Sisukord
54 suhted: Amnestia, AS Franz Krull, Dvigatel, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu, Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee, Eesti Rahvavägi, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, EKP Keskkomitee, Hävitaja, Hendrik Allik, Hermann Arbon, II Riigikogu valimised, Informatsiooni Keskus, J. Lauristini nimeline kolhoos, Jakov Sverdlov (hävitaja), Juunipööre, Karl August Hermanni tänav, Kolmas riik, Kolu (Kose), Kommunism, Kose vald, Kuivajõe, Läänemeri, Lenini orden, Marju Lauristin, Mati Õun, NSV Liidu Ülemnõukogu, Olga Lauristin, Oskar Sepre, Paul Keerdo, Poliitik, Riigikogu, Roosikrantsi tänav, Suur Tõll (laev), Tallinn, Tallinna Sikupilli Keskkool, Tallinna Tööline, Tartu, Vabadussõda, Võidu tänav (Rakvere), Vironia (aurulaev), Volta tehas, 149 protsess, 1899, 1914, 1916, 1917, 1923, 1940, ... Laienda indeks (4 rohkem) »
Amnestia
Amnestia (kreekakeelsest sõnast ἀμνηστία – amnestia, mis tähendab unustust, armuandmist, andestust) on õiguslik toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest.
Vaata Johannes Lauristin ja Amnestia
AS Franz Krull
AS Franz Krull (saksa keeles Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull"; vene keeles Акционерное общество машиностроительного завода "Франц Крулль") oli Venemaa Keisririigi ajal ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas.
Vaata Johannes Lauristin ja AS Franz Krull
Dvigatel
Dvigatel (venekeelne tähendus 'masin', 'mootor') oli metallitööstusettevõte Tallinnas Lasnamäe linnaosas Suur-Sõjamäe tänaval, mis tegutses aastatel 1897–2007.
Vaata Johannes Lauristin ja Dvigatel
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk valitsus, mis tegutses ajavahemikus 25.08.1940 – 25.03.1946 Tallinnas, sellest 8.juulist 15.juulini 1941 Narvas, 1941–1944 Nõukogude Liidu tagalas.
Vaata Johannes Lauristin ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee
Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee oli 1941. aastal, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi, Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee 11. juulil 1941 ühise otsusega loodud organ, mis kuulutati kogu võimu kandjaks Eesti NSV-s. Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee korraldas koos Punaarmee 8.
Vaata Johannes Lauristin ja Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Vaata Johannes Lauristin ja Eesti Rahvavägi
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Vaata Johannes Lauristin ja Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing
Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (lühend ELKNÜ; 18. oktoobrini 1940 Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing, lühend EKNÜ) oli üks Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ÜLKNÜ) allorganisatsioone, Eesti NSV noorsoo ühiskondlik-poliitiline massiorganisatsioon, Eestimaa Kommunistliku Partei aktiivne abiline ja reserv.
Vaata Johannes Lauristin ja Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Vaata Johannes Lauristin ja EKP Keskkomitee
Hävitaja
USA mereväe Arleigh Burke-klassi hävitaja (2008) Hävitaja (lühend esmanimetusest torpeedopaatide hävitaja) on iseseisva opereerimisvõimega ja suure autonoomsusega kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mis on mõeldud võitluseks vastase pealveelaevadega, allveelaevadega ja lennuvahenditega.
Vaata Johannes Lauristin ja Hävitaja
Hendrik Allik
Hendrik Allik, ka Hindrek Allik (15. märts 1901 Abja vald, Pärnumaa – 8. mai 1989 Tallinn) oli Eesti poliitik ja Eesti NSV riigitegelane.
Vaata Johannes Lauristin ja Hendrik Allik
Hermann Arbon
Hermann Arbon (18. mai (vkj)/ 30. mai 1898 Tallinn – 9. mai 1942 Tallinn) oli Eesti poliitik ja kommunist.
Vaata Johannes Lauristin ja Hermann Arbon
II Riigikogu valimised
II Riigikogu valimised toimusid 5.–7. mail 1923.
Vaata Johannes Lauristin ja II Riigikogu valimised
Informatsiooni Keskus
Informatsiooni Keskus oli Vabariigi Valitsuse juures asuv Eesti riigiasutus, mille ülesandeks oli riikliku ja rahvusliku meelsuse süvendamine ja levitamine; seltskondliku tegevuse arendamine; informatsiooni teostamine; ajakirjandust, raadiosaadet, filmi ja teisi sellelaadilisi alasid puudutavate küsimuste korraldamine.
Vaata Johannes Lauristin ja Informatsiooni Keskus
J. Lauristini nimeline kolhoos
J.
Vaata Johannes Lauristin ja J. Lauristini nimeline kolhoos
Jakov Sverdlov (hävitaja)
Hävitaja Novik 1913. a Novik (vene keeles Новик) oli Venemaal enne Esimest maailmasõda ehitatud (hävitaja).
Vaata Johannes Lauristin ja Jakov Sverdlov (hävitaja)
Juunipööre
Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.
Vaata Johannes Lauristin ja Juunipööre
Karl August Hermanni tänav
K. A. Hermanni tänava algus 2017. aasta oktoobris Karl August Hermanni tänav on tänav Tartus Tähtvere linnaosas.
Vaata Johannes Lauristin ja Karl August Hermanni tänav
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Johannes Lauristin ja Kolmas riik
Kolu (Kose)
Kolu on küla Harju maakonna Kose vallas.
Vaata Johannes Lauristin ja Kolu (Kose)
Kommunism
"Kommunism" kui termin võib tähendada kas.
Vaata Johannes Lauristin ja Kommunism
Kose vald
Kose vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Johannes Lauristin ja Kose vald
Kuivajõe
Kuivajõe on küla Harju maakonna Kose vallas Tallinna–Tartu maantee ääres.
Vaata Johannes Lauristin ja Kuivajõe
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Johannes Lauristin ja Läänemeri
Lenini orden
Lenini orden 2. tüüp 1934–1936 Lenini orden 3. tüüp 1936–1943 Lenini orden 4. tüüp 1943–1991 Ordeni lint Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.
Vaata Johannes Lauristin ja Lenini orden
Marju Lauristin
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing andis 28. veebruaril 2014 Marju Lauristinile autasu "Raamatukogude sõber 2013" Marju Lauristin 2010. aastal Marju Lauristin (sündinud 7. aprillil 1940 Tallinnas) on eesti sotsiaalteadlane ja poliitik.
Vaata Johannes Lauristin ja Marju Lauristin
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Vaata Johannes Lauristin ja Mati Õun
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
Vaata Johannes Lauristin ja NSV Liidu Ülemnõukogu
Olga Lauristin
Olga Lauristin ja Johannes Lauristin 24. juulil 1940 Olga Lauristin (sündinud Olga Künnapuu; 28. aprillil 1903 Kolga vald – 25. juuni 2005) oli eesti kommunist.
Vaata Johannes Lauristin ja Olga Lauristin
Oskar Sepre
Oskar Sepre (vene Оскар Адович Сепре) (20. mai 1900 Kabala vald, Viljandimaa – 23. november 1965 Tallinn) oli Eesti kommunist ja Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimees, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Vaata Johannes Lauristin ja Oskar Sepre
Paul Keerdo
Paul Keerdo Paul Harald Keerdo (4. aprill 1891 Tartu – 6. jaanuar 1950 Tallinn) oli Eesti kommunistlik poliitik ja kirjanik.
Vaata Johannes Lauristin ja Paul Keerdo
Poliitik
G20 Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda erakonda või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna.
Vaata Johannes Lauristin ja Poliitik
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Vaata Johannes Lauristin ja Riigikogu
Roosikrantsi tänav
Vaade Vabaduse väljaku äärest, Roosikrantsi tänavale Pärnu maantee suunas Roosikrantsi tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Tõnismäe asumis.
Vaata Johannes Lauristin ja Roosikrantsi tänav
Suur Tõll (laev)
Suur Tõll on Eesti aurik-jäämurdja, mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne Eesti Vabadussõda ehitatud aurulaev kogu Baltikumis.
Vaata Johannes Lauristin ja Suur Tõll (laev)
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Johannes Lauristin ja Tallinn
Tallinna Sikupilli Keskkool
Tallinna Sikupilli Keskkool oli Tallinnas Sikupilli asumis asunud keskkool.
Vaata Johannes Lauristin ja Tallinna Sikupilli Keskkool
Tallinna Tööline
Tallinna Tööline oli 1922 Tallinnas ilmunud Töörahva Ühise Väerinde häälekandja.
Vaata Johannes Lauristin ja Tallinna Tööline
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Johannes Lauristin ja Tartu
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Johannes Lauristin ja Vabadussõda
Võidu tänav (Rakvere)
Võidu tänav on tänav Rakveres, pikkusega 1889 meetrit.
Vaata Johannes Lauristin ja Võidu tänav (Rakvere)
Vironia (aurulaev)
Vironia oli Eesti reisilaev-aurulaev enne Teist maailmasõda.
Vaata Johannes Lauristin ja Vironia (aurulaev)
Volta tehas
Grupp töölisi tehase Volta mudelitsehhis, 1903 Vaade montaažitsehhi tehase Volta peakorpuses, 1903 Volta tehas oli Tallinnas 1900.
Vaata Johannes Lauristin ja Volta tehas
149 protsess
149 protsess oli 10.–27. novembril 1924 Eestis toimunud kohtumõistmine 149 kommunisti üle, kus kommunistidele esitati süüdistus riigireetmises jm.
Vaata Johannes Lauristin ja 149 protsess
1899
1899.
Vaata Johannes Lauristin ja 1899
1914
1914.
Vaata Johannes Lauristin ja 1914
1916
1916.
Vaata Johannes Lauristin ja 1916
1917
1917.
Vaata Johannes Lauristin ja 1917
1923
1923.
Vaata Johannes Lauristin ja 1923
1940
1940.
Vaata Johannes Lauristin ja 1940
1941
1941.
Vaata Johannes Lauristin ja 1941
1946
1946.
Vaata Johannes Lauristin ja 1946
28. august
28.
Vaata Johannes Lauristin ja 28. august
29. oktoober
29.
Vaata Johannes Lauristin ja 29. oktoober
Tuntud ka kui Juhan Madarik.