

Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Uus!!: Johannes Kepler ja Galaktika · Näe rohkem »

Galileo Galilei

Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.

Uus!!: Johannes Kepler ja Galileo Galilei · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Johannes Kepler ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Gravitatsiooniseadus

Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.

Uus!!: Johannes Kepler ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »

Graz

Graz on linn Austrias, Steiermargi liidumaa pealinn.

Uus!!: Johannes Kepler ja Graz · Näe rohkem »

Grazi Ülikool

Grazi Ülikool on ülikool Austrias Grazi linnas.

Uus!!: Johannes Kepler ja Grazi Ülikool · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Johannes Kepler ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Harmonices mundi

thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.

Uus!!: Johannes Kepler ja Harmonices mundi · Näe rohkem »

Harmoonia

Harmoonia on kokkusobivus, kokkukõla, nii ideede kui millegi muu loodu vahel.

Uus!!: Johannes Kepler ja Harmoonia · Näe rohkem »

Heliotsentriline maailmasüsteem

Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.

Uus!!: Johannes Kepler ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »

Hing

Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.

Uus!!: Johannes Kepler ja Hing · Näe rohkem »

Horoskoop

Horoskoop on astroloogias semiootiline skeem, mis kujutab planeetide ja teiste taevakehade asendit mingi sündmuse, näiteks inimese sünni hetkel.

Uus!!: Johannes Kepler ja Horoskoop · Näe rohkem »

Ikosaeeder

20 tahuga täring Ikosaeeder ehk kakskümmendtahukas on 20 tahuga hulktahukas.

Uus!!: Johannes Kepler ja Ikosaeeder · Näe rohkem »

Induktsionism

Induktsionism (inglise keeles inductivism) on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon.

Uus!!: Johannes Kepler ja Induktsionism · Näe rohkem »

Intervall

Intervall (ld intervallum 'vahemik, kaugus') on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Johannes Kepler ja Intervall · Näe rohkem »

Isaac Newton

Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda on peetud tänapäeva füüsika alusepanijaks.

Uus!!: Johannes Kepler ja Isaac Newton · Näe rohkem »

Jeesus

Varakristlik freskomaal, umbes 250 pKr. Callixtuse katakombid Roomas. Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist, kristlaste jaoks Jeesus Kristus (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 e.m.a, umbes 6 kuni 4 aastat e.m.a Petlemmas, Juudamaal; suri umbes 30. (või 33.) aastal m.a.j Jeruusalemmas) oli juudi rändjutlustaja, usuõpetaja ja ravitseja.

Uus!!: Johannes Kepler ja Jeesus · Näe rohkem »

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Uus!!: Johannes Kepler ja Jupiter · Näe rohkem »

Kalvinism

Kalvinism(teatud veel kui reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism või kui reformeeritud usk) on 16.

Uus!!: Johannes Kepler ja Kalvinism · Näe rohkem »

Karl Popper

Karl Popper Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.

Uus!!: Johannes Kepler ja Karl Popper · Näe rohkem »

Katharina Kepler

Katharina Kepler (sünninimega Guldenmann; 1546 – 13. aprill 1622 Heumadeni lähedal) oli keiserliku astronoomi Johannes Kepleri ema.

Uus!!: Johannes Kepler ja Katharina Kepler · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Johannes Kepler ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Kaugus

Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.

Uus!!: Johannes Kepler ja Kaugus · Näe rohkem »

Kepler (kosmoseteleskoop)

Kepler on NASA kosmoseobservatoorium, mille eesmärgiks on avastada Maa-tüüpi planeete.

Uus!!: Johannes Kepler ja Kepler (kosmoseteleskoop) · Näe rohkem »

Kepleri seadused

Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.

Uus!!: Johannes Kepler ja Kepleri seadused · Näe rohkem »

Keskpunkt

Keskpunkt ehk kese ehk tsenter võib tähendada.

Uus!!: Johannes Kepler ja Keskpunkt · Näe rohkem »

Ketserlus

Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.

Uus!!: Johannes Kepler ja Ketserlus · Näe rohkem »

Kinnistäht

Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.

Uus!!: Johannes Kepler ja Kinnistäht · Näe rohkem »

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike.

Uus!!: Johannes Kepler ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »

Kombinatoorika

Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib meetodeid niisuguste ülesannete lahendamiseks, mis seostuvad diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate alamhulkade arvu leidmisega või elementide paigutustega sellistes hulkades.

Uus!!: Johannes Kepler ja Kombinatoorika · Näe rohkem »

Komeet

Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.

Uus!!: Johannes Kepler ja Komeet · Näe rohkem »

Korrapärane hulktahukas

Korrapärane hulktahukas ehk regulaarne hulktahukas on kumer hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja kõik kahetahulised nurgad on kongruentsed.

Uus!!: Johannes Kepler ja Korrapärane hulktahukas · Näe rohkem »

Kronoloogia

Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega.

Uus!!: Johannes Kepler ja Kronoloogia · Näe rohkem »

Kumerlääts

300px Kumerlääts on lääts, mis on keskelt paksem kui äärtelt.

Uus!!: Johannes Kepler ja Kumerlääts · Näe rohkem »

Kuup

---- right Kuup on korrapärane kuustahukas, üks viiest korrapärasest hulktahukast.

Uus!!: Johannes Kepler ja Kuup · Näe rohkem »

Kuuvarjutus

Kuuvarjutus 2008. aasta augustis Eestist vaadatuna Kuuvarjutuse skeem Kuuvarjutus on selline varjutus, kui Kuu satub Maa tekitatud varju.

Uus!!: Johannes Kepler ja Kuuvarjutus · Näe rohkem »

Linz

Linz on linn Austrias Doonau ääres, Ülem-Austria liidumaa pealinn, suuruselt kolmas linn Austrias.

Uus!!: Johannes Kepler ja Linz · Näe rohkem »

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.

Uus!!: Johannes Kepler ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »

Lumehelves

Lumehelves mikroskoobi all Wilson Bentley fotod lumehelvestest Lumehelves on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline.

Uus!!: Johannes Kepler ja Lumehelves · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Johannes Kepler ja Maa · Näe rohkem »

Magnetism

Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.

Uus!!: Johannes Kepler ja Magnetism · Näe rohkem »

Maokandja

Maokandja Maokandja (ladina Ophiuchus, lühend Oph) on suur ekliptika tähtkuju, mis asub taevaekvaatori lähedal.

Uus!!: Johannes Kepler ja Maokandja · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Johannes Kepler ja Marss · Näe rohkem »

Matemaatik

Eukleides Raffaeli maalil "Ateena kool" Matemaatik on teadlane, kes lahendab matemaatika probleeme.

Uus!!: Johannes Kepler ja Matemaatik · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Johannes Kepler ja Matemaatika · Näe rohkem »

Matthias (Saksa-Rooma keiser)

Matthias Matthias (24. veebruar 1557 – 20. märts 1619) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog aastast 1612, Ungari kuningas aastast 1608 (Mátyás II nime all) ja Böömimaa kuningas (Matyáš) aastast 1611 kuni surmani.

Uus!!: Johannes Kepler ja Matthias (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik. Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Uus!!: Johannes Kepler ja Merkuur · Näe rohkem »

Michael Maestlin

Michael Maestlin Michael Maestlin (ka Mästlin, Möstlin; 30. september 1550 Göppingen – 20. oktoober 1631 Tübingen) oli saksa astronoom ja matemaatik.

Uus!!: Johannes Kepler ja Michael Maestlin · Näe rohkem »

Minut (geomeetria)

Minut ehk nurgaminut ehk kaareminut on mittesüsteemne nurga- ja kaareühik.

Uus!!: Johannes Kepler ja Minut (geomeetria) · Näe rohkem »

Missa

Missa on läänekiriku (peamiselt rooma-katoliku ja anglikaani kiriku) traditsiooniline armulauaga jumalateenistus.

Uus!!: Johannes Kepler ja Missa · Näe rohkem »

Mudel

Mudel on mingi objekti struktuurselt sarnane esitus, tunnetatava objekti analoog, mis asendab (tavaliselt keerukamat) objekti tunnetusprotsessis.

Uus!!: Johannes Kepler ja Mudel · Näe rohkem »

Mysterium Cosmographicum

thumb thumb "Mysterium Cosmographicum" ("Kosmograafiline müsteerium") on Johannes Kepleri astronoomiaalane teos.

Uus!!: Johannes Kepler ja Mysterium Cosmographicum · Näe rohkem »

Nõguslääts

300px Nõguslääts on lääts, mille ääred on paksemad kui keskkoht.

Uus!!: Johannes Kepler ja Nõguslääts · Näe rohkem »

Nõid

Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude.

Uus!!: Johannes Kepler ja Nõid · Näe rohkem »

Numeroloogia

Numeroloogia (ladina sõnast numerus 'arv, number' ja kreeka sõnast logos) on esoteeriline distsipliin, mille raames püütakse nähtuste kohta informatsiooni saada nende nimede (või nimetuste) või ka arvuliste parameetrite kirjapildi analüüsi teel.

Uus!!: Johannes Kepler ja Numeroloogia · Näe rohkem »

Observatoorium

Tartu tähetorn Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeletakse mõne astronoomia haruga.

Uus!!: Johannes Kepler ja Observatoorium · Näe rohkem »

Oktaeeder

Korrapärane oktaeeder Heksagonaalne prisma Oktaeeder ehk kaheksatahukas on hulktahukas, millel on kaheksa tahku.

Uus!!: Johannes Kepler ja Oktaeeder · Näe rohkem »

Opositsioon

Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu.

Uus!!: Johannes Kepler ja Opositsioon · Näe rohkem »

Optika

Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.

Uus!!: Johannes Kepler ja Optika · Näe rohkem »

Orbiit

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Uus!!: Johannes Kepler ja Orbiit · Näe rohkem »

Padova

Padova on linn Itaalias Veneto maakonnas, Padova provintsi halduskeskus.

Uus!!: Johannes Kepler ja Padova · Näe rohkem »

Palgasõdur

Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.

Uus!!: Johannes Kepler ja Palgasõdur · Näe rohkem »

Parallaks

Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu.

Uus!!: Johannes Kepler ja Parallaks · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Johannes Kepler ja Päike · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Johannes Kepler ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Päikesevarjutus

right Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.

Uus!!: Johannes Kepler ja Päikesevarjutus · Näe rohkem »

Pöördvõrdelisus

Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teine suurus proportsionaalselt.

Uus!!: Johannes Kepler ja Pöördvõrdelisus · Näe rohkem »

Periheel

Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.

Uus!!: Johannes Kepler ja Periheel · Näe rohkem »

Pindala

Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.

Uus!!: Johannes Kepler ja Pindala · Näe rohkem »

Planeedi kaaslane

Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.

Uus!!: Johannes Kepler ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Johannes Kepler ja Planeet · Näe rohkem »

Platon

''Platonit kujutav herm (Berliin, Altes Museum)'' Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Johannes Kepler ja Platon · Näe rohkem »

Praha

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Johannes Kepler ja Praha · Näe rohkem »

Pythagoras

Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini''. Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 580 eKr – 500 eKr)"Antiigileksikon", 2.

Uus!!: Johannes Kepler ja Pythagoras · Näe rohkem »

Rõuged

Rõuged (ladina keel variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.

Uus!!: Johannes Kepler ja Rõuged · Näe rohkem »

Refraktsioon

Refraktsioon on atmosfääris või hüdrosfääris levivate elektromagnet- või helilainete pidev murdumine (kiirte kõverdumine).

Uus!!: Johannes Kepler ja Refraktsioon · Näe rohkem »

Regensburg

Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi halduskeskus.

Uus!!: Johannes Kepler ja Regensburg · Näe rohkem »

Ringjoon

Ringjoon ja selle keskpunkt. Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r''. Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.

Uus!!: Johannes Kepler ja Ringjoon · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Johannes Kepler ja Rootsi · Näe rohkem »

Rostocki Ülikool

Rostocki Ülikool (saksa keeles Universität Rostock) on ülikool Saksamaal Rostockis.

Uus!!: Johannes Kepler ja Rostocki Ülikool · Näe rohkem »

Rudolf II

Rudolf II (18. juuli 1552 Viin – 20. jaanuar 1612 Praha) oli Habsburgide dünastiast Saksa-Rooma keiser aastatel 1576–1612, Maximilian II ja Hispaania Maria vanim poeg.

Uus!!: Johannes Kepler ja Rudolf II · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Johannes Kepler ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: Johannes Kepler ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Johannes Kepler ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saturn

Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.

Uus!!: Johannes Kepler ja Saturn · Näe rohkem »

Sfäär

Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.

Uus!!: Johannes Kepler ja Sfäär · Näe rohkem »

Stuttgart

Vaade linnale, all keskel raudteejaam Stuttgart on tööstuslinn Saksamaal, Baden-Württembergi liidumaa pealinn ja ühtlasi suurim linn.

Uus!!: Johannes Kepler ja Stuttgart · Näe rohkem »

Supernoova

Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.

Uus!!: Johannes Kepler ja Supernoova · Näe rohkem »

Suurendus

Läbi suurendusklaasi vaadates paistab postmark tegelikust suuremana Suurenduseks nimetatakse kujutise joonmõõtmete ja eseme joonmõõtmete suhet.

Uus!!: Johannes Kepler ja Suurendus · Näe rohkem »

Taevakeha

Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks.

Uus!!: Johannes Kepler ja Taevakeha · Näe rohkem »

Taevasfäär

Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata.

Uus!!: Johannes Kepler ja Taevasfäär · Näe rohkem »

Tübingeni ülikool

Tübingeni ülikool (ka Tübingeni Eberhard Karli Ülikool; saksa keeles Eberhard Karls Universität Tübingen) on ülikool Saksamaal Tübingenis.

Uus!!: Johannes Kepler ja Tübingeni ülikool · Näe rohkem »

Teadusulme

Teadusulme ehk teaduslik fantastika (inglise keeles science fiction, lühendina sci-fi) on ulme alamžanr (varem on sõna "ulme" kasutatud 'teadusulme' tähenduses).

Uus!!: Johannes Kepler ja Teadusulme · Näe rohkem »

Teleskoop

Teleskoop Tartu Hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012. Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks.

Uus!!: Johannes Kepler ja Teleskoop · Näe rohkem »

Teoloogia

Teoloogia (kreeka θεος (theos) 'Jumal' ja λογος (logos) 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.

Uus!!: Johannes Kepler ja Teoloogia · Näe rohkem »

Tiirlemine

raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.

Uus!!: Johannes Kepler ja Tiirlemine · Näe rohkem »

Timaios

"Timaios" on üks Platoni dialoogidest.

Uus!!: Johannes Kepler ja Timaios · Näe rohkem »

Tycho Brahe

Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.

Uus!!: Johannes Kepler ja Tycho Brahe · Näe rohkem »

Ulm

Ulm on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.

Uus!!: Johannes Kepler ja Ulm · Näe rohkem »

Vaatlus

Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.

Uus!!: Johannes Kepler ja Vaatlus · Näe rohkem »

Vaba riigilinn

Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, vastupidiselt enamusele keisririigi linnadele, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.

Uus!!: Johannes Kepler ja Vaba riigilinn · Näe rohkem »

Valguse murdumise seadus

Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise.

Uus!!: Johannes Kepler ja Valguse murdumise seadus · Näe rohkem »

Vastureformatsioon

Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist.

Uus!!: Johannes Kepler ja Vastureformatsioon · Näe rohkem »

Veenus

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis ning meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.

Uus!!: Johannes Kepler ja Veenus · Näe rohkem »

Württemberg

Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.

Uus!!: Johannes Kepler ja Württemberg · Näe rohkem »

Weil der Stadt

Weil der Stadt on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Böblingeni kreisis.

Uus!!: Johannes Kepler ja Weil der Stadt · Näe rohkem »

15. mai

15.

Uus!!: Johannes Kepler ja 15. mai · Näe rohkem »

15. november

15.

Uus!!: Johannes Kepler ja 15. november · Näe rohkem »

1571

1571.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1571 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1577 · Näe rohkem »

1580

1580.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1580 · Näe rohkem »

1584

1584.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1584 · Näe rohkem »

1586

1586.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1586 · Näe rohkem »

1589

1589.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1589 · Näe rohkem »

1594

1594.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1594 · Näe rohkem »

1596

1596.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1596 · Näe rohkem »

1597

1597.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1597 · Näe rohkem »

1599

1599.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1599 · Näe rohkem »

1600

1600.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1600 · Näe rohkem »

1601

1601.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1601 · Näe rohkem »

1602

1602.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1602 · Näe rohkem »

1603

1603.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1603 · Näe rohkem »

1604

1604.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1604 · Näe rohkem »

1605

1605.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1605 · Näe rohkem »

1607

1607.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1607 · Näe rohkem »

1609

1609.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1609 · Näe rohkem »

1610

1610.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1610 · Näe rohkem »

1611

1611.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1611 · Näe rohkem »

1612

1612.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1612 · Näe rohkem »

1613

1613.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1613 · Näe rohkem »

1615

1615.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1615 · Näe rohkem »

1617

1617.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1617 · Näe rohkem »

1618

1618.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1618 · Näe rohkem »

1619

1619.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1619 · Näe rohkem »

1620

1620.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1620 · Näe rohkem »

1621

1621.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1621 · Näe rohkem »

1626

1626.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1626 · Näe rohkem »

1627

1627.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1627 · Näe rohkem »

1630

1630.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1630 · Näe rohkem »

1632

1632.

Uus!!: Johannes Kepler ja 1632 · Näe rohkem »

17. oktoober

17.

Uus!!: Johannes Kepler ja 17. oktoober · Näe rohkem »

24. oktoober

24.

Uus!!: Johannes Kepler ja 24. oktoober · Näe rohkem »

27. aprill

27.

Uus!!: Johannes Kepler ja 27. aprill · Näe rohkem »

27. detsember

27.

Uus!!: Johannes Kepler ja 27. detsember · Näe rohkem »

30. oktoober

30.

Uus!!: Johannes Kepler ja 30. oktoober · Näe rohkem »

4. veebruar

4.

Uus!!: Johannes Kepler ja 4. veebruar · Näe rohkem »

8. märts

8.

Uus!!: Johannes Kepler ja 8. märts · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Friedrich Johannes Kepler, Johann Kepler, Kepler.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »