Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Josip Broz Tito

Index Josip Broz Tito

Josip Broz Tito 1961 Josip Broz Tito (sünninimi Josip Broz; 7. mai 1892 Kumrovec – 4. mai 1980 Ljubljana) oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane, Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel 1943–1980.

59 suhted: Alžiiri ülikool, Ametiühing, Anakronism, Audoktor, Austria-Ungari, Belgrad, Belgradi Ülikool, Bosnia ja Hertsegoviina Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Daimler, Föderatsioon, Horvaadid, Horvaatia, Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Jugoslaavia Kuningriik, Komintern, Konstitutsioon, Lenini orden, Ljubljana, Ljubljana ülikool, Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Mongoolia Riiklik Ülikool, Montenegro, Nõukogude Liit, Neutraliteet, Podgorica, Postmark, Praha kevad, Priština Ülikool, Punakaart, Saint Mary's University, Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia, Sloveenid, Stalinism, Tšetnikud, Ungari ülestõus (1956), Varssavi Ülikool, Võidu orden, Viin, Zagreb, Zagrebi ülikool, 1892, 1934, 1937, 1940, 1941, 1943, 1944, 1945, 1948, ..., 1950. aastad, 1953, 1955, 1960. aastad, 1974, 1980, 1982, 4. mai, 7. mai. Laienda indeks (9 rohkem) »

Alžiiri ülikool

Alžiiri ülikool (inglise keeles Algiers University) on ülikool Alžeerias Alžiiris.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Alžiiri ülikool · Näe rohkem »

Ametiühing

Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Ametiühing · Näe rohkem »

Anakronism

Anakronism (kreeka an(a) 'tagasi' + kronos 'aeg') on nähtus või vaade, mis ei sobi oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Anakronism · Näe rohkem »

Audoktor

Audoktor (doctor honoris causa, dr. h. c.) on tiitel, mida antakse erilise austuse märgiks mingi ülikooli poolt.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Audoktor · Näe rohkem »

Austria-Ungari

Austria-Ungari oli kaksikmonarhiaga riik Kesk-Euroopas, mis eksisteeris aastatel 1867–1918.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Austria-Ungari · Näe rohkem »

Belgrad

Belgrad on Serbia pealinn, millel on omaette riigi haldusüksuse staatus.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Belgrad · Näe rohkem »

Belgradi Ülikool

Belgradi Ülikool (serbia keeles "Универзитет у Београду") on vanim ja suurim ülikool Serbias.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Belgradi Ülikool · Näe rohkem »

Bosnia ja Hertsegoviina Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Bosnia ja Hertsegoviina Teaduste ja Kunstide Akadeemia (bosnia ja serbia-horvaadi keeles Akademija nauka i umjetnosti Bosne i Hercegovine) on Bosnia ja Hertsegoviina teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Bosnia ja Hertsegoviina Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Daimler

Daimler AG on Saksamaa autotootja, varasemate nimedega Daimler-Benz ja DaimlerChrysler.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Daimler · Näe rohkem »

Föderatsioon

Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste (föderatsiooni subjektide) ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Föderatsioon · Näe rohkem »

Horvaadid

Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Horvaadid · Näe rohkem »

Horvaatia

Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Horvaatia · Näe rohkem »

Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Akadeemia peahoone Zagrebis (foto 2006) Akadeemia palee Zagrebis (foto enne 1900) Akadeemia loomise eestvedaja piiskop Josip Juraj Strossmayer Akadeemia välisliige Svante Pääbo, eesti juurtega Rootsi-Saksa paleogeneetikNobeli keemiaauhinna laureaat Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (horvaadi keeles Hrvatska akademija znanosti i umjetnosti; akronüüm HAZU) on Horvaatia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia liitriik, mis moodustati Teise maailmasõja lõpus 1945.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik · Näe rohkem »

Jugoslaavia Kuningriik

Jugoslaavia Kuningriik Краљевина Југославија Kraljevina Jugoslavija Jugoslaavia Kuningriigi lipp 100px LippVapp 300px Keelserbia, sloveeni, horvaadi PealinnBelgrad RiigipeaJugoslaavia kuningas Pindala 247 542 km² 1533 Rahvaarv13 934 038 (1931) Rahaühik kroon (kuni 1920. aastani) dinaar (alates 1920. aastast) Jugoslaavia Kuningriik oli kuningriik Balkani poolsaarel alates Esimesest maailmasõjast kuni Teise maailmasõjani.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Jugoslaavia Kuningriik · Näe rohkem »

Komintern

Komintern (Коминтерн, vene keelest: Коммунистический интернационал, 'Kommunistlik Internatsionaal', ka Kolmas Internatsionaal) oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Komintern · Näe rohkem »

Konstitutsioon

Konstitutsioon võib olla.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Konstitutsioon · Näe rohkem »

Lenini orden

Lenini orden 2. tüüp 1934–1936 Lenini orden 3. tüüp 1936–1943 Lenini orden 4. tüüp 1943–1991 Ordeni lint Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Lenini orden · Näe rohkem »

Ljubljana

Ljubljana vanalinn Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Ljubljana · Näe rohkem »

Ljubljana ülikool

Ülikooli hoone Ljubljana ülikool (sloveenia keeles Univerza v Ljubljani) on ülikool Sloveenias Ljubljanas.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Ljubljana ülikool · Näe rohkem »

Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Akadeemia peahoone Skopjes Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (makedoonia keeles Македонска Академија на Науките и Уметностите) on Põhja-Makedoonia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Mongoolia Riiklik Ülikool

Mongoolia Riikliku Ülikooli peahoone Mongoolia riiklik ülikool (mongoli keeles Монгол Улсын ИхСургууль) on Mongoolia vanim ülikool.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Mongoolia Riiklik Ülikool · Näe rohkem »

Montenegro

Montenegro (montenegro keeles Crna Gora) on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Montenegro · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Venemaal ja selle naabermaadel eksisteerinud sotsialistlik riik.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Neutraliteet

Neutraliteet ehk erapooletus on riigi väljakuulutatud püsiv olek ja hoiak, mis keelab liitumise sõjaliste liitudega.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Neutraliteet · Näe rohkem »

Podgorica

Vaade Podgorica linnale Gorica mäelt Podgorica on Montenegro pealinn ja Podgorica valla halduskeskus.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Podgorica · Näe rohkem »

Postmark

Maailma esimene postmark Penny Black (1840) marka (1920) NSV Liidu margil: Paul Keres (1991) Postmark ehk kirjamark ehk mark on postikulude tasumist tõendav märk postisaadetisel (tavaliselt kirjaümbrikul või postkaardil).

Uus!!: Josip Broz Tito ja Postmark · Näe rohkem »

Praha kevad

Praha kevad (tšehhi keeles Pražské jaro, slovaki keeles Pražská jar) oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Praha kevad · Näe rohkem »

Priština Ülikool

Priština Ülikooli rektoraadihoone Priština Ülikool (serbia keeles Универзитет у Приштини / Univerzitet u Prištini) on serbiakeelne ülikool Mitrovicës ja teistes linnades Kosovos.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Priština Ülikool · Näe rohkem »

Punakaart

Tehase "Vulkan" punakaartlaste salk. 1917 Punane kaardivägi (vene keeles Красная гвардия) ehk Punakaart oli bolševike partei peamine relvajõud Oktoobrirevolutsiooni ajal ja Vene kodusõja alguses aastatel 1917–1918.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Punakaart · Näe rohkem »

Saint Mary's University

Ülikooli peahoone Saint Mary's University ('Püha Maarja ülikool', ka Halifaxi ülikool) on ülikool Kanadas Nova Scotia provintsis Halifaxis.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Saint Mary's University · Näe rohkem »

Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia peahoone Belgradis Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (serbia keeles Српска академија наука и уметности / Srpska akademija nauka i umetnosti; akronüüm SANU) on Serbia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Sloveenid

Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Sloveenid · Näe rohkem »

Stalinism

Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Stalinism · Näe rohkem »

Tšetnikud

Tšetnikute lipp Tšetnikud olid Jugoslaavia territooriumil aastatel 1941–1946 saksa ja ungari okupatsioonivägede vastu tegutsenud ebaregulaararmee sõdurid.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Tšetnikud · Näe rohkem »

Ungari ülestõus (1956)

Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »

Varssavi Ülikool

Ülikooli peavärav Varssavi Ülikool (Uniwersytet Warszawski) on ülikool Varssavis, Poola suurim ülikool.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Varssavi Ülikool · Näe rohkem »

Võidu orden

Võidu orden Võidu orden oli Nõukogude Liidu kõrgeim sõjaline autasu.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Võidu orden · Näe rohkem »

Viin

Viin (saksa keeles Wien, baieriaustria keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Viin · Näe rohkem »

Zagreb

Zagreb on Horvaatia pealinn ja riigi suurim linn.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Zagreb · Näe rohkem »

Zagrebi ülikool

Ülikooli hoone Zagrebi ülikool (horvaadi keeles Sveučilište u Zagrebu) on ülikool Horvaatias Zagrebis; ühtlasi riigi suurim ülikool.

Uus!!: Josip Broz Tito ja Zagrebi ülikool · Näe rohkem »

1892

1892.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1892 · Näe rohkem »

1934

1934.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1934 · Näe rohkem »

1937

1937.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1937 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1940 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1941 · Näe rohkem »

1943

1943.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1943 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1944 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1945 · Näe rohkem »

1948

1948.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1948 · Näe rohkem »

1950. aastad

1950.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1950. aastad · Näe rohkem »

1953

1953.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1953 · Näe rohkem »

1955

1955.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1955 · Näe rohkem »

1960. aastad

1960.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1960. aastad · Näe rohkem »

1974

1974.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1974 · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1980 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 1982 · Näe rohkem »

4. mai

4.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 4. mai · Näe rohkem »

7. mai

7.

Uus!!: Josip Broz Tito ja 7. mai · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Josip Broz, Josip Tito, Tito.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »