Sisukord
69 suhted: Aju, Cambridge'i Ülikool, David Hume, Descartesi dualism, Durhami Ülikool, Elamus, Eneseteadvus, Entiteet, Füsikalism, Filosoof, Filosoofiline loogika, Hing, Introspektsioon, Isik, Jonathan Bennett (filosoof), Jumal, Kavatsuslikkus, Keha, Keha ja vaimu dualism, Kesknärvisüsteem, Kogemus, Kvantfüüsika, Mõtlemine, Meditatsioonid esimesest filosoofiast, Metafüüsika, Mina, Naturalism (filosoofia), Omadus, Oxfordi Ülikool, Parajasti siis, kui, Põhjend, Peter Strawson, Professor, René Descartes, Sündmus, Seletus, Soov, Subjekt (filosoofia), Substants, Tõesus, Teadvus, Tiiu Hallap, Uskumus, Vaim (mens), Vaimufilosoofia, Vaimuseisund, Valik, Võimalik maailm, Võimalikkus, 1950, ... Laienda indeks (19 rohkem) »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Vaata Jonathan Lowe ja Aju
Cambridge'i Ülikool
Cambridge'i Ülikool on ülikool Cambridge'i linnas Inglismaal.
Vaata Jonathan Lowe ja Cambridge'i Ülikool
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Vaata Jonathan Lowe ja David Hume
Descartesi dualism
Descartesi dualism on keha ja vaimu dualismi versioon, mille esitas René Descartes.
Vaata Jonathan Lowe ja Descartesi dualism
Durhami Ülikool
Durhami loss kuulub 1837. aastast ülikoolile. Durhami ülikooli St Aidan's College. Durhami ülikooli uusim kolledž Josephine Butler College. Durhami ülikool (inglise keeles University of Durham) on ülikool Kirde-Inglismaal Durhamis.
Vaata Jonathan Lowe ja Durhami Ülikool
Elamus
Elamus (saksa keeles Erlebnis) on inimese elus toimuv meeldejääv sündmus.
Vaata Jonathan Lowe ja Elamus
Eneseteadvus
Eneseteadvuseks nimetatakse psühholoogias teadlikkust enese psüühikast ja kehast.
Vaata Jonathan Lowe ja Eneseteadvus
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Vaata Jonathan Lowe ja Entiteet
Füsikalism
Füsikalism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kõik on füüsiline (või füüsikaline)Daniel Stoljar.
Vaata Jonathan Lowe ja Füsikalism
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Jonathan Lowe ja Filosoof
Filosoofiline loogika
Filosoofiline loogika (inglise philosophical logic) on ratsionaalse mõtlemise filosoofiline uurimine.
Vaata Jonathan Lowe ja Filosoofiline loogika
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Vaata Jonathan Lowe ja Hing
Introspektsioon
Introspektsioon (ladina keeles introspectare, sisse vaatama) ehk enesevaatlus on psühholoogias meetod, mis põhineb eesmärgipärasel ja ratsionaalsel inimese enda vaimsete seisundite jälgimisel.
Vaata Jonathan Lowe ja Introspektsioon
Isik
Isiku (inglise keeles person) all mõeldakse tavaliselt inimest või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olendit.
Vaata Jonathan Lowe ja Isik
Jonathan Bennett (filosoof)
Jonathan Francis Bennett (sündinud 1930 Greymouthis Uus-Meremaal) on Uus-Meremaa päritolu Briti filosoof, kes on tegelnud keelefilosoofiaga ja varauusaja filosoofia ajalooga.
Vaata Jonathan Lowe ja Jonathan Bennett (filosoof)
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Jonathan Lowe ja Jumal
Kavatsuslikkus
Kavatsuslikkus (inglise keeles intentionality) on teo, tegevuse või käitumise omadus, mis seisneb selles, et tegu pole tehtud "kogemata", vaid "meelega".
Vaata Jonathan Lowe ja Kavatsuslikkus
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Jonathan Lowe ja Keha
Keha ja vaimu dualism
Keha ja vaimu dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised nähtused ega ümberpöördult.
Vaata Jonathan Lowe ja Keha ja vaimu dualism
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Vaata Jonathan Lowe ja Kesknärvisüsteem
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Vaata Jonathan Lowe ja Kogemus
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Vaata Jonathan Lowe ja Kvantfüüsika
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Vaata Jonathan Lowe ja Mõtlemine
Meditatsioonid esimesest filosoofiast
"Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ehk "Metafüüsilised meditatsioonid" (ladinakeelne pealkiri "Meditationes de prima philosophia") on René Descartesi filosoofiline teos, mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos.
Vaata Jonathan Lowe ja Meditatsioonid esimesest filosoofiast
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Vaata Jonathan Lowe ja Metafüüsika
Mina
Mina (ise) on inimese subjektiivse eneseteadvuse fenomen, enesepeegeldus tema meeles.
Vaata Jonathan Lowe ja Mina
Naturalism (filosoofia)
Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.
Vaata Jonathan Lowe ja Naturalism (filosoofia)
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Vaata Jonathan Lowe ja Omadus
Oxfordi Ülikool
Oxfordi Ülikool (ingl University of Oxford) on ülikool Oxfordis Inglismaal.
Vaata Jonathan Lowe ja Oxfordi Ülikool
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Vaata Jonathan Lowe ja Parajasti siis, kui
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Vaata Jonathan Lowe ja Põhjend
Peter Strawson
Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.
Vaata Jonathan Lowe ja Peter Strawson
Professor
Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.
Vaata Jonathan Lowe ja Professor
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Jonathan Lowe ja René Descartes
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Vaata Jonathan Lowe ja Sündmus
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Vaata Jonathan Lowe ja Seletus
Soov
Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.
Vaata Jonathan Lowe ja Soov
Subjekt (filosoofia)
Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.
Vaata Jonathan Lowe ja Subjekt (filosoofia)
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Vaata Jonathan Lowe ja Substants
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata Jonathan Lowe ja Tõesus
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Vaata Jonathan Lowe ja Teadvus
Tiiu Hallap
Tiiu Hallap (sündinud 14. juunil 1960) on eesti filosoof ja tõlkija.
Vaata Jonathan Lowe ja Tiiu Hallap
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Vaata Jonathan Lowe ja Uskumus
Vaim (mens)
Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.
Vaata Jonathan Lowe ja Vaim (mens)
Vaimufilosoofia
Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.
Vaata Jonathan Lowe ja Vaimufilosoofia
Vaimuseisund
Vaimuseisund (inglise keeles mental state, state of mind) või meeleseisund on kellegi vaimu seisund.
Vaata Jonathan Lowe ja Vaimuseisund
Valik
Valik on protsess, mille käigus subjekt otsustab ühe võimaluse kasuks vähemalt kahe seast.
Vaata Jonathan Lowe ja Valik
Võimalik maailm
Filosoofias ja loogikas kasutatakse mõistet võimalik maailm selleks, et selgitada modaalsete väidete tähendust, st väiteid, mille sisu kvalifitseeritakse modaalsete mõistetega, nagu "võimalik" ja "paratamatu" (vt modaalne loogika).
Vaata Jonathan Lowe ja Võimalik maailm
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Vaata Jonathan Lowe ja Võimalikkus
1950
1950.
Vaata Jonathan Lowe ja 1950
1987
1987.
Vaata Jonathan Lowe ja 1987
1988
1988.
Vaata Jonathan Lowe ja 1988
1989
1989.
Vaata Jonathan Lowe ja 1989
1993
1993.
Vaata Jonathan Lowe ja 1993
1994
1994.
Vaata Jonathan Lowe ja 1994
1995
1995.
Vaata Jonathan Lowe ja 1995
1996
1996.
Vaata Jonathan Lowe ja 1996
1997
1997.
Vaata Jonathan Lowe ja 1997
1998
1998.
Vaata Jonathan Lowe ja 1998
1999
1999.
Vaata Jonathan Lowe ja 1999
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Vaata Jonathan Lowe ja 2000
2003
2003.
Vaata Jonathan Lowe ja 2003
2006
2006.
Vaata Jonathan Lowe ja 2006
2008
2008.
Vaata Jonathan Lowe ja 2008
2009
2009.
Vaata Jonathan Lowe ja 2009
2010
2010.
Vaata Jonathan Lowe ja 2010
2014
2014.
Vaata Jonathan Lowe ja 2014
24. märts
24.
Vaata Jonathan Lowe ja 24. märts
5. jaanuar
5.
Vaata Jonathan Lowe ja 5. jaanuar
Tuntud ka kui E. J. Lowe, E. Jonathan Lowe.