Kiiremini kui brauser!
19 suhted: Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Helme kalmistu, Hugo Bernhard Rahamägi, I Riigikogu, II Riigikogu, Korporatsioon Fraternitas Estica, Kristlik Rahvaerakond, Lõve vald, Säde (selts), Tartu Ülikool, Tartu linnavalitsus, Tõrva, Vaeslastekohus, Valga, Valga linnapea, 1868, 1935, 25. august, 9. jaanuar.
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Uus!!: Johannes Märtson ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu · Näe rohkem »
Helme kalmistu
Väravaehitis ja kabel Jutuvestja Roiu Minni hauatähis Helme kalmistu on Helme kihelkonnakalmistu, mis asub Helme alevikus.
Uus!!: Johannes Märtson ja Helme kalmistu · Näe rohkem »
Hugo Bernhard Rahamägi
Hugo Bernhard Rahamägi (2. juuni 1886 Kurtna vald – 1. september 1941 Kirov, hukati) oli eesti usuteadlane ja poliitik, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop aastail 1934–1939.
Uus!!: Johannes Märtson ja Hugo Bernhard Rahamägi · Näe rohkem »
I Riigikogu
I Riigikogu oli Riigikogu esimene koosseis, Eesti esindusorgan aastail 1920–1923.
Uus!!: Johannes Märtson ja I Riigikogu · Näe rohkem »
II Riigikogu
II Riigikogu volitused kestsid 7. juunist 1923 kuni 14. juunini 1926.
Uus!!: Johannes Märtson ja II Riigikogu · Näe rohkem »
Korporatsioon Fraternitas Estica
Korporatsioon Fraternitas Estica (lühendatult korp! Fraternitas Estica, samuti C!F!E!) on 1907.
Uus!!: Johannes Märtson ja Korporatsioon Fraternitas Estica · Näe rohkem »
Kristlik Rahvaerakond
Kristlik Rahvaerakond (lühend KrRE) oli 1919.
Uus!!: Johannes Märtson ja Kristlik Rahvaerakond · Näe rohkem »
Lõve vald
Lõve vald (saksa keeles Lauenhof) oli vald Valgamaal) Helme kihelkonnas ja Valga maakonnas. Eesti haldusjaotus 1925. aastal Valla pindala oli 42 km² ja elanikke oli 823 (1934.
Uus!!: Johannes Märtson ja Lõve vald · Näe rohkem »
Säde (selts)
Endine Säde seltsi maja Valgas. Arhitekt Georg Hellat, 1911. Säde selts oli Valgas alates 1902.
Uus!!: Johannes Märtson ja Säde (selts) · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Johannes Märtson ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu linnavalitsus
Tartu linnapea Urmas Klaas Tartu eelmine linnapea Urmas Kruuse Tartu hansalaadal 2008. aastal Tartu linnavalitsus on Tartu linna omavalitsuse täitevorgan.
Uus!!: Johannes Märtson ja Tartu linnavalitsus · Näe rohkem »
Tõrva
Tõrva on linn Lõuna-Eestis, Tõrva valla keskus.
Uus!!: Johannes Märtson ja Tõrva · Näe rohkem »
Vaeslastekohus
Vaeslastekohus (vene keeles (Сиротские Суды, saksa keeles Waisengericht) oli hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohus. 1646. aastal loodi Liivimaal igas maakonnas maavaeslastekohtud, mis tegelesid aadli eestkoste ja hoolekandeasjade lahendamisega. Toonase Liivimaa tänase Eesti piiresse jääval alal tegutsesid maavaeslastekohtud Tartus, Pärnus ja Kuressaares. Eestimaa alal tegutses üks, 1715. aastal asutatud maavaeslastekohus. Lisaks linnade vaeslastekohtutele tegelesid isikute hoolekande- ja eestkosteasjadega Liivimaa kubermangus Valgas, Võrus, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus magistraat; Toompeal lossifoogtikohus; Rakveres, Paides ja Paldiskis tegutses aga analoogse kohtuinstantsina foogtikohus. Vaeslastekohtu koosseis oli tavaliselt kolmeliikmeline, esimeheks üks bürgermeistritest. Kohtukoosseisu ülesandeks oli hoolitseda nende isikute (ja ka varade) huvide eest, kes seda ise kas alaealisuse, vaimsete või füüsiliste puuete, äraoleku, pillava eluviisi või muude põhjuste tõttu teha ei suutnud. Seda teostati eestkostjate ja hooldajate määramise ning nende tegevuse kontrollimise kaudu. Asehalduskorra ajal (1783–1796) pidi linna vaeslastekohus ajutiselt vastavalt Venemaa keisririigi keskvõimu korraldustele olema magistraadiga võrdsel tasemel iseseisev asutus ning alluma otse kubermangumagistraadile, pärast asehalduskorra likvideerimist 1796. aastal taastati endine hoolekande ja eestkosteorganisatsioon.
Uus!!: Johannes Märtson ja Vaeslastekohus · Näe rohkem »
Valga
Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.
Uus!!: Johannes Märtson ja Valga · Näe rohkem »
Valga linnapea
Valga linnapea oli Valga Linnavalitsuse juht.
Uus!!: Johannes Märtson ja Valga linnapea · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Johannes Märtson ja 1868 · Näe rohkem »
1935
1935.
Uus!!: Johannes Märtson ja 1935 · Näe rohkem »
25. august
25.
Uus!!: Johannes Märtson ja 25. august · Näe rohkem »
9. jaanuar
9.
