Kiiremini kui brauser!
44 suhted: Artur Tuldava, Aspirantuur, Cardiff, Diplomaat, Eesti Ekspress, Eesti NSV, Einar Sanden, Germaani keeled, Jaak Pihlau, Jaak Urmet, Jakob Westholmi Gümnaasium, Keel ja Kirjandus, KGB, Kopenhaagen, Läti keel, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Pekka Erelt, Slaavi keeled, Spioon, Stockholm, Stockholmi Ülikool, Tallinn, Tallinna Inglise Kolledž, Tartu, Tartu Ülikool, Tiit-Rein Viitso, Tuna, 17. märts, 1922, 1941, 1948, 1949, 1952, 1957, 1960, 1963, 1964, 1970, 1973, 1978, 1985, 2003, 23. august.
Artur Tuldava
Artur Tuldava (kuni 29. septembrini 1936. aastani Artur Haman; 11. august 1897 Velise vald, Läänemaa – 16. veebruar 1942 Sanhino, Sverdlovski oblast) oli Eesti diplomaat.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Artur Tuldava · Näe rohkem »
Aspirantuur
Aspirantuur on kraadiõppe vorm, mis on olnud kasutusel Nõukogude Liidus, Venemaal ja mujal.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Aspirantuur · Näe rohkem »
Cardiff
Cardiff (kõmri Caerdydd) on Walesi pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Cardiff · Näe rohkem »
Diplomaat
Venemaa Keisririigis aastail 1809–1814, sel ajal külastas ta samuti Tallinna Diplomaat on riiki või rahvusvahelist organisatsiooni esindav kindlaksmääratud volitustega isik.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Diplomaat · Näe rohkem »
Eesti Ekspress
Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Eesti Ekspress · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Einar Sanden
Einar Sanden (sünninimega Fred Einar Ein aastani 1959; 8. september 1932 Tallinn – 18. aprill 2007 Cardiff, Wales) oli eesti meremees, proosakirjanik, luuletaja ja kirjastaja.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Einar Sanden · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Jaak Pihlau
Jaak Pihlau haud Haapsalu MetsakalmistulFoto: Ave Maria Mõistlik, 16. august 2020 Jaak Pihlau (20. detsember 1937 Tallinn – 31. detsember 2014) oli eesti tehnikateadlane.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Jaak Pihlau · Näe rohkem »
Jaak Urmet
Jaak Urmet 2022. aasta Arvamusfestivalil Wimberg 2007. aasta mais Tartus Athena ees Foto: Inno Tähismaa Wimberg (keskel) 2009. aasta augustis esinemas Eesti hiphopfestivalil Elvas. Kõrval Jaan Pehk ja Contra.Foto: Jekaterina Rodionova Jaak Urmet (pseudonüüm Wimberg; sündinud 30. jaanuaril 1979 Sakus) on eesti kirjanik.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Jaak Urmet · Näe rohkem »
Jakob Westholmi Gümnaasium
Koolihoone Kevade tn 8. Vaade kooliõuelt 1913. aastal valminud maja, mida kasutab tänapäeval Tallinna Kunstikool Jakob Westholmi Gümnaasium on üldhariduskool Tallinnas aadressil Kevade tänav 8.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Jakob Westholmi Gümnaasium · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
KGB
KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991.
Uus!!: Juhan Tuldava ja KGB · Näe rohkem »
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Kopenhaagen · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Läti keel · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeoleku ametkond aastatel 1946–1953.
Uus!!: Juhan Tuldava ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium · Näe rohkem »
Pekka Erelt
Pekka Erelt 2016. aastal Pekka Erelt (sündinud 21. aprillil 1965) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Pekka Erelt · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Spioon
Maal tabatud spioonist Seitsmeaastases sõjas. Alphonse de Neuville (1880) Spioon ehk luureagent on isik, kes kogub ja edastab salajast informatsiooni (riigisaladusi, ärisaladusi) välisriigile või konkureerivale ettevõttele.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Spioon · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Stockholm · Näe rohkem »
Stockholmi Ülikool
Stockholmi Ülikool Stockholmi Ülikool (rootsi keeles Stockholms universitet) on riiklik ülikool Stockholmis.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Stockholmi Ülikool · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna Inglise Kolledž
Tallinna Inglise Kolledž on inglise keele süvaõppega üldhariduskool Tallinnas.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Tallinna Inglise Kolledž · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Tuna
Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.
Uus!!: Juhan Tuldava ja Tuna · Näe rohkem »
17. märts
17.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 17. märts · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1922 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1941 · Näe rohkem »
1948
1948.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1948 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1949 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1952 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1957 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1960 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1963 · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1964 · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1970 · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1973 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1978 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 1985 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 2003 · Näe rohkem »
23. august
23.
Uus!!: Juhan Tuldava ja 23. august · Näe rohkem »
