Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Jood

Index Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

42 suhted: Aatom, Aatommass, Aatommassiühik, Adru, André-Marie Ampère, Aur, Aurustumissoojus, Halogeenid, Humphry Davy, Insener, Isotoop, Jodiidid, Joseph Louis Gay-Lussac, Kaaliumnitraat, Keemiline aktiivsus, Keemiline element, Keemistemperatuur, Kloor, Kristall, Kristalliseerumine, Lihtaine, Londoni Kuninglik Selts, Massiarv, Molekul, Naatriumkarbonaat, Napoleoni sõjad, Normaaltingimused, Püssirohi, Poolestusaeg, Prantsusmaa, Raha, Salpeetrid, Soojusmahtuvus, Stabiilne isotoop, Sulamissoojus, Sulamistemperatuur, Tuhk, Väävelhape, 10. detsember, 1811, 1813, 29. november.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Jood ja Aatom · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Jood ja Aatommass · Näe rohkem »

Aatommassiühik

Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.

Uus!!: Jood ja Aatommassiühik · Näe rohkem »

Adru

Adru (ladina keeles fucus) on pruunvetikate ja punavetikate hulka kuuluvad makrovetikad.

Uus!!: Jood ja Adru · Näe rohkem »

André-Marie Ampère

André-Marie Ampère André-Marie Ampère (20. jaanuar 1775 – 10. juuni 1836) oli prantsuse füüsik ja matemaatik.

Uus!!: Jood ja André-Marie Ampère · Näe rohkem »

Aur

Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.

Uus!!: Jood ja Aur · Näe rohkem »

Aurustumissoojus

Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.

Uus!!: Jood ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »

Halogeenid

Halogeenid on VII A rühma elemendid.

Uus!!: Jood ja Halogeenid · Näe rohkem »

Humphry Davy

Henry Howard. Humphry Davy. 1803. Sir Humphry Davy (17. detsember 1778 Penzance (Inglismaa) – 29. mai 1829 Genf) oli inglise keemik.

Uus!!: Jood ja Humphry Davy · Näe rohkem »

Insener

Kapitooliumis. Skulptor Howard Roberts (1889) Insener (prantsuse keeles ingénieur ENE, 3. köide, Kirjastus Valgus:Tallinn, 1988, lk 644.

Uus!!: Jood ja Insener · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Jood ja Isotoop · Näe rohkem »

Jodiidid

Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Jood ja Jodiidid · Näe rohkem »

Joseph Louis Gay-Lussac

Joseph Louis Gay-Lussac Joseph Louis Gay-Lussac (kuni 1803. aastani oli ta perekonnanimeks Gay; 6. detsember 1778 Saint-Léonard-de-Noblat – 10. mai 1850 Pariis) oli prantsuse füüsik.

Uus!!: Jood ja Joseph Louis Gay-Lussac · Näe rohkem »

Kaaliumnitraat

Kaaliumnitraat on aine molekulvalemiga KNO3.

Uus!!: Jood ja Kaaliumnitraat · Näe rohkem »

Keemiline aktiivsus

Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.

Uus!!: Jood ja Keemiline aktiivsus · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Jood ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Jood ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus. Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Jood ja Kloor · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid. Püriidi polükristall. Berülli kristall. silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud. Valkude kristallid. Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Jood ja Kristall · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Uus!!: Jood ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »

Lihtaine

Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.

Uus!!: Jood ja Lihtaine · Näe rohkem »

Londoni Kuninglik Selts

Londoni Kuninglik Selts ehk Londoni Kuninglik Ühing, ka kuninglik ühing või kuninglik selts, lühend LKS (inglise keeles The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge, tavaliselt vormis Royal Society) on Londonis 1660.

Uus!!: Jood ja Londoni Kuninglik Selts · Näe rohkem »

Massiarv

Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Uus!!: Jood ja Massiarv · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Jood ja Molekul · Näe rohkem »

Naatriumkarbonaat

Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na2CO3.

Uus!!: Jood ja Naatriumkarbonaat · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Jood ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Normaaltingimused

Normaaltingimusteks nimetatakse keemias ja füüsikas katsetingimusi, mille korral temperatuur on 0 °C (273,15 K) ja rõhk 1 atm ehk 101 325 Pa (IUPAC).

Uus!!: Jood ja Normaaltingimused · Näe rohkem »

Püssirohi

Must püssirohi Varaseim teadaolev püssirohu valem, ''Wujing Zongyao'', aastast 1044 ''Huolongjingis'' u aastal 1350 kujutatud hiina pomm Savinõu pomm, jaapani k ''Tetsuhau'' (raudpomm), hiina k a''Zhentianlei'' (kõuehäälne pomm), leitud Takashima laevavrakist 2011 oktoobris, dateeritud 13. sajandi Jaapanisse mongoli invasiooni ajal (AD 1271–1284). Heilongjiangi käsikahur aastast 1288 on Yuani dünastia käsikahur. "Pronkskahur väljakaevamistelt Banlachengzis Acheng piirkond Heilongjiang Pprovintsis," Wei Guozhong. Püssirohi on segu väävlist, söest ja kaaliumnitraadist (salpeetrist).

Uus!!: Jood ja Püssirohi · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Uus!!: Jood ja Poolestusaeg · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Uus!!: Jood ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Raha

Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.

Uus!!: Jood ja Raha · Näe rohkem »

Salpeetrid

Nimetust „salpeeter” (ingl salpetre) tarvitatakse leelis- ja leelismuldmetallide nitraatide ja ammooniumnitraadi korral.

Uus!!: Jood ja Salpeetrid · Näe rohkem »

Soojusmahtuvus

Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.

Uus!!: Jood ja Soojusmahtuvus · Näe rohkem »

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Uus!!: Jood ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »

Sulamissoojus

Sulamissoojus on füüsikakonstant, mis näitab aine sulatamiseks kuluvat või tahkumisel eralduvat energia hulka.

Uus!!: Jood ja Sulamissoojus · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Jood ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Tuhk

Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.

Uus!!: Jood ja Tuhk · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool. Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Jood ja Väävelhape · Näe rohkem »

10. detsember

10.

Uus!!: Jood ja 10. detsember · Näe rohkem »

1811

1811.

Uus!!: Jood ja 1811 · Näe rohkem »

1813

1813.

Uus!!: Jood ja 1813 · Näe rohkem »

29. november

29.

Uus!!: Jood ja 29. november · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Dijood.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »